Trine Elisabetha lea jo bargan guokte jagi sámegieloahpaheaddjin Skániin, muhto sus ii leat sámegieloahppu. Son lea fitnen oahpposaji sihke Romssas ja Guovdageainnus, muhto sutnje ii heive fárret.
– Dat ii leat nu álki munnje, go mus lea bearaš ja návetdoallu dáppe, dadjá Eriksen.
Dál son lea eahpesihkar joatká go šat sámegieloahpaheaddjin.
– Go ožžon dán barggu, de deattuhii Dielddanuori suohkan ahte mun ferten golmma jagi áigodagas lasihit sámegielgelbbolašvuođa. Dá lea mu goalmmát jahki sámegieloahpaheaddjin, nu ahte mun in dieđe mii boahtte giđa dáhpáhuvvá, leaš go šat bargu vai ii, dadjá son.
Ohcala gáiddusoahppofálaldaga
– Manne lea nu ahte alit oahppoásahusat eai sáhte fállat neahta bokte oahppu? Erenoamážit go diehtit ahte Norggas lea stuorra sámegieloahpaheaddji váilevašvuohta, dadjá Eriksen.
Dán teavstta almmuhii Eriksen Facebookii mannan vahkku.
– Mu mielas lea váivi. Mis lea leamašan guokte jagi korona, ja buohkat leat oahppan neahta geavahit, muhto ii vel leat neahttafálaldat sámegielohppui, dadjá son.
Gávdnojit čovdosat
Nubbijođiheaddji Giella- ja kulturinstituhtas Romssa universitehtas, Cathrine Theodorsen, muitala sii fállet máškidis čovdosiid vai eambbosat besset studeret sámegiela giellafága.
Theodorsen oaidná vejolašvuođaid heivehit oahpu sidjiide geat eai áiggo fárret.
Foto: Universitet i Tromsø / UiT– Mii duođai geahččalit studeanttaide láhččit buori dili, erenoamážit sámegielfágain. Mii fállat máŋga oahpu sámegielfágas, maiddái oahpaheaddjiide. Lihkká ii leat nu ahte fállát juohke jagi oahppofálaldaga buot fágain, čilge Theodorsen.
Liige hástalus leat dat go sámegielfágat leat juohkásan golmma iešguđetge oahpposuorgái: amasgiela, nubbegiela ja eatnigiela suorgái.
– Jáhkán ahte sis geain lea sámegiella eatnigiellan, sáhttet jođánit gárvet oahpu, muhto eatnasat soitet ádjánit guhkit go jagi, dadjá son.
Vaikko Eriksenis ii leat vejolašvuohta fárret Romsii dahje ge Guovdageidnui oahpu váste, de gávdnjoit čovdosat.
Foto: Marit Garfjeld / NRKDanin oaivvilda Theodorsen ahte lea doaivva Trine Elisabethii.
– Ávžžuhan su váldit oktavuođa universitehtain. Jáhkán ahte mii nagodit ovttas plánet oahpu mii heive sutnje, dadjá Theodorsen.
Servodat dárbbaša sámegielat oahpaheddjiid
Sámi allaskuvlla veahkkegoahtejođiheaddji Lájlá Helene Eira mielas lea dehálaš addit oahppofálaldaga buohkaide geat válljejit sámegieloahpaheaddjin studeret.
– Lea hirbmat buorre ahte mis lea vejolaš sámegieloahpaheaddjit. Min dáhttu lea oahpahit nu máŋgga sámegieloahpaheddjiid go vejolaš, dadjá Eira.
Sámi allaskuvllas Guovdageainnus lea ollesáigge sámegielfága fálaldat, muhto vel sii ge oidnet čovdosiid sidjiide geat eai áiggo fárret oahpu dihte.
Foto: Dan Robert Larsen / NRKAllaskuvla fállá jagi ollesáigge oahpu sámegielfágas, mii addá ohppiide oktiibuot 60 oahppočuoggá.
Eira mieđiha oahpu hástalussan sidjiide geat eai áiggo fárret Guovdageidnui, muhto evttoha čovdosa.
– Ohppiin lea áŋke vejolaš váldit oahppoossodagaid jus dat heivejit ja čoaggit dađi mielde oahppočuoggáid gitta olahit 60 oahppočuoggá, dadjá son.
Skuvla lea ollesáigge sámegieloahpu mearridan fállát fágalaš árvvoštallama vuođul, muhto sii árvvoštallet oahppofálaldagaid dađistaga, nu ahte fálaldat sáhttá rievdat.
– Mii háliidivččemat dustet daid dárbbuid mat gávdnojit sámi servodagas, loahpaha Eira.
