Hopp til innhold

Historjjálaš diggi: – Dál iskojuvvo man nannosat sámi vuoigatvuođat duođaid leat

Kárášjoga olbmot gáibidit oamastit buot eatnamiid gielddas. Otne álgá diggi mii bistá golbma vahku. Dat váikkuha earáidege Finnmárkkus ja Norggas muđuid.

FeFo-direktør Jan Olli med advokatene Rune Mykkeltvedt og Frode Andersen Innjord

FEFO DIKKIS: Meahcceduopmostuolu diggi lea Sapmiko nammasaš visttis Láttošluohkás Kárášjogas. Govas oidno FeFo direktevra Jan Olli ja FEFO advokáhtat.

Foto: Stian Strøm / NRK

Les på norsk.

– Sámiide lea dát historjjálaš diggi, lohká advokáhtta Andreas Brønner.

Son ovddasta joavkku mas lea garraseamos oamastangáibádus:

Kárášjoga oamastit sii geat ásset doppe, muhto oamasteaddjit leat dušše sápmelaččat.

Finnmárkku ássit oamastit dál ovttas olles Kárášjoga gieldda Finnmárkoopmodaga (FeFo) bokte.

Thoralf Henriksen og advokat Andreas Brønner

DIGGI: Advokáhtta Andreas Brønner hálešta Thoralf Henrikseniin. Son gullá dan jovkui geat oaivvildit ahte dušše sámit galget oamastit eatnamiid Kárášjoga gielddas.

Foto: Stian Strøm / NRK

Guokte sierranas joavkku dat leat geassán FeFo diggái.

Kárášjoga gielda ovddasta dan stuorámus joavkku ja leat ovddidan gáibádusaid olles gieldda álbmoga ovddas. Nubbi joavku ges gáibida ahte dušše sápmelaččat galget oamastit Kárášjoga eatnamiid.

Ealggat vuosttamužžan kárášjohkalaččaide

Alfhild Beate Vuolab (20) lea Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas gazzamin oahpu.

– Mu mielas livččii buorre jos Kárášjoga gielda ieš beasašii stivret mo guovllu luonddu geavahit, muhto jos galggan leat rehálaš, de in jáhke šaddat nu, lohká Vuolab.

Alfhild Vuolab

OAHPPI JA KÁRÁŠJOGA ÁSSI: Alfhild Beate Vuolab (20) lea Sámi joatkkaskuvla oahppi. – Midjiide sápmelaččaide lea leamaš lunddolaš ovttas oamastit luonddu, ja mii váldit luonddus dan maid dárbbašat, lohká son.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK

Báikki olbmot dovdet buoremusat gieldda eatnamiid, ja sáhtašedje buoremusat hálddašit daid ja bivddu, jáhkká son.

– Dieđusge mii háliidat ahte eará olbmotge bohtet deike bivdit, muhto dovdo muhtumin nu ahte báikki olbmot leat dego duvdiluvvon eret, šaddat dego maŋimužžan dan ráiddus. Olu ealgaválat mannet eará ássiide Finnmárkkus, lohká son.

– Jáhkán dat manná bures

Kárášjoga sátnejođiheaddji, Svein Atle Sombys, leat stuorra vuordámušat diggái.

– Vuorddán ahte álbmoga vuoigatvuođat ollašuvvet, ja ahte beassat ieža hálddašit iežamet eatnamiid, lohká son.

Svein Atle Somby

GALGÁ ČILGET DIKKIS: Kárášjoga sátnejođiheaddji, Svein Atle Somby, maid galgá dikkis čilget Kárášjoga álbmoga árbevirolaš luonddugeavaheami birra.

Foto: Mariam Eltervåg Cissé / NRK

Finnmárkokommišuvdna lea kárten Finnmárkkuopmodaga eatnamiid ja luondduvalljodagaid dálá geavahan- ja eaiggátvuoigatvuođaid.

Maiddái Kárášjoga eatnamiid dáfus lea kommišuvdna bargan buori barggu, Somby mielas.

Kommišuvnna lea ovcci jagi bargan. Dat lea vuđolaččat bargan, de mon gal jáhkán dat manná oalle bures, lohká Somby.

