Hopp til innhold

Diktačálli vádjolan – su lávlagat leat guoimmuhan máŋga buolvva

Son lea čállán muhtin eanemus čuojahuvvon sámi lávlagiid, muhto eai gallis dieđe gii Nils Viktor Holmberg lei.

Nils Viktor Holmberg

ČSV: Nils Viktor Holmberg čájehii divttaidisguin sámi vuoiŋŋa. Dáinna son movttidahtii olu sápmelaččaid ovddidit sámi vuoigatvuođaid.

Foto: Privat

– Son deaivvai áiggi vuoiŋŋa, mii lei dalle go ČSV riegádišgođii. ČSV han lei morránan, čuvgejuvvon sápmelaččaid lihkadus.

Nu čilge Sámi allaskuvlla sámekultuvrra ja girjjálašvuođa professor Harald Gaski NRK:ii.

Harald Gaski

RÁMIDA: Sámi allaskuvlla sámekultuvrra ja girjjálašvuođa professor Harald Gaski oaivvilda, ahte Nils Viktor Holmbergas leat máŋga divtta mat bures čilgejit ČSV-áiggi.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

ČSV mearkkaša Čájet Sámi Vuoiŋŋa.

– Sii gáibidedje sámi vuoigatvuođaid ja háliidedje loktet sámi iešdovddu.

1970-vuođđalogus Nils Viktor Holmberg čálii politihkalaš divttaid. Dasto leat dovddus sámi artisttat bidjan dáidda šuoŋaid.

Dovdduseapmus lávlagat leat «Deatnogáttis» ja «Dårlig dárogiella».

– Nils Viktor Holmberg teavsttat šadde dego speadjalin das mii dáhpáhuvai servodagas. Máŋgga su teavsttas lea ain relevánsa dálá áigge, čilge Gaski.

– Movttiidahtii nuoraid

Nils Viktor Holmberg vádjolii miessemánu 16. beaivve. Son lei 77 jagi boaris. Bearjadaga son hávdáduvvui Buolbmágis.

Hartvik Hansen lea okta dain gii lei mielde Deatnogátte Nuorain. Joavku dagai Holmberg divtta «Deatnogáttis» dovddusin miehtá Sámi.

Hartvik Hansen i gangen på Sametinget

MOVTTIDAHTTUI: Deatnogátte nuoraid Hartvik Hansen.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Hansen muitala, ahte Nils Viktor Holmberg čálii dán divtta go lei movttáskan go sii ledje juoigagoahtán.

– Son attii midjiide maid hirbmat movtta. Nils Viktor Holmberg lei hirbmat sátnerikkis ja son govahalai áššiid nu bures, muitala Hansen.

Hansen mielas lea suohtas go «Deatnogáttis» áiggi mielde lea šaddan dego Deanu sápmelaččaid álbmotlávllan.

– Dat lea ovtta láhkái hui lunddolaš. Teaksta guoskkaha deatnogátte ássiid eallima bures. Dat muitala man dehálaš Deatnu lea midjiide, čilge Hansen.

Luosain heaibut ja rivguid hilgut go Geavgŋá gobiid gal skurbala.

Deatnogáttis, Nils Viktor Holmberg

– Heajos dárogiella

Hilda ja Duottarlunttat dahke «Dårlig dárogiella» lávlaga dovddusin Sámis. Dat almmuhuvvui jagis 1977.

Ámmun Johnskareng

MOVTTIDAHTTUI: Lávlu ja lávllačálli Ámmun Johnskareng.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Vieljaš guovttos Ámmun ja Toralf «Totti» Johnskareng bijaiga Nils Viktor Aslaksen tekstii šuoŋaid.

Dán jagi almmuhii Ámmun Johnskareng ođđa skearru mas «Dårlig dárogiella» lea okta lávlagiin.

– Olbmot dovde iežaset dán lávlagis. Hui olu sápmelaččat han seaguhedje giela, čilge Johnskareng.

Dán lohká professor Harald Gaski:

– Sápmelaččain daddjui dan áigge leat heajos dárogiella ja earát bilkidedje sin. Dan birra dat Nils Viktor čálii seammás go cuiggodii eiseválddiid badjelgeahččanvuođa.

– Dálá nuorat áddejit teavstta eará láhkái. Sii dovdet dan kommentáran dasa mo dárogiella báidná sámegiela, čilge Gaski.

Son lasiha ahte dat han lea ge erenoamáš girjjálašvuođa teavsttaiguin, sii ellet sin iežaset eallima ja juohke áigi fuomáša ođđa beliid dain.

Dearvvuođat deatnogáttis fra fra en med dårlig dárogiella.

Dårlig dárogiella, Nils Viktor Holmberg

Ámmun Johnskareng lohká Nils Viktor Holmberg teavsttaid movttiidahttán su ja son bijaige šuoŋaid golmma diktii maid Holmberg čálii.

– Sus ledje sihke politihkalaš ja satiirralaš teavsttat. Daiguin lei somá bargat, dadjá son.

