Hopp til innhold

Goabbá geasuha eanemusat?

Eanáš smávva bellodagat eai vuos čielgasit dovddat goappáin hálidit náittosdili, Bargiidbellodagain (Bb) vai Norgga Sámiid Riikkaservviin, (NSR) jus bohtet dakkár dillái ahte sáhttet válljet.

Aili Keskitalo og Ronny Wilhelmsen

MOLSSAEAVTTUT: Minerálapolithkka dat sáhttá mearridit goappá smávvabellodagat válljejit presideantan, Aili Keskitalo vai Ronny Wilhelmsena.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Inger Eline Eriksen Fjellgren i vrimlehallen i Stortinget

ÁRJJA PRESIDEANTAEVTTOHAS Inger Eline Eriksen Fjellgren doaivu smávvabellodagaid sáhttit mannat náittosdillái vai ožžot fámu.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Dat lea dan duohken maid sii sáhttet fállat midjiide, vástida Árjja vuosttaševttohas Ávjovári válgabires, Inger Eline Eriksen Fjellgren guhte lea maid bellodaga presideantaevttohas.

Váikko su bellodat vássán áigodagas lea leamaš mielde čievččasteamen NSR-ráđi, de dattege dovddaha Árjja politihka leat lagat NSR politihka go Bargiidbellodaga.

– Lea váttis diehtit makkár minerálapolitihka Bargiidbellodaga presideantaevttohas Ronny Wilhelmsen áigu čuovvut. Váikko lohká bellodaga áigut vuostálastit, de ieš gal lea mielas Nussira plánaid roggat minerálaid Fálesnuoris, čilge Eriksen Fjellgren.

Ii čana vuos geasage

Vibeke Larsen

ŠIELLA PRESIDEANTAEVTTOHAS: - Vaikko lean miehtan presideantevttohassan, de lea eanemus lunddolaš ahte dákkár doaibma manná stuorrabellodagaide, oaivvilda Vibeke Larsen, dálá samediggepresdieanta.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Dattege ii loga Árjja čatnat makkárge bellodahkii vuos.

Seammá vástida Šiella jođiheaddji ja presideantaevttohas Vibeke Larsen.

– Makkár politihka soai áiguba fievrridit guovlluin gos sámegiella ii leat nanus, dat ferte mearridit goappá mii válljet, Aili vai Ronny, lohká Larsen.

Dattege dovddasta iežas leat sosiálademokráhta.

– Muhto dat ii mearkkaš ahte Šiella doarju Bargiidbellodaga, go min bellodagas leat olbmot geat deattuhit iešguđet áššiid. Dasa lassin lea váttis earuhit NSR ja Bargiidbellodaga politihka, čilge Larsen.

– Váttis earuhit

Maiddái Gáisi Ovddádusbellodaga 1.evttohasa, Aud Marthinsena, mielas lea váttis earuhit NSRa ja Bargiidbellodaga politihka.

– Bušeahtaid oktavuođas eai leat go proseanttat mat earuhit dán guokte bellodaga politihka, lohká Marthinsen.

Son ii dáhtu dovddahit goabbá bellodat lea lagat Ovddádusbellodaga váimmu.

Iige Ávjovári Johttisápmelaččaid listtu 1.evttohas Berit Marie P. E. Eira, loga iežaset dál vuos čielgasit sáhttit vástidit goappáin sii háliidit náittosdili.

– Midjiide lea ealáhuspolitihkka deháleamos, ja de fertet oaidnit makkár fálaldagaid oažžut ovdal go maidige mearridat, čilge Eira.

– Minerálapolitihkka mearrida

Ellen Inga O. Hætta

BB MINERÁLAPOLITIHKKA BALDÁ: Olgešbellodaga sámediggeevttohas, Ellen Inga O. Hætta, lohká NSRa minerálapoltihka lea lagat su váimmu go Bb politihkka.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Maiddái Ávjovári Olgešbellodaga 1.evttohas Ellen Inga O. Hætta lohká sin bellodaga sáhttit bargat ovttas vaikko geainna.

