Hopp til innhold

Roman (34) ovddida musihkain áiton giela

Musihkka ja gielddasámegiella leat nuorra albmá stuorámus beroštumit.

Roman Jakovlev

MUSIHKKÁR: Roman Jakovlev liiko Guoládaga árbevirolaš luđiide. Dál háliidivčči seailluhit dáid luđiid maŋit áigiái.

Foto: Aleksander Paul / Frilans

– Dađibahábut eai leat nu gallis geat beroštit gielddasámegielas. Danne geahččalan musihka bokte oažžut eambbo sápmelaččaid beroštit sihke gielas ja sámevuođas.

Roman Jakovlev - Jienat Lujávrris

OĐĐA SKEARRU: Pavla Konkova luođit

Foto: Aleksander Paul / Frilans

Guovtte mánu áigi Roman Jakovlev almmuhii CD-skearru «Jienat Lujávrris». Dás son lea ođasmahttán dovddus sápmelaš juoigi Pavla Konkova rohkki luđiid dahje leu'dd.

Jakovlev lea bidjan luđiide šuoŋaid ja čuojaha gitára ja piano.

Konkova eanemus dovddus luohti lea «Modjás Katrin», man Mari Boine juoigá.

– Skearru lea šaddan buorre ja mun lean das olu oahppan, dadjá Jakovlev.

Gielalaš almmái

Su váhnemiin ii lean ráhpa beroštupmi musihkkii, muhto son fuobmái mánnán searvat musihkkakursii.

– Álggus čuojahin geasanasa. Dasto lean ieš oahppan eará čuojanasaiguin čuojahit, muitala Jakovlev.

Roman Jakovlev

MUSIHKKABEALLJI: Roman Jakovlev lea ieš oahppan čuojahit sihke piano ja gitára.

Foto: Aleksander Paul / Frilans

Son lea easkka rávisolmmožin beroštišgoahtán iežas čearddalaš duogážis.

– Mun smiehttagohten, ahte manne son lean nu čeahppi birget luonddus. Dalle fuobmájin, ahte čilgehus ferte leat go lean sápmelaš, mojohallá Jakovlev.

Álggus vuos oahpai davvesámegiela Norgga beale Sámis. Dál lea oahppagoahtán gielddasámegiela.

Roman Jakovlev lea oažžugoahtán eambbosiid mielde beroštit gielas. Okta dain lea su buorre ustit Jarsem Galkin

Suinna ovttas geahččaleaba ovddididt gielddasámegiela ođđaáiggásaš musihkka bokte.

Ustit ráppe. Ieš Roman Jakovlev lágida musihka ja šuoŋaid.

Áiton giella

Roman lea okta nuoramusain gii hálddaša gielddasámegiela.

Gielddasámegiella leage Unesco duođalaččat áiton gielaid listtas. Unnitgo 700 olbmo hálddašit giela.

Eanaš giellageavaheaddjit leat eallilan olbmot.

– Orru leamen veadjemeahttun oažžut duođalaš dieđuid das galle sámegielhálli leat Ruošša bealde, čilge Lujávrri sámi čearddalaš kulturguovddáža direktevra Tatjana Sečko.

Tatjana Sečko

EAHPEVISSIS LOGUT: Sámeguovddáža jođiheaddji Tarjana Sečko ii loga vissásit diehtit gallis Guoládagas máhttet sámegiela.

Foto: Aleksander Paul / Frilans

Lujávrri vuođđoskuvllas ii leat gielddasámegiella geatnegahtton fága. 30 oahppis lea sámegiella válljenfágan ovtta diimmu vahkkui. Joatkkaskuvllain ii gal sáhte oahppat giela.

Duollet dálle dollojit gielddasámegiel kurssat rávisolbmuide ja mánáide moatti báikkis Guoládagas.

– Soapmásat hálddašit sámegiela bures ja hállet dan beaivválaččat. Earát gis áddejit giela, muhto eai hála. Dasto leat dat geat máhttet moadde sáni. Sii dadjet earáide, ahte máhttet sámegiela, vaikko eai daga dan, čilge Sečko.

– Norggas oahppat

Gielddasámegillii leat unnán girjjit almmuhuvvon. Rádios dahje televiššuvnnas eai leat jeavddalaš gielddasámegiel sáddagat.

Iige leat sierra neahttasiidu dahje áviisa mii fállá ođđasiid dahje áigeguovdilis ságaid gielddasámegillii.

Lovozero grunnskole

II GEATNEGAHTTON FÁGA: Lujávrri vuođđoskuvllas sáhttá oahppat gielddasámegiela, muhto dušše válljenfágan.

Foto: Aleksander Paul / Frilans

UNESCO lea kárten máilmmi sullii 6000 giela. Dáin bealli sáhttet jávkat jus juoga ii dahkkoš.

– Norgga beale sápmelaččain lea guhkes áigge vásáhus oahpahit sámegiela olbmuide ja čállit oahppogirjjiid. Fertešeimmet sis oahppat, oaivvilda Roman Jakovlev.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK