Hopp til innhold

Nord­kalott­folket ovdána Finn­márkkus, čáje­ha oaivil­iskka­deapmi

Eambbo bievlavuodjin, ja seamma vuoigatvuođat eará luonddugeavaheddjiide go boazodolliide dat buktet dán ovdáneami, oaivvilda Nordkalottfolket joavkojođiheaddji Toril Bakken Kåven.

Toril Bakken Kåven

OVDÁNA: Toril Bakken Kåvena bellodat Nordkalottfolket ovdána Finnmárkkus ođđa oaiviliskkadeamis.

Foto: Benjamin Fredriksen

Mun jáhkán olbmot leat váillahan bellodaga mii váldá olbmuid duođas, ja mii duostá digaštallat maiddái daid váttes áššiid. Áššiid maidda olbmot leat ovtta oaivilis, muhto maid sáhttá leat váttis ovddidit, dadjá Kåven.

Son lea Nordkalottfolket joavkojođiheaddji Finnmárkku ja Romssa fylkkadikkis, ja illuda go bellodat fas ovdána.

Fylkadiggeválggain 2019 oaččui bellodat 1,8 proseantta jienain. Ođđa oaiviliskkadeamis, maid In-Fact lea dahkan NRKa ja Altapostena ovddas, oažžu bellodat dál 10,1 proseantta jienain Finnmárkkus.

Romssas ii leat bellodat seamma bivnnut, ja iskkadeami dieđuid mielde ožžot doppe dušše 1,8 proseantta jienain.

Dattege lea Kåven duhtavaš loguide.

Mu mielas lea hirbmat buorre, dat čájeha ahte ovdánat ja ahte leat lihkostuvvan go mii nu čielgasit muitalit maid oaivvildit, dadjá Kåven.

Finnmárkku fylkamihtideapmi 2019-2023

PartiOppslutningEndring
24,3%
−5,1
16,9%
+8,9
11,5%
+2,0
7,7%
+4,0
7,6%
−6,0
7,4%
+4,1
6,8%
−17,3
3,0%
+0,9
2,1%
−1,3
1,8%
−1,1
Klikk på partisirkelen for å se hele partinavnet. Basert på 1048 intervjuer gjort i perioden 1.8.19–1.8.23. Feilmarginer fra 0,8–2,6 pp. Kilde: inFact AS

Ovddádusbellodat sturron beliin

Oaiviliskkadeapmi čájeha maid ahte Ovddádusbellodat lea dál beali stuorat go 2019 válggain, ja oažžu 16,9 proseantta jienain Finnmárkkus ja 17,5 proseantta Romssas.

Sámelistu oažžu fas 2,7 proseantta jienain, ja Sámi Álbmotbellodat fas 1,1 proseantta.

Iskkadeami mielde Nordkalottfolket oččošii 4 áirasa Finnmárkku fylkkadiggái, ja Sámelistu fas ovtta áirasa sisa.

Válgadutki Jonas Stein mielas lea Nordkalottfolket ovdáneapmi mearkkašahtti.

Jonas Stein, statsviter.

DEHÁLAŠ: Válgadutki Jonas Stein oaivvilda sámi áššiid šaddan dehálažžan finnmárkulaččaide.

Foto: Rune N. Andreassen

– Ahte bellodat oažžu nie nana joavkku, ja Sámelistu maid ovtta, čájeha ahte sámepolitihkka lea dehálaš Finnmárkku álbmogii, dadjá Stein.

Jus válgaboađus šattašii nugo otná oaiviliskkadeapmi, de šattašii Finnmárkku fylkkadikkis borgárlaš eanetlohku.

Muhto bealit leat hui dássálaga,ja bellodagat fertejit soabadallat, ja nu sáhttet čuožžilit vuordemeahttun ovttasbarggut, dadjá Stein.

Loga maid Vuosteháhku ruvkkiide Finnmárkkus

Ny gruvedrift i Pajala

Háliidit eambbo mohtorjohtolaga meahccái

Nordkalottfolket lea jitnosit jienádan ahte mohtorjohtolatláhka ferte rievdaduvvot, earret eará lohkkiidreivviid bokte.

Muhto Bakken Kåven lohká ahte ii leat dušše dan dihte sii leat ovdánan.

– Ii leat dušše dát okta ášši, dat lea oassin stuorát govas. Muhto diehttelasat, olbmot leat dolkan šaddamis bahádahkkin jus háliidit luonddu ávkkástallat nugo álo leat dáppe dahkan.