Eai buohkat dáhto báikkálaš stivrejumi. Boazodoallit leat daid gaskkas geat vuostálastet dán.

Loga maid dárogillii: Reineiere frykter trøbbel dersom bygdefolk skal få være grunneiere

Mathis M. Somby (innfelt) og tamrein på vinterbeite
Mathis M. Somby (innfelt) og tamrein på vinterbeite

Kárášjohkalaččat besset dálá Finnmárkolága olis viežžat luondduburiid olles Finnmárkkus. Dán vuoigatvuođa doalahit sii vaikko vel vuoittášedje ge dikki FeFo vuostá.

Vuoittáhalle Alimusrievttis

Ovdalaččas leat juo leamaš dákkár dikkit eará guovlluid alde Finnmárkkus.

Brønner lea ieš ge leamaš advokáhttan ovtta dáin áššiin mii manai gitta Alimusriektái.

Son ovddastii de Stiertná orohaga boazodoalliid, geat gáibidedje oamastit olles Stiertnásullo. Sii vuoittáhalle dikkis.

Kárášjoga ášši dat šaddá maid nana hástaleaddji bargu, jáhkká Brønner.

Advokatene Eirik og Andreas Brønner

ADVOKÁHTTA: Andreas Brønner (olgeš bealde, čalbmelásat) ovddasta daid Kárášjoga gieldda ássiid geat dáhttot ahte dušše sii, geat leat sámisogas, sáhttet oamastit Kárášjoga. Govas lea maid advokáhtta Eirik Brønner.

Foto: Mette Ballovara / NRK

– Dát lea vuosttas albma vejolašvuohta iskkadit Finnmárkku riektekártema. Dát lea vuosttas ášši mii iskojuvvo Meahcceduopmostuolus, mas guovddáš sámi ássanguovlluid geavaheami birra lea sáhka, lohká Brønner.

– Dál beassat duođaid oaidnit ollašuhttá go riektekártejupmi internationála álgoálbmotnjuolggadusaid, maid dat galggašii ollašuhttit.

Porsáŋgulaš Jan Olli lea FeFo direktevra. Son lea áibbas ovtta oaivilis Brønneriin das ahte Kárášjoga diggi sáhttá mearridit movt báikkálaš stivrejupmi galgá leat eará sajiin ge.

– Jos duopmostuolut dorjot Kárášjoga ássiid gáibádusa, de dáidet Guovdageainnus ja oassi Deanu gieldda álbmogis ge oažžut seammalágan vuoigatvuođaid, lohká Olli.

FeFo-direktør Jan Olli under rettssak om Karasjok

GOLBMA VAHKU: Kárášjoga diggi bistá golbma vahku. Dá okta daid vuosttas govain dikkis. Gávttiin oidno dies FeFo direktevra Jan Olli.

Foto: Stian Strøm / NRK

Čilgejit historjjá guovtti láhkai

Kárášjoga eatnamiid historjjálaš geavaheapmi ja ovddeš stivrejupmi dat mearrida geain dál leat vuoigatvuođat guvlui.

– Kárášjohka lea don doložis leamaš sámi guovlu. Sápmelaččat dat leat doppe áiggiid čađa ávkkástallan guovllu luondduriggodagaid, lohká Brønner.

Internationála álgoálbmotnjuolggadusaid mielde galget sámiide de dovddastuvvot oamastanvuoigatvuođat, main dán dikkis lea sáhka, oaivvilda son.

Kárášjohkii leat maid johtán ja ásaiduvvan suopmelaččat. Brønner mielas diet ii dattetge rievdat dan ollislaš gova dán áššis.

– Kvenat leat dađistaga assimilerejuvvon ja šaddan oassin guovllu sámi álbmogis, lohká son.

Jan Olli

FEFO DIREKTEVRA: Jan Olli lea leamaš FeFo direktevra 2012 rájes.

Foto: Jan Henrik Hætta / FeFo

FeFo-direktevra Jan Olli mielas ii leat riekta nie čilget guovllu ássiid historjjá.

