Riddu Riđđu rabai dán jagi čájáhusa duorastaga. Čájáhus hástala min háleštit tabu fáttáid birra, nu go seksualitehta, gorut, veahkaválddálašvuohta ja sohkabealli.
Lossa ságastallamis boahtán
Lávddi alde čohkkájit njealje nissonat. Golmmas leat dáiddárat June Gerd Johnsen, Ellen Berit Dalbakk ja Outi Pieski. Njealját lea Riddu Riđu festiválajođiheaddji, Sandra Márjá West, gii vuos čuožžila ja váldá sániidsaji.
Son muitala ahte jurdda čájáhussii bođii maŋŋel go SAMINOR raportta 2017:s čájehii ahte juohke nuppi sámi nissonolmmoš lea vásihan veahkaválddi.
– Mun lean olu smiehtan dan birra dan maŋŋel, ja mis leamaš máŋga ságastallamat dan birra sámis. Hui losses ja dehálaš ságastallamat. Muhto de bođii jurdda. Mo mii galgat mannat viidásat servvodahkan? Das bođii dát čájáhus jurdda, muitala Sandra Márjá lávddis.
Jaskatvuođa Maŋŋá
Ellen Berit Dalbakk lea buvttadan čájáhusa. Son muitala ahte namma, Jaskatvuođa maŋŋá: Sexy Sápmi, boahtá Mari Boine skearrus «Jaskatvuođa maŋŋá», mii álmmuhuvvui 1985:s.
– Mii leat luoikkahan nama go, mu mielas, mii leat áiddo álgán hállat dáid fáttáid birra. Rupmaša birra , sohkabeali birra ja seksualitehta birra Sámis maid. Mii leat dál leamaš jaskat nu guhká, muitala Dalbakk.
Son joatká muitalit ahte lea dehálaš ahte mii joatkit hállat dáid fáttáid birra, go dat váikkuha nu máŋga sápmelaččaid eallimiid. Son oaidná gal ahte mii leat álgán hállat eanet dáid fáttáid birra, muhto oaidná ahte ii leat álo nu álki.
– Sámi servvodagas mis leat hástalusat mat eai gávdno stuorraservodagas. Dat lea váttis gažaldat, go dat maid gohčodan hástalussan dás, sáhttá maid leat riggodat sámi kultuvrras. Nu go soga nanamearkkašupmi, noaidevuohta ja dat sáhttá geavahuvvot uhkádussan muitalussii gievrras sámi nissona birra, muitala Dalbakk.
Váivves muitalus
Okta gii muitala iežas muitalusa čájáhusas, lea Divttasvuotnalaš June Gerd Johnsen. Son fárrii Kárášjohkii go álggii dáiddaskuvlii. Sutnje lea dát muitalus persovnnalaš. Son čájeha gova gos lea iežas málen.
– Mun oidnen maŋŋá ahte orrun nu váivvis dán govas. Mun álgen smiehtat ahte dat lei go mun moraštin ahte mu lagaš biras lei sealggi jorgalan munnje go Divttasvuona ášši beaggigođii, ja ahte sii eai dorjon mu, muitala Johnsen.
Johnsen lea duhtavaš čájáhusain. Sutnje lea dehálaš ahte dát fáttát muitaluvvojit.
– Mu mielas lea hui positiiva. Dat lea buorre ahte mii sagastat veagalváldimiid ja tabu fáttáid birra. Dat ii galgga lea bávččas. Máŋggas eai máhtte hállat dan birra, muhto mun dieđán ahte dat ferte boahtit bajás, muitala Johnsen.
Máŋga Muitalusa
Go Dalbakk galggai bidjat oktii dán čájáhusa, lei dehálaš ahte beassá muitalit máŋga muitalusa. Gávdnat nuorradáiddáriid geat barget dáinna fáttáin, ii lean nu váttis, muhto vearrát lei gávdnat heterofiila almmáiolbmuid.
– Mun háliidin máŋga muitalusa. Mun háliidin ahte eai galgan leat dušše nissonat, dahje nuorra olbmot. Dat lei vehá hástalus, lohká Dalbakk.
Dan maid baicce lea gávdnan, lea Rose-Marie Huuva ja Iver Joks dáidaga.
– Mu mielas lea hui fiinna bargu maid Rose-Marie Huuva lea dahkan. Dat lea 35 jagi boaris, dat daidda. Son lea dahkan dakkár govvaskulptuvra. Dat lea dahkan cinná sisttis ja guolggain. Mu mielas hui čaffat ahte lea dan dahken 35 jagi áigge, lohká Dalbakk.
Ii dárbbaš leat snoallan
Sámedikki presideanta, Aili Keskitalo, maid finadii čájáhusas. Son lei maid rahpamis, nu ahte son ii lean gal hirpmahuvvan go oinnii sisdoalu. Su mielas lea erenoamáš čájáhus.
– Dat govve, čilge ja muitala seksualitehta birra. Sihke dan positiiva dovddu ja dan Ilu birra, muhto dat muittuha maiddái veahkaválddálašvuođa birra, lohká Keskitalo.
Keskitalo muitala maid ahte Sápmi lea ovtta láhkai dohkkehan dál ahte veahkaválddálašvuohta maid lea giksin sámi servvodahkii, ja ahte nu lea álkit hállat dan birra. Dán oaidná son positiivan.
Keskitalo lea maid oaidnán eambbo positiiva beliid dán čájáhusas. Son muitala ahte dat čájeha ilu. Seksualitehta ii leat dušše heahpat.
– Mun muittán iežan nuorravuođas. Go gullen sámi sániid goruda ja seksualitehta birra, de orro de go snoallansánit. Nu han ii galggašii leat. Berrešii leat vejolaš hállat seksualitehta birra sámegillii, ja dat ii dárbbaš leat snoallan dan dihtii, loahpaha Keskitalo.
- Gážus: Máhtátgo dáid seksa-sániid?
- Loga maiddái: – Somá go seksa oahpponeavvut leat sámegillii
- Loga maiddái: – Nuoskkesdávda muitala munnje ahte seksualitehta lea nuoski