Hopp til innhold

Finnmárkkus guokte sámelisttu fylkkadiggeválggain

Dán jagi fylkkadiggeválggain gilvalit Finnmárkkus guokte sámelisttu jienasteddjiin. Namalassii juo ovddit válggain oahpis Sámi álbmotbellodat ja dáid válggaide álggahuvvon Sámi listu.

Line Kalak og John Nystad
Foto: Bildemontasje/ Mariam Eltervåg Cissé/ Mette Ballovara

Dán jagi čakčamánu 11. beaivvi leat Norggas gieldda- ja fylkkadiggeválggat.

Dán jagaš fylkkadiggeválggain leat olles guolbma sámi bellodaga mat gilvalit sámiid jienaid ovddas. Nordkalottfolket, Sámeálbmot Bellodat (SáB) ja Sámelistu.

Sámeálbmot Bellodagas (SáB) ja Sámelisttus leat hui sullasaš namat, muhto mo lea áššiid ektui?

Loga maid Nord­kalott­folket ovdána Finn­márkkus

Toril Bakken Kåven

Sullasaš áššit stivrejit

Sámelisttu njunuš Line Kalak ja Sámeálbmotbellodaga goalmmát evttohas John Nystad eaba loga dovdat nuppiideaskka politihkka.

– Jáhkkimis máilmmi váttis fuobmát mii dat erohus lea dan politihkas, dadjá John Nystad, Sámeálbmotbellodat, 3. Evttohas.

John Nystad

John Nystad, Sámeálbmotbellodat, 3. Evttohas.

Foto: Mette Ballovara / NRK

– Lea váttis kommenteret politihkalaš erohusaid, go SáB válgaprográmma ii lea mu dieđuid mielde almmuhuvvon. Muhto nu mo min dilli lea sámi servodagas, de lea lunddolaš ahte mii ovddidit sullasaš áššiid, dadjá Line Kalak, Sámi listu, 1. evttohas.

Line Kalak

Line Kalak, Sámelistu, 1. evttohas

Foto: Mariam Eltervåg Cissé / NRK

NRK Sápmi ii ožžon Sámeálbmotbellodaga listtu njunnoša Klemet Erlend Hætta ságaide.

Dego namain juo sáhttá árvidit, de bohtet goappašagat, sihke Sámeálbmotbellodat ja Sámi listu ovddidit sullasaš sámeáššiid fylkkadiggeválggain.

Guovddážis goappašagain leat sámi ealáhusat ja vuoigatvuođat eatnamiidda, čáziide, sámegillii ja -kultuvrii; daid nannen ja sihkkarastin. Dasa lassin sisabahkkemiid eastin.

Melkøya

STUORRA ÁŠŠI: Muolkkuid gássarusttega elektrifiseren lea okta stuorámus áššiin válggain.

Foto: Allan Klo

Áššiid vuoruheami dáfus gal deattuhit dát guovttos vehá eará áššiid. Sámi listui dehálaččat leat mearraguolásteapmi, dearvvašvuođabálvalusat mas giella- ja kulturmáhttu guovddážis, mánáid bajásgeassin ja oahpahus sihke johtolat ja infrastruktuvrra.

– Mearraguolásteapmi lea okta mu váibmoáššiin. Guolástanvuoigatvuođat dáppe Sámis fertejit dohkkehuvvot ja doahttaluvvot. Dat mearkkaša maiddái ahte ovdamearkka dihte luossabiebmanrusttegat eai sáhte eretduvdit árbevirolaš báikkálaš guolásteami, oaivvilda Line Kalak.

Nova Sea på Lovund. Illustrasjonsfoto
Foto: Nova Sea

Sámeálbmotbellodagas fas vuoruhit sámi vuoigatvuođaid ja ealáhusat bealušteapmi ja sisabahkkemiid vuosttildeapmi.

