Hopp til innhold

Goabbá geasuha eanemusat?

Eanáš smávva bellodagat eai vuos čielgasit dovddat goappáin hálidit náittosdili, Bargiidbellodagain (Bb) vai Norgga Sámiid Riikkaservviin, (NSR) jus bohtet dakkár dillái ahte sáhttet válljet.

Aili Keskitalo og Ronny Wilhelmsen

MOLSSAEAVTTUT: Minerálapolithkka dat sáhttá mearridit goappá smávvabellodagat válljejit presideantan, Aili Keskitalo vai Ronny Wilhelmsena.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Inger Eline Eriksen Fjellgren i vrimlehallen i Stortinget

ÁRJJA PRESIDEANTAEVTTOHAS Inger Eline Eriksen Fjellgren doaivu smávvabellodagaid sáhttit mannat náittosdillái vai ožžot fámu.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Dat lea dan duohken maid sii sáhttet fállat midjiide, vástida Árjja vuosttaševttohas Ávjovári válgabires, Inger Eline Eriksen Fjellgren guhte lea maid bellodaga presideantaevttohas.

Váikko su bellodat vássán áigodagas lea leamaš mielde čievččasteamen NSR-ráđi, de dattege dovddaha Árjja politihka leat lagat NSR politihka go Bargiidbellodaga.

– Lea váttis diehtit makkár minerálapolitihka Bargiidbellodaga presideantaevttohas Ronny Wilhelmsen áigu čuovvut. Váikko lohká bellodaga áigut vuostálastit, de ieš gal lea mielas Nussira plánaid roggat minerálaid Fálesnuoris, čilge Eriksen Fjellgren.

Ii čana vuos geasage

Vibeke Larsen

ŠIELLA PRESIDEANTAEVTTOHAS: - Vaikko lean miehtan presideantevttohassan, de lea eanemus lunddolaš ahte dákkár doaibma manná stuorrabellodagaide, oaivvilda Vibeke Larsen, dálá samediggepresdieanta.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Dattege ii loga Árjja čatnat makkárge bellodahkii vuos.

Seammá vástida Šiella jođiheaddji ja presideantaevttohas Vibeke Larsen.

– Makkár politihka soai áiguba fievrridit guovlluin gos sámegiella ii leat nanus, dat ferte mearridit goappá mii válljet, Aili vai Ronny, lohká Larsen.

Dattege dovddasta iežas leat sosiálademokráhta.

– Muhto dat ii mearkkaš ahte Šiella doarju Bargiidbellodaga, go min bellodagas leat olbmot geat deattuhit iešguđet áššiid. Dasa lassin lea váttis earuhit NSR ja Bargiidbellodaga politihka, čilge Larsen.

– Váttis earuhit

Maiddái Gáisi Ovddádusbellodaga 1.evttohasa, Aud Marthinsena, mielas lea váttis earuhit NSRa ja Bargiidbellodaga politihka.

– Bušeahtaid oktavuođas eai leat go proseanttat mat earuhit dán guokte bellodaga politihka, lohká Marthinsen.

Son ii dáhtu dovddahit goabbá bellodat lea lagat Ovddádusbellodaga váimmu.

Iige Ávjovári Johttisápmelaččaid listtu 1.evttohas Berit Marie P. E. Eira, loga iežaset dál vuos čielgasit sáhttit vástidit goappáin sii háliidit náittosdili.

– Midjiide lea ealáhuspolitihkka deháleamos, ja de fertet oaidnit makkár fálaldagaid oažžut ovdal go maidige mearridat, čilge Eira.

– Minerálapolitihkka mearrida

Ellen Inga O. Hætta

BB MINERÁLAPOLITIHKKA BALDÁ: Olgešbellodaga sámediggeevttohas, Ellen Inga O. Hætta, lohká NSRa minerálapoltihka lea lagat su váimmu go Bb politihkka.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Maiddái Ávjovári Olgešbellodaga 1.evttohas Ellen Inga O. Hætta lohká sin bellodaga sáhttit bargat ovttas vaikko geainna.

Muhto Ronny Wilhelmsena oaidnu ruvkeáššiid hárrái, ii geasut Hætta.

Dattege dovddasta ahte maiddá Olgešbellodagas leat iešguđet oainnut.

– Mis leat olbmot geat lohket ahte boazodoallu ja ruvkedoaibma heiveba ovtta saddjái. Muhto bealistan jáhkán mus lea eanemus gelbbolašvuohta dán árvvoštallat, go lean bargan boazodoallohoavdan gávcci jagi, čilge Hætta.

Háliida čorgatvuođa

Ellinor Marita Jåma

DOARJU NSR:A: Åarjel Sámegïehl 1.evttohas Ellinor Marita Jåma lea áidna guhte čielgasit doarju NSR-presideantaevttohasa.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son doaivu Sámedikki oažžut eambbo bissovaš politihkalaš dili go vássán áigodagas.

– Čorgatvuohta ja buorre siskkáldas gulahallan lea dehálaš jus Sámedikkis galgá leat buorre beaggin, lohká Hætta.

Dan háliida maid Åarjel Sámegïehl listtu 1.evttohas Ellinor Marit Jåma. Lohká iežaset váimmu leat lagat NSRa go Bargiidbellodaga.

– Jus gártat válljet, de doarjut NSRa, loká Jåma.

Ii hálit ii goappáge

Davvikalohtaálbmoga 1.evttohas Davveguovllu válgabires, Toril Bakken Kåven, ii hálit ovttasbarggu ii goappáge bellodagain.

