– Áinnas suovan guorahallat gávdnojit go minerálat ja dastto ráhkadit váikkuhan čielggadeami. De lea politihkkáris máhttu ja diehtu ovdalgo dahká mearrádusa áššis, nu dadjá Mariell Haugli guhte lea Bargiidbellodaga sátnejođiheaddji evttohas Porsáŋggus.
Bargiidbellodat ii gal hilggo ruvkedoaimma, muhto juohke ášši ferte árvvoštallat vuđolaččat.
Háliidit ohcat minerálaid
Direktoráhta (Direktoratet for mineralforvaltning) kárttain oaidná gos Finnmárkkus háliidit ohcat ja guorahallat gávdnojit go minerálat guovllus.
Čáhppes njealječiegat ruođut čájehit guovlluid gos háliidit guorahallat gávdnojit go minerálat báikkis. Lea Kingsrose Norge AS guhte lea ohcan guorahallanlobi eanas dáidda guovlluide.
Foto: Direktoratet for mineralforvaltningNRK lea jearran sátnejođiheaddji evttohasain Porsáŋggus, Guovdageainnus ja Kárášjogas dorjot go sii ruvkii vai eai.
Vástádusat čájehit ahte eai leat galle bellodaga geat fullet ruvkkiid.
Guovdageainnus vuosttildit ruvkii
Árja ii doarjjo
Ruvkedoaibma billista eatnamiid ja nuoskida jávrriid, billista guohtuneatnamiid ja meahcceriggodagaid mii bidjá vuođu báikegotteolbmuid meahcceávkkástallamis. Ruvkedoaibma lea roassun sámi kultuvrii ja sámi eallinvuohkái.
Nils Ole Skum, Árja
Johttisámi listtu ii doarjjo
JSL áigu sihkkarastit ahte boazoguohtoneatnamat ja meahccit doalahuvvojit bistevažžan. Eai galgga ásahuvvot ruvkedoaimmat dehe doaimmat mat bilistit luonddu ja guohtoneatnamiid.
Anders S Buljo, JSL
Sámilistu ii doarjjo
Guovdageainnu Sámilistu ii doarjjo sisabahkkemiid, ruvkedoaimmaid ja industriijadoaimmaid mat rivvejit ja billistit eatnamiid. Mii vuoruhit ealáhusaid mat eai goarit luonddu eai ge leat hehttehussan vuođđoealáhusaide.
Elle Mari Dunfjell Oskal, Sámilistu
Gurut ii doarjjo
Min suohkanis lea boazoealáhus nu dehálaš, ealáhus dárbbaša eatnamiid.
Luondu lea nu «divrras» min álbmogii ja servodahkii, mii eat sáhte billistit/ nuoskidit luonddu ruvkedoaimmain. Billistuvvon luondu billahuvvá agibeaivái.
Isak Ole Hætta, Gurut
Olgeš ii doarjjo
Mii Olgežis gal eat oainne ruvkii buktit makkárge buori Guovdageidnui.
Ánte Bals, Olgeš
Konservativt ii doarjjo
Konservativt Guovdageaidnu ii doarjjo ruvkedoaimmaid min suohkanis. Mis leat juo bargosajit dain areálain ja guovlluin.
Anne Laila P Skum, Konservativt
Guovddašbellodat ii doarjjo
Ruvke doaimmat livččii gal dakkár mii addá bargosajit, muhto ruvkii lea dakkár mii billista luonddu ja jahkimis váikkuha negatiivalahcat min suohkana váldo ealáhussii, boazodollui.
Jon Evald Hætta, Gb
Ovddádusbellodat ii doarjjo
Ovddádusbellodat ii doarjjo jus dat goarida eará ealáhusaid. Guovdageainnus juo ávkkástallet eará ealáhusat eatnamiid.
Ellen Inga Kristine Hætta, Ovddádusbellodat
Bargiidbellodat sáhttá árvvoštallat
Jus prošeakta ovdagihtii lea dohkálaš guoski ealáhusaide. Ferte maid nu ahte suohkanii sihkkarasto oassi sisaboađuin. Goappašat eavttut fertejit ollašuvvan.