– Min váldo boahtá leat dáistaleamit vuoigatvuođaid dáfus. Dego diehttit erenoamážit Muolkkuid elektrifiseren ja dasa laktáseaddji 420-kv elfápmolinjá Skáiddis Nuorta-Finnmárkui ja bieggaturbiinnat boađášedje čuohcat issorasat boazodollui, de daid mii boahtit figgat caggat nu bures go vejolaš, dadjá Nystad.

420- og 132 kilo volts linjene på Sennalandet i Finnmark. 080823. 420 kv på Sennalandet.
Foto: Stian Strøm / NRK

Beare buorrin sámepolitihkkii

Goappašat bellodagat oaivvildit ahte eambbo sámelisttut beare lea buorrin sámepolitihkkii.

– Gilvuhan lea dávjá buorre, dat mielddisbuktá ahte mii hábmet vel buoret politihka, sihke Sámelisttus ja SÁBas. Ja manne ii galgga leat sadji guovtti sámi bellodahkii, go leat 10 dážabellodaga? Muhto - livččii dehálaš ahte mis leat sámi jienat fylkkadikkis, dadjá Line Kalak.

Sihke Sámeálbmotbellodagas ja Sámi listtus oidnet gilvu beare nanosmahttá sámi jiena fylkkadikkis. Guokte listu addetge eanet vejolašvuođaid jienasteddjiide ja nu ovddidit sámepolitihkka dáža bellodagaid ja listtuid siste.

– Nu ahte dat gal nanosmahttá dušše dan ahte dat sámi jietna maiddái gullo fylkkadikkis. Dađi eambbosat mii beassat fylkkadiggái, de nannosat maiddái lea sámepolitihkka gullot, dadjá John Nystad.

Sámelistu álggahuvvui heajos ovttasbarggu geažil

– Mii eat goassige ožžon oktasašbarggu Sámeálbmotbellodagain ja mii leat hui stuorra joavku mat gullat Sámedikkis NSR beallái geain ii leat mihkkige listtuid man jienastit, dadjá Ragnhild Nystad, okta Sámi listu álggaheddjiin.

Ragnhild Nystad i intervju situasjon

Ragnhild Nystad, okta Sámelistu álggaheddjiin

Foto: Skjermdump / NRK

Sámedikki ovddeš várrepresideantta Ragnhild Nystad lea okta Sámelisttu álggaheddjiin. Son muitala Sámelisttu álggahuvvon go ii leat leamašan doarvái buorre ovttasbargu Sámeálbmotbellodagain.

Muhto maiddái danin go sii eai jienas dáža bellodagaid. Eanaš Sámelisttu fylkkadiggeválggaid evttohasain ovddastit Sámedikkis NSRa.– Mii eat leat goassige jienastan daid dážabellodagaid ja dainna šaddá midjiide váttis.

Earret eará muhtin čoahkkimis Sámeálbmotbellodaga álgoáigodagas, go dat lei aiddo šaddan bellodahkan, biddjui son mottiin earáin olggos ovtta čoahkkimis. Siva son ii dieđe dasa.

– Go Sámeálbmotálbmotbellodat šattai bellodahkan, de biddjuimet mii eret čoahkkimis. In dieđe manin, dadjá Ragnhild Nystad, okta Sámi listu álggaheddjiin.

Loga maid: Vuosteháhku ruvkkiide Finnmárkkus

Ny gruvedrift i Pajala

Dálá Sámelisttus leat geahččalan oažžut ovttasbarggu máŋgii, muhto eai leat lihkostuvvan. Ragnhild Nystad ii namut mange ovttaskas ášši.

– Lea váttis dadjat mat dat ledje áššiid. Dan mun in leat aistton geahččan šat nu olu maŋimuš áiggiid. Muhto mun dieđán goittotge ahte dat ii lihkostuvvan goassige ja dan mun šállošan hui olu, dadjá Ragnhild Nystad, okta Sámi listu álggaheddjiin

John Nystad Sámeálbmotbellodagas ávžžuha baicce geahččat boahtteáigái ja bidjat searaid ovddidit sámepolitihkka.