Muhto Ronny Wilhelmsena oaidnu ruvkeáššiid hárrái, ii geasut Hætta.

Dattege dovddasta ahte maiddá Olgešbellodagas leat iešguđet oainnut.

– Mis leat olbmot geat lohket ahte boazodoallu ja ruvkedoaibma heiveba ovtta saddjái. Muhto bealistan jáhkán mus lea eanemus gelbbolašvuohta dán árvvoštallat, go lean bargan boazodoallohoavdan gávcci jagi, čilge Hætta.

Háliida čorgatvuođa

Ellinor Marita Jåma

DOARJU NSR:A: Åarjel Sámegïehl 1.evttohas Ellinor Marita Jåma lea áidna guhte čielgasit doarju NSR-presideantaevttohasa.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son doaivu Sámedikki oažžut eambbo bissovaš politihkalaš dili go vássán áigodagas.

– Čorgatvuohta ja buorre siskkáldas gulahallan lea dehálaš jus Sámedikkis galgá leat buorre beaggin, lohká Hætta.

Dan háliida maid Åarjel Sámegïehl listtu 1.evttohas Ellinor Marit Jåma. Lohká iežaset váimmu leat lagat NSRa go Bargiidbellodaga.

– Jus gártat válljet, de doarjut NSRa, loká Jåma.

Ii hálit ii goappáge

Davvikalohtaálbmoga 1.evttohas Davveguovllu válgabires, Toril Bakken Kåven, ii hálit ovttasbarggu ii goappáge bellodagain.

– Guktot bellodagat, sihke Bargiidbellodat ja NSRa, ferteba eallit min doarjaga haga, lohká Kåven.

Davvikalohtaálbmot listtus lea fuones vásáhusat maŋimuš geardde go barge ovttas Bargiidbellodagain.

– Sii bálkestedje min olggos ovttasbarggus eahpevuoiggalaš sivaid geažil, čuožžuha Kåven.

– NSR + Bb eanemus lunddolaš

Toril Bakken Kåven snakker i mikrofon på Sametinget

OHCÁ EARÁ MOLSSAEAVTTUID: Davvikalohtaálbmoga láidesteaddji Toril Bakken Kåven doaivu smávva bellodagaid sáhttit gávnnahit ovttas.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Dattege ii eahpit ahte Davvikalohtaálbmoga politihkka lea lagat Bargiidbellodaga go NSR:a.

Seammás su ge mielas lea váttis gávdnat daid stuorra earáhusaid Bb ja NSR politihka gaskkas.

– Danin livččii eanemus lunddolaš ahte dát guokte bellodaga manašeigga náittosdillái, oaivvilda Bakken Kåven.

Ohcá eará molssaeavttuid

So mielas sáhttet gávdnot maid eará molssaeavttut go Bargiidbellodat ja NSR.

– Jus Guovddášbellodat ja Dáloniid lista beassaba Sámediggái, de dat nannešii ain eambbo smávvabellodagaid vejolašvuođaid bargat ovttas, oaivvila Bakken Kåven.

Maiddái Árja, Olgešbellodat, Johttisápmelaččaid listu ja Ovddádusbellodat doivot smávvabellodagaid sáhttit bargat ovttas.

Šiella ovddasteaddji ja dálá sámediggepresideantta Vibeke Larsena mielas ges dálá dilis duođalaččat eai gávdno go guokte molssaeavttu presideantaámmáhii, namma lassii Ronny Wilhelmsen dahje Aili Keskitalo.

Korte nyheter

  • Buljo joatká Juoigiid Searvvi jođiheaddjin

    Karen Anne Buljo váldá ođđa áigodaga Juoigiid Searvvi jođiheaddjin. Dát searvi lea ásahuvvon 1988;is ja lea árbevirolaš juigiid várás. Sin doaibma lea ovddidit ja seailluhit árbevirolaš juoigama juoigama.

    Karen Anne Buljo
    Foto: Marie Louise Somby
  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK