Niko-Mihkal Valkeapää – 3. kandidat for NSR i Gáisi valgkrets

NRK Sápmi og Ávvir har bedt om at listetoppene i hvert parti, som stiller til sametingsvalget 2017, svarer på noen spørsmål om seg selv. Her er én av kandidatene:

Niko Valkeapää
Foto: Marie Louise Somby

Valgkrets/válgabiire: Gáisi
Parti/bellodat: NSR
Navn/namma: Niko-Mihkal Valkeapää
Alder/ahki: 48
Sivilstand/siviiladilli: Gift. Náitalan

Beroštumit

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

Musihka guldalit, olbmot, lohkat, lihkadit (čuoigat, viehkat, vázzit), historjá earret eará.

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

Šaddat áhččin, leat mielde riegádahttimis.

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

Čuoigat, viehkat, guldalit musihka, geahččat filmma, leahkit ovttas skihpáriiguin.

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

Buot mu lagamuččat. Áhčči, eadni, mu bártnit, eamit, viellja ja oabbá. Ja buot dat sámit geat leat lokten min dili gos mii leat dál.

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

Mun lean artista dál ja lean bargan oahpaheaddjin Sámi Joatkkaskuvla ja Boazodoalloskuvllas 18 jagi. Mun lean lohkan oahpaheaddjin, lohkan matematihka, fysihka, sámegiela ja suomagiela dan lassin. Dál lean lohkame álgoálbmotdiehtagiid mastera Romssa universitehtas.

Eatnigiella/giella

Mu eatnigiella lea sámegiella. Human maid suoma-, dáro- ja eaŋgalasgiela.

Politihkkalaš duogáš

Lean Sámiráđi lahttu. Lean leamaš evttohassan sihke Suoma riikkabeivviide ja Europarlamentii Ruoná bellodaga listtus. In leat leamaš ovdal sámediggelahttun.

Váibmoáššit

Guđiid áššiide áiggut bidjat fokusa?

Kultuvra, giellaáššit, oahpahusáššit ja oktasaš Sápmi.

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

Sámesoahpamuš, mot seailluhit giela ja kultuvrra, bargat vuoigatvuođaáššiin ain viidásit, minerálaroggamat sámi guovlluin.

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

Dat eai galgga oažžut lobi go vuoigatvuođagažaldagat eai leat vuos čielggaduvvon. Dákkár doaimmahus lea maid billisteaddji go jurddaha luonddu birra dán muđui rašes árktalaš birrasis, lassin lea vel duohtavuohta ahte guovllut gosa sii geahččalit boahtit leat anus juo, boazodoalus, mii muđui lea juo garra deattu vuolde eará areálasisabahkkemiin.

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

Dálá boazodoallopolitihkka ii doaimma nu bures go sáhtášii. Lea dehálaš ahte boazodoallu ieš beassá mearridit mot boazodoallu galgá ordnejuvvot.

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álgit ealáhussii?

Sámediggi ferte bargat dan ala ahte stádabušehttii lasihuvvo ruhtadeapmi árktalaš eanandollui. Jus ruhtadeapmi boahtá sadjái, de Sámediggi sáhttá fas doarjut sin ruđalaččat geat leat ásahandásis.

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

Guolásteapmi lea árbevirolaš ealáhus sámi servodagas ja lea čadnon sihke iešbirgejupmái ja mearrasámi kultuvrii. Guolásteami haga ii boađe mearrasámi kultuvrra birget eará go museiin, ja danin lea áibbas dárbbašlaš hábmet politihka mii sihkkarastá mearrasápmelaččaid rivttiid. Lágaid ferte rievdadit vuoigatvuođaid sihkkarastima dihte, politihkka ferte rievdaduvvot nu ahte guolli bivdojuvvo báikkálaččat ja ahte bivdon guolli boahtá vel gáddái doppe gos lea bivdojuvvon.

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

Sámediggi galgá áŋgiruššat dan ovdii ahte sámegiella lea ain eanet oidnosis ja ahte dat livččii ain eanet bivnnut. Ovttasbarggu sámegieláššiin galgá nannet eará Sámi guovlluin ja institušuvnnain. Sámediggi galgá maid bargat viidásit Váibmogiellaproseassain.

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

Earret eará geahččalit nannet ođđahutkama boahttevuođa sámi servvodaga huksema dihte. Sámiin lea gelbbolašvuohta juo doloža rájes hutkáivuohta ja máhttu mot birget davviguovlluin. Kulturbargosajiide, mas oktan ulbmilin livččii čalmmustahttit sámi kultuvrra sámiide geat eai dovdda nu olu dan birra ja maid olggobealde sámi guovlluid maid váldoálbmogii.

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

Sámesoahpamuševttohus ja mot dan buoridit. Evttohusas leat dakkár čuoggát mielde ahte jus daid dohkkeha, lea dat máŋga lávkki maŋos guvlui, mii guoská sápmelašvuhtii ja sápmelaččaid riektesihkarvuhtii.