Johan Vasara, Bb
Guovdageainnus vástidedje buohkat earet go Dálon listtu njunuš, Klemet Erland Hætta.
Porsáŋggus eambbo mielas
Porsáŋggus doarju Olgeš, Bargiidbellodat ja Ovddádusbellodat ruvkedoaimma. Muhto eai fal eavttuid haga.
– Ášši fertešii guorahallat dárkilit, ovdalgo loahpalaš mearrádusa dahká. Nu dadjá Stig–Ronny Nilsen, bellodaga sátnejođiheaddji evttohas.
Ovddádusbellodat háliida guorahallat váikkuhusaid ovdalgo suovašii ruvkii álggahit.
Dát ges vuosttildit ruvkii
Ruksesbellodat gal ii háliit ruvkii Porsáŋgui.
– Mii eat háliit ruvkii. Muhto jus dat man nu sivas álggahuvvo, de galggašii norgga fitnodat mii roggá minerálaid. Eai ge olgoriika fitnodagat.
Nu dadjá Ruksesbellodaga sátnejođiheaddji evttohas, Britha Marie Stavang Berg.
Rukses ii gal háliit ruvkii.
Foto: RødtEará politihkkárat Porsáŋggus eai vástidan.
Muhto jus geahččá NRK valgomat, de doppe oaidná ahte Tverrpolitisk listu, Guovddášbellodat, Sosialisttalaš gurutbellodat ja Folkestyre listu eai háliit ruvkii Porsáŋgui.
Kárášjogas áibbas vuosttá
Kárášjogas vástidedje buot sátnejođiheaddji evttohasat ahte eai háliit ruvkii jus dat gažaldat čuožžilivččii.
Bargiidbellodat ii doarjjo
Mii háliidat gáhttet iežamet luonddu. Ja seammás sihkkarastit ahte sii geat dál vižžet birgejumi luonddus, nugo boazodoallu ja earát, galget ain dan sáhttit bargat boahtte áiggis.
Svein Atle Somby, (Bb)
Guovddašbellodat ii doarjjo
Mii eat ii doarjjo ruvkedoaimmaid min gielddas danin go boazodoallu lea hui dehálaš ealáhus min gielddas. Ruvkedoaimmat bilidit buot guohtun eatnamiid.
Kirsten Inger Anti, (Gb)
Sámelistu ii doarjjo
Min eatnamat leat juo anus.
Mathis Nilsen Eira, Sámelistu
Olgeš ii doarjjo
Mii leat gielddastivrras ovdal dahkan mearrádusa ahte eat háliit ruvkkiid Kárášjohkii, mii doarjut ain dan mearrádusa.
Torgrim Fredeng Kemi, Olgeš
Sámeálbmot bellodat ii doarjjo
Mii eat háliit ruvkii Kárášjohkii.
John Nystad, Sámeálbmot bellodat
Kárášjoga listu ii doarjjo
Luondu lea dat divraseamos mii mis lea.
Mii galgat maiddái sihkkarastit sámi ealáhusaid ja meahcásteami.
Dása lea sámi jurddašanvuohki vuođđun, eanan gullá boahtte bulvii ja mo mii ávkkástallat luondduin boahtá váikkuhit sin árgabeaivvi sákka eanet go min.
Jovna Ailo Anti Sara, KL
Minerálaide stuora dárbu
Máilmmis lea šaddan stuora dárbu muhtun ráje minerálaide mat dárbbašuvvojit ođasmuvvi energiija áiggis.
Árabut dán geasi ráđđehus almmuhii minerálastrategiija. Dan oktavuođas ealáhus ministtar, Jan Christian Vestre, dajai earet eará ahte minerálaprošeavttat galget ollašuvvat jođáneappo go dál.
Ráđđehus háliida ohcat eambbo minerálaid Norggas. Ealáhusministtar, Jan Christian Vestre, oaidná dárbbu jođaneappo oažžut johtui minerála prošeavttaid.
Foto: NFDOarjemáilmmi riikkat oidnet dárbbu iežaset riikkain ohcagoahtit eambbo minerálaid, dál oažžu máilbmi olu minerálaid Kiinnás.
Ballu oarjemáilmmis lea šaddat beare gitta Kiinnás, dat mii guoskka minerálaide.
