Dán jagi čakčamánu 11. beaivvi leat Norggas gieldda- ja fylkkadiggeválggat.
Dán jagaš fylkkadiggeválggain leat olles guolbma sámi bellodaga mat gilvalit sámiid jienaid ovddas. Nordkalottfolket, Sámeálbmot Bellodat (SáB) ja Sámelistu.
Sámeálbmot Bellodagas (SáB) ja Sámelisttus leat hui sullasaš namat, muhto mo lea áššiid ektui?
Sullasaš áššit stivrejit
Sámelisttu njunuš Line Kalak ja Sámeálbmotbellodaga goalmmát evttohas John Nystad eaba loga dovdat nuppiideaskka politihkka.
– Jáhkkimis máilmmi váttis fuobmát mii dat erohus lea dan politihkas, dadjá John Nystad, Sámeálbmotbellodat, 3. Evttohas.
– Lea váttis kommenteret politihkalaš erohusaid, go SáB válgaprográmma ii lea mu dieđuid mielde almmuhuvvon. Muhto nu mo min dilli lea sámi servodagas, de lea lunddolaš ahte mii ovddidit sullasaš áššiid, dadjá Line Kalak, Sámi listu, 1. evttohas.
NRK Sápmi ii ožžon Sámeálbmotbellodaga listtu njunnoša Klemet Erlend Hætta ságaide.
Dego namain juo sáhttá árvidit, de bohtet goappašagat, sihke Sámeálbmotbellodat ja Sámi listu ovddidit sullasaš sámeáššiid fylkkadiggeválggain.
Guovddážis goappašagain leat sámi ealáhusat ja vuoigatvuođat eatnamiidda, čáziide, sámegillii ja -kultuvrii; daid nannen ja sihkkarastin. Dasa lassin sisabahkkemiid eastin.
Áššiid vuoruheami dáfus gal deattuhit dát guovttos vehá eará áššiid. Sámi listui dehálaččat leat mearraguolásteapmi, dearvvašvuođabálvalusat mas giella- ja kulturmáhttu guovddážis, mánáid bajásgeassin ja oahpahus sihke johtolat ja infrastruktuvrra.
– Mearraguolásteapmi lea okta mu váibmoáššiin. Guolástanvuoigatvuođat dáppe Sámis fertejit dohkkehuvvot ja doahttaluvvot. Dat mearkkaša maiddái ahte ovdamearkka dihte luossabiebmanrusttegat eai sáhte eretduvdit árbevirolaš báikkálaš guolásteami, oaivvilda Line Kalak.
Sámeálbmotbellodagas fas vuoruhit sámi vuoigatvuođaid ja ealáhusat bealušteapmi ja sisabahkkemiid vuosttildeapmi.
– Min váldo boahtá leat dáistaleamit vuoigatvuođaid dáfus. Dego diehttit erenoamážit Muolkkuid elektrifiseren ja dasa laktáseaddji 420-kv elfápmolinjá Skáiddis Nuorta-Finnmárkui ja bieggaturbiinnat boađášedje čuohcat issorasat boazodollui, de daid mii boahtit figgat caggat nu bures go vejolaš, dadjá Nystad.
Beare buorrin sámepolitihkkii
Goappašat bellodagat oaivvildit ahte eambbo sámelisttut beare lea buorrin sámepolitihkkii.
– Gilvuhan lea dávjá buorre, dat mielddisbuktá ahte mii hábmet vel buoret politihka, sihke Sámelisttus ja SÁBas. Ja manne ii galgga leat sadji guovtti sámi bellodahkii, go leat 10 dážabellodaga? Muhto - livččii dehálaš ahte mis leat sámi jienat fylkkadikkis, dadjá Line Kalak.
Sihke Sámeálbmotbellodagas ja Sámi listtus oidnet gilvu beare nanosmahttá sámi jiena fylkkadikkis. Guokte listu addetge eanet vejolašvuođaid jienasteddjiide ja nu ovddidit sámepolitihkka dáža bellodagaid ja listtuid siste.
– Nu ahte dat gal nanosmahttá dušše dan ahte dat sámi jietna maiddái gullo fylkkadikkis. Dađi eambbosat mii beassat fylkkadiggái, de nannosat maiddái lea sámepolitihkka gullot, dadjá John Nystad.
Sámelistu álggahuvvui heajos ovttasbarggu geažil
– Mii eat goassige ožžon oktasašbarggu Sámeálbmotbellodagain ja mii leat hui stuorra joavku mat gullat Sámedikkis NSR beallái geain ii leat mihkkige listtuid man jienastit, dadjá Ragnhild Nystad, okta Sámi listu álggaheddjiin.
Sámedikki ovddeš várrepresideantta Ragnhild Nystad lea okta Sámelisttu álggaheddjiin. Son muitala Sámelisttu álggahuvvon go ii leat leamašan doarvái buorre ovttasbargu Sámeálbmotbellodagain.
Muhto maiddái danin go sii eai jienas dáža bellodagaid. Eanaš Sámelisttu fylkkadiggeválggaid evttohasain ovddastit Sámedikkis NSRa.– Mii eat leat goassige jienastan daid dážabellodagaid ja dainna šaddá midjiide váttis.
Earret eará muhtin čoahkkimis Sámeálbmotbellodaga álgoáigodagas, go dat lei aiddo šaddan bellodahkan, biddjui son mottiin earáin olggos ovtta čoahkkimis. Siva son ii dieđe dasa.
– Go Sámeálbmotálbmotbellodat šattai bellodahkan, de biddjuimet mii eret čoahkkimis. In dieđe manin, dadjá Ragnhild Nystad, okta Sámi listu álggaheddjiin.
Dálá Sámelisttus leat geahččalan oažžut ovttasbarggu máŋgii, muhto eai leat lihkostuvvan. Ragnhild Nystad ii namut mange ovttaskas ášši.
– Lea váttis dadjat mat dat ledje áššiid. Dan mun in leat aistton geahččan šat nu olu maŋimuš áiggiid. Muhto mun dieđán goittotge ahte dat ii lihkostuvvan goassige ja dan mun šállošan hui olu, dadjá Ragnhild Nystad, okta Sámi listu álggaheddjiin
John Nystad Sámeálbmotbellodagas ávžžuha baicce geahččat boahtteáigái ja bidjat searaid ovddidit sámepolitihkka.
– Dat mii máhtažii leat dáhpáhuvvan ovddežis lea hui jierpmálaš guođđit, muhto oaidnit baicce daid vejolašvuođaid, go mii leat eambbosat mat politihkket sámeáššiin ja guoddit dan sámenamas; sihke dan bellodat ja listu namas, dadjá John Nystad.