– Guktot bellodagat, sihke Bargiidbellodat ja NSRa, ferteba eallit min doarjaga haga, lohká Kåven.

Davvikalohtaálbmot listtus lea fuones vásáhusat maŋimuš geardde go barge ovttas Bargiidbellodagain.

– Sii bálkestedje min olggos ovttasbarggus eahpevuoiggalaš sivaid geažil, čuožžuha Kåven.

– NSR + Bb eanemus lunddolaš

Toril Bakken Kåven snakker i mikrofon på Sametinget

OHCÁ EARÁ MOLSSAEAVTTUID: Davvikalohtaálbmoga láidesteaddji Toril Bakken Kåven doaivu smávva bellodagaid sáhttit gávnnahit ovttas.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Dattege ii eahpit ahte Davvikalohtaálbmoga politihkka lea lagat Bargiidbellodaga go NSR:a.

Seammás su ge mielas lea váttis gávdnat daid stuorra earáhusaid Bb ja NSR politihka gaskkas.

– Danin livččii eanemus lunddolaš ahte dát guokte bellodaga manašeigga náittosdillái, oaivvilda Bakken Kåven.

Ohcá eará molssaeavttuid

So mielas sáhttet gávdnot maid eará molssaeavttut go Bargiidbellodat ja NSR.

– Jus Guovddášbellodat ja Dáloniid lista beassaba Sámediggái, de dat nannešii ain eambbo smávvabellodagaid vejolašvuođaid bargat ovttas, oaivvila Bakken Kåven.

Maiddái Árja, Olgešbellodat, Johttisápmelaččaid listu ja Ovddádusbellodat doivot smávvabellodagaid sáhttit bargat ovttas.

Šiella ovddasteaddji ja dálá sámediggepresideantta Vibeke Larsena mielas ges dálá dilis duođalaččat eai gávdno go guokte molssaeavttu presideantaámmáhii, namma lassii Ronny Wilhelmsen dahje Aili Keskitalo.

Korte nyheter

  • Samiske dramatikere debuterer ved Det Norske Teatret

    Fire samiske dramatikerer debuterer med nye tekster under Heddadagene på Det Norske Teatret lørdag kl. 13.00.

    Manusprosjketet, «Sápmi muitala/forteller», ble satt i gang for et par år siden, og er et samarbeidsprosjekt mellom Det Samiske Nasjonalteateret Beaivváš og Litteraturens hus.

    Sarakka Gaup, Anne Berit Anti, Ole Henrik Lifjell og Terje Andre Wollmann, skal i år presentere sine nyskrevne tekster.

    Prosjektets hovedmål var å utvikle ny samisk dramatikk, som skal gi nye blikk fra Sápmi.

    Heddadagene er Norges største teaterfestival og samler hele teater-Norge i juni hvert år.

    Fire samiske dramatikere debuterer med sine nyskrevne tekster under heddadagene.
    Foto: Heddadagene/Det Norske Teatret
  • Ođđa gielddadirektevra Deanus

    Les på norsk.

    Jørgen Holten Jørgensen lea Deanu gieldda ođđa gielddadirektevra, dán duođašta son NRK:i.

    Son lea dál Bearalvági gieldda ráđđealmmái.

    – Mun vuolggán virgái go Deatnu lea gelddolaš gielda mas leat áibbas eará hástalusat go Bearalvágis leat, dadjá Jørgensen.

    Son álgá virgái golggotmánu 1. beaivvi dán jagi.

    Jørgensen dadjá Deanu ja Bearalváhki leat guovttelágan gieldda. Sihke sturrodaga ektui, muhto maiddái kultuvrralaččat, ássanminstaris ja ealáhusaid ektui.

    – Deatnu lea hui viiddis ja lea bieđggus ássan, dan botta go Bearalváhki lea guollebivdohápman mii lea čoahkis. Deanus gávdnojit máŋggalágan ealáhusat nugo eanadoallu, boazodoallu, bálvalusat, fievrrideapmi ja veahá guollebivdu - ja Bearalvági guovllus ges lea guolleealáhus mii oktoráđđe.

    Son geassá maiddái ovdan ahte kultuvrralaš ja čearddalaš dimenšuvdna lea hui nanus Deanus.

    – Buot dát dahká Deanu earálágan ja gelddolaš servodahkan.

    Rådmann i Berlevåg Jørgen Holten Jørgensen
  • Ny kommunedirektør i Tana

    Loga sámegillii.

    Jørgen Holten Jørgensen er den nye kommunedirektøren i Tana kommune, det bekrefter han til NRK.

    Han er i dag rådmann i Berlevåg kommune.

    – Jeg takker jo ja fordi Tana er en veldig spennende kommune med ganske andre utfordringer enn hva Berlevåg har, sier Jørgensen.

    Han begynner i stillingen 1. oktober i år.

    Jørgensen sier at Tana og Berlevåg er to veldig forskjellige kommuner. Både i størrelse, men også kulturelt, i bosetningsmønsteret og næringsmessig.

    – Tana er enormt vidstrakt med spredt bosetning, mens Berlevåg er konsentrert til ett kompakt fiskevær. I Tana er næringslivet variert med landbruk, reindrift, service, transport og litt fiskeri - mens Berlevåg er dominert av fiskerinæringen.

    Han trekker også fram at den kulturelle og etniske dimensjonen er mye sterke i Tana.

    – Alt dette gjør Tana til et annerledes og spennende samfunn.

    Jørgen Holten Jørgensen
    Foto: Jørgen Holten Jørgensen