– Dat mii máhtažii leat dáhpáhuvvan ovddežis lea hui jierpmálaš guođđit, muhto oaidnit baicce daid vejolašvuođaid, go mii leat eambbosat mat politihkket sámeáššiin ja guoddit dan sámenamas; sihke dan bellodat ja listu namas, dadjá John Nystad.

Korte nyheter

  • Nammaduvvon dieđainstituhtaid searvvi ságadoallin

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi lea válljen Pirita Näkkäläjärvi ságadoallin čuovvovaš golmma jagi badjái.

    Näkkäläjärvi doaibmá dálá dilis Sámedikki ságadoallin ja lea maiddái nákkosgirjedutki.

    Näkkäläjärvi lea leamaš Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvvi stivrra várrelahttun jagi 2023 rájes, dieđiha Yle Sápmi.

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi earret eará nanne instituhtaid doaibman vejolašvuođaid ja lasiha ipmárdusa instituhtaid doaimmaid váikkuheamis.

    Suoma Sámedikke presideanta Pirita Näkkäläjärvi.
    Foto: Suoma Sámediggi
  • FeFo lea almmuhan dieđuid Finnmárkku ealgabivddu birrra

    Alimusriekti ii vel leat cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Nu lea ge ain eahpečielggas galgá go dušše Finnmárkkuopmodat (FeFo) hálddašit ealgabivddu Finnmárkkus, vai gártá go juogadit dán barggu Kárášjoga gieldda ássiin.

    FeFo lea otne almmuhan ahte sii dat goit ráhkkanit ealgabivdoválaid juohkimii, go dál lea juo miessemánnu.

    Dán jagáš ealgabivddu almmuheapmi lea maŋiduvvon vuorddedettiin duomu Kárášjoga áššis, muhto mii leat gergosat almmuhit bivddu nu jođánit go duopmu lea celkon, čállá FeFo.

    FeFo:s lea buorre jáhku ahte duopmu boahtá miessemánu mielde. Seammás eai loga sáhttit vuordit almmuhemiin, jus duopmu ádjána vel eanet.

    Danne lea FeFo mearridan ahte maŋimusat miessemánu 27. beaivvi goit almmuhit bivddu, ja ealgaválaid ohcanáigemearri gártá de geassemánu 6.beaivvi.

    Ealgaválaid vuorbádeapmi gárttašii de geassemánu gaskamuttus.

    Jos duopmu boahtá árabut, de sirdašuvvá maid ohcanáigemearri, čállá FeFo.

    Ođđajagimánus dat almmuhii FeFo ahte sii eai dán jagi almmut ealgabivddu, ovdalgo Alimusriekti lea cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Dát eaddudii olu olbmuid.

    En elgokse ble felt i karasjok under elgjakten 2019 av Lemet Johanas Nystad
    Foto: Lemet Johanas Nystad
  • Cuoŋománus ii leat Davvi-Norggas leamaš 33 jahkái nu buolaš go dán jagi

    – Čoavddatmohkis Kárášjogas mihtidedje - 32,9 gráda cuoŋománu 5. beaivve. Nie buolaš ii leat 33 jahkái leamaš cuoŋománus Norggas.

    Nu muitala Meteorologálaš instituhta dálkkádatdutki Jostein Malmen NRK:i.

    Mannan mánus ledje 17 nu gohčoduvvon buolašolahusa Norggas, ja eanemus buolaš lei Finnmárkkus.

    Golggotmánu rájes diibmá leat dálkkádatdutkit oaidnán ahte Norggas ja Skandinávias eanaš lea leamaš čoaskásat dálkkit go dábálaččat. Eurohpás muđuid lea ges leamaš nuppe láhkai. Doppe lea leamaš lieggasat dálki go ovddit jagiid.

    Karasjok
    Foto: Nils John Porsanger / NRK