Maiddái Rukses bellodat ovdána sihke Romssas ja Finnmárkkus, muhto Ovddádusbellodat dat ovdána buot eanemus.

Sámi áššit sáhttet váikkuhan dasa, muhto maiddái Muolkkuid ášši, gos Ovddádusbellodat lea leamaš čielggas ahte eai doarjjo elektrifiserema, ii fal sámi perspektiivvas, muhto elrávdnjehattiid geažil. Ja dat mobilisere olbmuid, dadjá Stein.

Bargiidbellodat manná maŋos, muhto eanemus unnu Guovddášbellodat, mii lea gahččan 24 proseanttas Romssa ja Finnmárkku fylkkadiggeválggain 2019, 8 prosentii Finnmárkkus ja 5,5 prosentii Romssas.

Loga maid Fosen-saken: Regjeringens håndtering fører til svekket tillit blant samer

Leder i Noereh, Emilie Biti-Jessen på Arendalsuka.

Loga maid Vil gi mer lønn til de som kan samisk

Nye og gamlebrua i Tana bru i Finnmark.

Korte nyheter

  • Nammaduvvon dieđainstituhtaid searvvi ságadoallin

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi lea válljen Pirita Näkkäläjärvi ságadoallin čuovvovaš golmma jagi badjái.

    Näkkäläjärvi doaibmá dálá dilis Sámedikki ságadoallin ja lea maiddái nákkosgirjedutki.

    Näkkäläjärvi lea leamaš Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvvi stivrra várrelahttun jagi 2023 rájes, dieđiha Yle Sápmi.

    Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid searvi earret eará nanne instituhtaid doaibman vejolašvuođaid ja lasiha ipmárdusa instituhtaid doaimmaid váikkuheamis.

    Suoma Sámedikke presideanta Pirita Näkkäläjärvi.
    Foto: Suoma Sámediggi
  • FeFo lea almmuhan dieđuid Finnmárkku ealgabivddu birrra

    Alimusriekti ii vel leat cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Nu lea ge ain eahpečielggas galgá go dušše Finnmárkkuopmodat (FeFo) hálddašit ealgabivddu Finnmárkkus, vai gártá go juogadit dán barggu Kárášjoga gieldda ássiin.

    FeFo lea otne almmuhan ahte sii dat goit ráhkkanit ealgabivdoválaid juohkimii, go dál lea juo miessemánnu.

    Dán jagáš ealgabivddu almmuheapmi lea maŋiduvvon vuorddedettiin duomu Kárášjoga áššis, muhto mii leat gergosat almmuhit bivddu nu jođánit go duopmu lea celkon, čállá FeFo.

    FeFo:s lea buorre jáhku ahte duopmu boahtá miessemánu mielde. Seammás eai loga sáhttit vuordit almmuhemiin, jus duopmu ádjána vel eanet.

    Danne lea FeFo mearridan ahte maŋimusat miessemánu 27. beaivvi goit almmuhit bivddu, ja ealgaválaid ohcanáigemearri gártá de geassemánu 6.beaivvi.

    Ealgaválaid vuorbádeapmi gárttašii de geassemánu gaskamuttus.

    Jos duopmu boahtá árabut, de sirdašuvvá maid ohcanáigemearri, čállá FeFo.

    Ođđajagimánus dat almmuhii FeFo ahte sii eai dán jagi almmut ealgabivddu, ovdalgo Alimusriekti lea cealkán duomu Kárášjoga-áššis. Dát eaddudii olu olbmuid.

    En elgokse ble felt i karasjok under elgjakten 2019 av Lemet Johanas Nystad
    Foto: Lemet Johanas Nystad
  • Cuoŋománus ii leat Davvi-Norggas leamaš 33 jahkái nu buolaš go dán jagi

    – Čoavddatmohkis Kárášjogas mihtidedje - 32,9 gráda cuoŋománu 5. beaivve. Nie buolaš ii leat 33 jahkái leamaš cuoŋománus Norggas.

    Nu muitala Meteorologálaš instituhta dálkkádatdutki Jostein Malmen NRK:i.

    Mannan mánus ledje 17 nu gohčoduvvon buolašolahusa Norggas, ja eanemus buolaš lei Finnmárkkus.

    Golggotmánu rájes diibmá leat dálkkádatdutkit oaidnán ahte Norggas ja Skandinávias eanaš lea leamaš čoaskásat dálkkit go dábálaččat. Eurohpás muđuid lea ges leamaš nuppe láhkai. Doppe lea leamaš lieggasat dálki go ovddit jagiid.

    Karasjok
    Foto: Nils John Porsanger / NRK