Dákkár láhttenvuohki Steinar Pedersena mielas rihkku sihke riikasis lágaid ja gaskkariikkalaš konvenšuvnnaid, earenoamážit Deanolága, Finnmárkolága, ILO-konvenšuvnna 169 ja ON-artihkal 27.
- Guldal:
– Mun lean hirpmástuvvan. Vaikko báikkálaš olbmot namahuvvon lágaid ja konvenšuvnnaid bokte galggašedje beassat mielde hálddašit luondduriggodagaid, de stáhtalaš institušuvnnat láhttejit justa nuppe láhkai. Láhkarihkkumat leat oktiibuot nu stuorrá ahte dat hehtte Deanuleagi sámi materiálalaš kultuvrra doaibmat , Pedersen oaivvilda.
Dál doaivu Stuorradikki bissehit Deanosoahpamušárvalusa.
- Loga maid: Ávžžuha hilgut luossašiehtadusa
- Loga maid: TF-stivra sáhtá bálkestuvvot
– Eat leat bálkestan geaŋge olggos
Dálkkádat ja birasdepartemeanta stáhtačálli Lars Andreas Lunde (O) muitala Norgga ráđđehusa lagamus áiggis dohkkehit Norgga ja Suoma kommišuvnna bivdonjuolggadusevttohasa.
Foto: NRKNorgga ja Suoma kommišuvdna dat lea gárvvistan ođđa bivdonjuolggadusevttohasa Deanočázádaga riikkarájá oassái.
Dálkkádat- ja birasdepartemeantta stáhtačálli, Lars Andreas Lunde (O), biehttala eiseválddiid leat bálkestan Deanočázádaga guolástanhálddahusa ja eará báikkálaš vuoigatvuođalaččaid áirasiid olggos loahppašiehtadallamiin nie movt Pedersen čuoččuha.
– Sii leat álgoálggu rájes beassan leat mielde, gitta loahpageahčai, čuoččuha Lunde.
– Dalle gal Lunde ii muital dan duohtavuođa. Eat oba ge diehtán daid loahppašiehtadallamiid birra mat dollojuvvojedje geassemánus. Danin eat beassan buktit ovdan iežamet árvalusaid, Pedersen čilge.
- Guldal dárogillii:
Bartaeaiggádat ožžot ođđa vuoigatvuođaid
Njuolggadusat mat leat leamaš gulaskuddamis, galget doaibmagoahtit boahtte geasi rájes. Jus árvalus dohkkehuvvo, de dat gáržžida sihke guovllu bivddu, muhto maiddái turistabivddu.
Guovllu fierbmebivddus váldet badjel 40 beaivvi eret, ja oaggus ges 25 beaivvi. Jahkásaččat turisttaide ii galgga šat lohpi vuovdit go 22.000 jándorguolástanlobi, 11.000 goappat beale riikkarájá.
Muhto Suoma bartaeaiggádat eai galgga šat rehkenastojuvvot turistan nu movt dál, mot galget leat ovttadássásažžan guovllu stággobivdiiguin.
–Nuppi gieđain váldet eret guovllu olbmuid árbevirolaš vuoigatvuođaid, dainna ákkastallamin ahte guolli lea vátnon. Muhto mii dainna gáržžideamen lea ávki go nuppi gieđain addet vuoigatvuođaid ođđa joavkkuide, Pedersen imaštallá.
– Fertet váldit vuhtii Suoma lágaid
Dálkkádat- ja birasdepartemeantta stáhtačálli Lars Andreas Lunde (O), lohká leat dárbu rievdadit njuolggadusaid nie movt Suoma ja Norgga kommišuvdna leat árvalan, jus Deanočázádaga luossanálit galget ceavzit boahtteáiggis.
Su mielas buohkat fertejit gierdat gáržžidemiid, sihke árbevirolaš bivdit ja turisttat.
Seammás ii loga lean Norgga eiseválddiin vejolašvuohta caggat addimis ođđa vuoigatvuođaid Suoma bartaeaiggádiidda.
– Sin gáibádusat leat čatnašuvvon Suoma lágaide maid mii fertet doahttalit, seamma láhkai go Suopma ferte doahttalit Norgga lágaid, stáhtačálli Lars Andreas Lunde ákkastallá.
