Ođđa dutkan: Sámi nissonat vásihit eambbo veahkaválddálašvuođa guoimmis

“Ánne” cápmahalai iežas ássanguoibmái go lei njuoratmáná doallame salas. Easkka dalle son dáikkihii ahte ferte heaitalit suinna.

Les på norsk.

Foldede kvinnehender

GUOIMMI VEAHKAVÁLDDÁLAŠVUOHTA: – Psyhkalaš terror soaitá leat dat vearrámus. Son geahččalii čađat gávdnat ákkaid mainna sivahallat mu go lei juoga masa son ii liikon. Lei okta vejolašvuohta suhttat munnje, lohká “Ánne”. Govven: Jan Kenneth Bråten / NRK

Foto: Jan Kenneth Bråten / NRK

– Go veallájin doavttirkantuvrras, de orron iežan mielas nu unni ja okto. Livččen háliidan ahte muhtun livčče diehtán man váttis ja bávččas mus lei, muhto mus ii lean ii oktage. Dat ii lean jur leaika, muitala “Ánne”.

Ii oktage su lagamuččain diehtán dalle ahte su ássanguoibmi lei veahkaválddálaš su vuostá.

“Ánne” ii leat su albma namma, muhto mii gohčodit su nu, vai suddjet su mánáid.

Son lea okta máŋgga sámi nissonis, geat leat vásihan veahkaválddálašvuođa guoimmis.

Ovddeš ássanguoibmi lea dubmehallan máŋgga veahkaválddálašvuođa áššis. Máŋggas dan báikkis Davvi-Norggas dovdet goitge su smáđáhkes ja guoibmás olmmožin.

– Son máhtii irggástallat ja smavzát buot goansttaiguin, nugo máŋga veahkaválddálaš dievdoolbmo juo dahket ge, lohká “Ánne”.

Muhtimat ledje várohan su, muhto son lei ceakkastan ja nággen. Son han lei juo máksán daguidis ovddas. Dasa lassin lei son nu ráhkásmuvvan sutnje.

Buohkat ánssášit oažžut ođđa vejolašvuođa, ákkastalai son dalle.

Go de veahkaválddálašvuohta álggii, de fertii beare gáskkestit bániidis.

Čiegadin dan ollásit. Dat lei oba heahpat. Oktii go gosii gottii mu iežame vahkkoloahpamátkkis, de fertejin čiehkádallat su ásodagas dassá go čalmmiid birra jávke sáhpadasat. Nu mus lei bággu dahkat, go mus ii lean ii oktage.

Dál lea “Ánne” fárren, ja sus eai leat lagas fuolkkit gilis, gos dál orru.

Váillaha eambbo jienaid gullot

Ođđa dutkan, maid UiT Norgga árktalaš universitehtas leat dutkan, čájeha ahte sámi nissonat vásihit eambbo veahkaválddálašvuođa guoimmis go eará nissonat, geat eai leat sápmelaččat (sierra liŋka).

Danne lea mávssolaš eambbogat dahket nu go “Ánne”, oaivvilda dutki.

Astrid Eriksen

EAMBBO DUTKAN: – Mii diehtit unnán guoimmi veahkaválddálašvuođa birra sápmelaččaid gaskkas, vaikko vel lea ge leamaš ollu almmolaš ja politihkalaš ságastallan dan birra Norggas, dadjá dutki Astrid M. A. Eriksen. Govven: Eilif Aslaksen / NRK

Foto: EILIF ASLAKSEN / NRK

– Váillahan sápmelaččaid jienaid gullot, geat leat vásihan veahkaválddálašvuođa guoimmis ja gullat movt sii čilgejit ja vásihit dan. Movt sii čilgejit dan go bissot ovttas veahkaválddálaš guimmiin, ja makkár doarjaga dárbbašit sii, dadjá okta dutkiin, Astrid M. A. Eriksen. Son lea UiT Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža poastadoavttir.

Oktiibuot almmuhit 17,2 % sámi nissoniin vásihan ovtta dahje máŋggalágan veahkaválddálašvuođa guoimmis, go buohtastahttá 11,8 % nissoniiguin, geat eai leat sápmelaččat.

Moattis dustet dieđihit

Unna báikkážis leat dávjá eambbogat geat dihtet ahte muhtin gean dovdet vásiha veahkaválddálašvuođa guoimmis.