Iešdovdu lei sihkastuvvon eret

Girječálli Ingjerd Tjelle čállá Nils Viktor Holmberg birra girjjistis «Bortsendt og internert - Møter med internatbarn».

Dás lea teaksta luđolaččat jorgaluvvon sámegillii.

«Nils Viktoris leat báhcán máŋga hávi jagiin Buolbmága skuvlainternáhtas. Son lei earálágán ja lámis.»

Nils Viktor Holmberg

SÁTNERIKKIS: Nils Viktor Holmberg máhtii somás vuogi mielde muitalit dábálaš áššiin.

Foto: Privat

Amas deahkkedávda dagai su árgabeaivvi váttisin. Nuppit boagustedje go son lihkadii.

– Ledjen álo balus ja doarggistin. Iige dilli šaddan buoret go in dárustan. Mu iešdovdu lei dego sihkastuvvon eret, muitala Holmberg girjjis.

Muhtin jagi dassái bovdejuvvui diktačálli Buolbmága gilivissui lohkkat divttaidis jitnosit. Son almmatge ii nákcen čuožžilit go šattai su vuorru.

– Son doarggistišgođii fáhkka, ja dovddai iežas fas dego internáhttamánnán, muitala girječálli girjjis.

Son lei sátnemeašttir

Harald Gaski geavaha čáppa sániid go hállá Nils Viktor Holmberg birra.

– Son lei vuollegaš olmmoš. Son maid dovddai iežas saji servodagas. Son dovddai dan fámu mii poesiijas ja buriid dajaldagain lea. Son lei dakkár sátnemeašttir geasa olbmuin lei respeakta.

Korte nyheter

  • Áigot dutkat jievjaskuolffi

    Les på norsk.

    Návuona suohkan lea addán Norgga luonddudutkan instituhttii (NINA) lobi seaivut ja girdit vuollegaččat helikopteriin suohkanis.

    Girdin dáhpáhuvvá áitojuvvon jievjaskuolfenáli dutkanprošeavtta oktavuođas.

    Girdin galgá dáhpáhuvvat suoidnemánu loahpas.

    Instituhtta lea maid ohcan helikopterlobi Hámmerfeasttas, Omasvuonas, Ráissas ja Gáivuonas, dieđiha Framtid i Nord aviisa.

  • Stuorra balloŋŋa áicojuvvon máŋgga sajis Davvi-Norggas

    Les på norsk.

    NRK lea ožžon máŋga cavgilemiid olbmuin geat leat oaidnán stuorra balloŋŋa girdimin máŋgga sajis Davvi-Norggas. Dat lea earret eará áicojuvvon Trænas, Oarjjelij Bájddáris, Bådåddjos, Evenáššis, Skánihis, Beardogoržžis ja Čáhcesullos.

    Čájehuvvo ahte Esrange Space Center Gironis lea sádden balloŋŋa. Das lea Davvi-Amerihká ulbmilin, ja lea 1,7 miljovnna kubihkkamehtera stuoris. Nu boahtá ovdan preassadieđáhusas.

    Balloŋŋa lea nu gohčoduvvon NASA BOOMS-balloŋŋa, ja dat lea stuorámus mii goassege lea sáddejuvvon Davvi-Ruoŧa gomuvuođaguovddážis.

    Balloŋŋa geavahuvvo poláraáibmogearddi røntgensuonjardeami dutkamii. Bohtosat geavahuvvojit dutkama várás.

    Balloŋŋa sáhttá girdit sullii 45,7 kilomehtera eatnama bajábealde.

    NASA BOOMS balloon skutt opp fra Kiruna, flyvende på blå himmel.
    Foto: Mattias Forsberg / SSC
  • Mii oastit ja vuovdit eambbo geavahuvvon gárvvuid

    Dađistaga eanet olbmot geavahišgohtet márkansajiid Tise ja Finn.no go vuvdet gárvvuid. Ollu gárvvut mat leat vuovdimassii, eai leat goassege geavahuvvon.

    Eambbosat vásihit ahte lea váddáset vuovdit gárvvuid lassáneami geažil.

    – Ádjána guhkit vuovdit. Ovdal manai jođánit jos almmuhin čuvlla .Muhto dalle eai lean seamma olu geavaheaddjit, muitala Tise geavaheaddji Paolla da Silva, gii lea geavahan márkansaji 2017 rájes.

    Maŋimus jagi lea Tise geavaheddjiid lohku lassánan 20 proseanttain.

    Maiddái Finn.no dieđiha ahte sis lea leamaš ollu lassáneapmi maŋemus jagiid Torget geavahusas, erenoamážit gárvvuid gávppašeamis ja vuovdimis.

    Paolla Da Silva holder en rosa kjole i hånda. Hun har på seg en stripete topp.

    Vi sel og kjøper meir brukt: – Det er kjøpars marknad no

    Stadig fleire tar i bruk marknadsplassane Tise og Finn.no for å selje kleda sine. Og mange av kleda som er til sals, har aldri vore brukte.