Goitge leat dušše moattis geat arvet dieđihit dan birra. Sii guđet vásihit veahkaválddálašvuođa oaivvildit lea váttis beassat earránassii guoimmis.

– Lea dego darvánan veahkaválddálašvuođa stivrra vuollái, mas vurrolaga lea “ráhkisvuohta” ja veahkaválddálašvuohta, mii bisuha olbmo veahkaválddálaš guimmiin ovttas, dadjá Eriksen.

Stuora bearaš ja fuolkevuohta leat hui guovddážis ollu sápmelaččaide, earenoamážiid gilážiin.

Go veahkaválddis maid leat lagas čanastagat lagasbirrasii, de dagaha dat maid váttisin earáide seaguhit iežaset dasa.

Mii diehtit ahte veahkaváldit dávjá máhttet olbmuid oažžut alcceseaset liikot, go sii leat dakkár “smáđáhkes ja guoibmás” olbmot, muitala Eriksen.

Dan lea maid “Ánne” vásihan.

– Ledje nu oallugat geat lohke su nu siivo ja buorren olmmožin. Dat orui nu eahpevuoiggalaš. Mun han lean leamaš doaktára luhtte nu máŋgii. Ja de vel gullen olbmuin ahte son lei nu smáđáhkes ja guoibmái.

Ferte cuiggoduvvot

Oallugat eai arvva seaguhit iežaset dasa, go alddiineaset goitge ferte leat oktavuohta veahkaváldin.

Son guhte lea veahkaválddálaš sáhttá leat bargoustit dahje olmmái.

– Vaikko vel muhtumat dihtet ge ahte guoibmi cápmahallá, de soitet olbmot geahččat ášši suorpmaid čađa. Sii eai oainne dan rihkolaš áššin, go son han lea smáđáhkes ja guoibmás olmmái. Go dieđiha, de billista gaskavuođa mii fas dagaha unohasvuođa, čilge Eriksen.

Go lagasbirrasa olbmot cuiggodit veahkaváldi, de dávjá dat čuohcá sutnje, čilge son.

– Mii fertet mobiliseret lagasbirrasis, doppe gos dat dáhpáhuvvá. Go olbmot cuiggohallet, de sáhttet sii máŋgga dilálašvuođas rievdadit dábiideaset. Jus dat baicca leat oallugat geat dušše gehččet eai ge daga maidige, de sáhttet šaddat eambbo duođalaš váikkuhusat gillájeaddjái. Rájit sirdojit dađistaga ja guoimmi veahkaválddálašvuohta šaddá eambbo dábálažžan, lohká Eriksen.

“Ánne” bearaš ledje maid fuolastuvvan.

– Mu váhnemat, oarbinat ja olbmát lohke ahte ferten boahtit eret su luhtte, muhto dat ii leat nu álki go munnos leat mánát. Lean jurddašan ahte ferte gierddahallat mánáidan dihte, dadjá son.

Sáhttá loahpas gottáhallat

Dutki háliida ahte servodat ferte ipmirdit man duođalaš guoimmi veahkaválddálašvuohta lea sutnje gii dan vásiha.

Veahkaválddálašvuohta guoimmis sáhttá daguhit duođalaš dearvvašvuođaváikkuhusaid ja vel dan buot vearrámusa, jápmima maid. Okta njealji goddimis Norggas lea guoibmi goddán guoimmis, ja čieža logi dáhpáhusas lea registrerejuvvon ahte guoibmi lei veahkaválddálaš ovdal go gotti, muitala Eriksen.

Nu duođalaččat leat dat gillámušat, maid oallugat servodagas eai soaitte oaidnit, čujuha son.

– Gillájeaddjit rahčet sihke psyhkalaš ja fysalaš dearvvašvuođaváttuiguin, sihke dalle go veahkaválddálašvuohta dáhpáhuvvá ja maid maŋŋil go guoimmi veahkaválddálašvuohta lea loahpahuvvon. Eallin ja árgabeaivi šaddá máŋgasii noađđin movt golahallat beaivvi, go buot lea sorjavaš dasa makkár miellaláhki guoimmis lea. Eallin ii leat máŋgasa mielas man ge veara eallit, dušše noađđin, čilge son.

UiT-dutkamuš čájeha čielga oktavuođa gaskal guoimmi veahkaválddálašvuođa ja psyhkalaš dearvvašvuođa.

“Áiggut go váidit?”

Ruovttoluotta “Ánne” vahkkoloahpamátkái. Doavttervákta dieđihii politiijaide.

–Sii sávve ahte galgen váidit. Ledjen čállán váidaga, muhto lohken ahte in diehtán movt dan galgen dahkat dáppe. Jus váiddán su dál, de in beasa ruoktot gávpogis gos leimme dalle, čilge son.

Politiijat ožžo dieđu ahte son áiggui jurddašit dan birra muhtun beivviid.

Go sii vuojihedje su fas ruovttoluotta hotellii, de lei ássanguoibmi vuordime olggobealde hotealla.

Son fáhtii mu dakkaviđe go olliime ruovttoluotta hotellii. Sus lei váivi ja nihtii skáidnet iežas. Dat lei dego son geasa lei eanemus vahát, lohká “Ánne”.

Go politiijat riŋgejedje guokte beaivvi maŋŋil, de attii son dieđu ahte ii áigon váidit.

– Dat adnui mu vuostá maŋŋil. It han don leat váidán! Muhto gosa bat mun livččen galgan mannat? Go vujiime fas ruovttoluotta gávpotmátkkis, de manaime njuolga su ásodahkii. Mun in sáhttán mannat ruoktot mánáidan lusa, dakkár go mun ledjen oaidnit.

Son váiddii su maŋŋil go leigga heaitalan guoimmi veahkaválddálašvuođa dihte.

Váidda heaittihuvvui.

– Cápmi go ledjen doallame njuoratmáná

Lei easkka ovtta áiggi maŋŋil go mánáiduvaiga, go “Ánne” ipmirdii ahte fertii beassat earránassii sus.

Go son lei veahkaválddálaš vel dalle nai go ledjen doallame njuoratmáná salas, de ipmirdin ahte ferten beassat earránassii sus, lohká “Ánne”.

Dál lea gollan máŋga jagi dan rájes go heaitalii veahkaváldin. Son dovdá ahte eallin buorránišgoahtá fas.

Sus lea dehálaš diehtu sidjiide geat ain vásihit veahkaválddálašvuođa iežaset guoimmis:

– Ii oktage galgga eallit veahkaválddálašvuođain ja nihttimiin. Jeara veahki bearrašis ja olbmáin. Lea lossat dalle go dáhpáhuvvá, muhto dat lea vejolaš beassat earránassii veahkaváldi ovttastallamis, rávve “Ánne”.

Korte nyheter

  • Magga-kritihkka soardida

    Nordkalottfolket leat čađahan erenomáš buori válggaid, muhto ožžot dál kritihka ahte fuonidit sámi giela ja kultuvrra. – Mun bálán ahte šaddá vel váddásat gohčodit iežat sápmelažžan nu go debáhta lea šaddan dál, lohká bellodatjođiheaddji Toril Bakken Kåven Nordkalottfolket:is. Son lohká ahte Ole Henrik Magga kritihkka erenomážit lea čuohcan sutnje.

  • 91 olbmo errejuvvon Bådådjos

    Dan maŋimuš jándora leat registrerejuvvon golbma ođđa covid-19 njoammuma Bådådjos. Gielda diehtá geas njoammun lea boahtán. Nu dieđiha dearvvašvuođajođiheaddji Stian Wik Rasmussen Bådådjo gielddas. Dál leat 91 olbmo gávpogis geat leat errejuvvon.

  • GoT-stjerne blir urfolksambassadør

    Game of Thrones-stjernen, danske Nikolaj Coster-Waldau skal sammen med filmskaperne Kukâka Coster-Waldau og Baltasar Kormákur bidra til å markedsføre urfolksfilm og filmindustri.

    De tre har inngått avtale med Arctic Indigenous Film Fund (AIFF) om å promotere urfolksfilm i den internasjonale filmindustrien.

    AIFF er et nytt filmfond etablert av Internasjonalt samisk filminstitutt (ISFI). Det melder nettverket for arktiske universiteter UArctic.

    Nikolaj Coster-Waldau
    Foto: HBO Nordic