Son deattuha ahte lassin báikkálaš álbmogii leat earát ge geavahan guovllu eatnamiid 1700-logu rájes. Su mielas lea maid boastut sárgut dán guovllu rájá dakko gokko gieldda rádjá dál manná.

– Mii FeFo beales oaivvildat ahte ii leat riektevuođđu čuoččuhit ahte báikkálaš olbmot leat feren dainna áddejumiin ahte sidjiide dat gullá guovlu, lohká Olli.

Loga maid : – FeFo viggá rivvet kárášjohkalaččaid eananvuoigatvuođaid

Svein Atle Somby
Svein Atle Somby

Geat leat sápmelaččat?

Ii leat vuos leamaš nu olu sáhka das movt Kárášjoga eatnamiid hálddašišgoahtit jos ođđa eanaoamasteaddjit šaddet.

Brønner ii jáhke dán šaddat nu stuorra váttisvuohtan. Ii ge son jáhke šaddat váttisin gávnnahit geat leat sápmelaččat.

– Dan gal dihtet báikkálaččat geat leat sámit ja geat eai leat, lohká son.

– Makkár eavttut leat dása? Lea go sámi jienastuslogu bokte vai galgá go eará láhkai gávnnahit dán?

Diggeáššis ii leat dát gažaldat fáddán. Mii gal oaivvildat ahte sámi iešmearrideami olis galget sii de ieža mearridit movt dán oasi čoavdit, maŋŋá go ieš dat oamasteapmi lea čielggaduvvon dikkis.

Landskapsbilde av Karasjok mot Kargiasniemi, Finland. en himmel farget i blått, lilla, rosa og hvitt.

KÁRÁŠJOHKA: Kárášjoga gielddas ásset lagabuid 2600 olbmo. Gielda lea Norgga nubbin stuorámus gielda areala dáfus. (5 464 km²).

Foto: Naima Khan Nergård / NRK

Golut miljovnnaid ovddas

Olli jáhkká buohkaide šaddat golbma garra vahku dikkis.

Dikkis hállojuvvo olu Kárášjoga báikkálaš historjjá birra, ja buot dasa gulli juridihkalaš bealit galget guorahallojuvvot.

Dán diggái leat bealit guhká ráhkkanan. Dušše FeFo juo meroštallá ahte sii leat advokáhtaide golahan 3 miljovnna ruvnnu, soitet vel eanet ge.

FeFo lea dássážii vásihan ahte sin vuostebealli oažžu dikkis dohkkehuvvot stuorát goluid ráhkkaneapmái ja diggái, go dan maid FeFo oažžu.

Olli jáhkká Kárášjoga ášši guoddaluvvot gitta Alimusriektái.

– Dieđusge lea olu dan duomu duohken, man čielggas dat lea ja dohkkehit go bealit duomu. Go juo dán áššis maid lea mearkkašupmi eará guovlluide, ii ge dušše Kárášjohkii, de dáidá leat lunddolaš ahte ášši manná gitta Alimusriektái.

Loga maid: FeFo gáibida oamastit Kárášjoga eatnamiid

Jan Olli
Jan Olli

Loga maid: : Vaikku gii beasašii mearridit luonddus – de áigu Máret (77) gárdut nu guhká go veadjá

Marit Gaski sjekker rypesnare innimellom buskene om vinteren
Marit Gaski sjekker rypesnare innimellom buskene om vinteren

Loga maid dárogillii: Rettighetsforkjemper: – Dette er en historisk seier for samene i Norge

Fefo møte Nils Thomas Utsi
Fefo møte Nils Thomas Utsi

Loga maid dárogillii: NRK forklarer: Kampen om rettighetene i Finnmark

Finnmarkskommisjonen utenfor Indre Finnmark tingrett
Finnmarkskommisjonen utenfor Indre Finnmark tingrett

Korte nyheter

  • Samisk artist i samtale med britisk tronarving

    Den samiske artisten Sara Garen Anne Nilut fra Kautokeino fikk litt av en opplevelse under Arktiske vinterleker i Wood Buffalo i Canada.

    Den britiske prinsen William ønsket å snakke med representanter fra alle team som deltar i lekene.

    Prinsen er øverst i den britiske tronarverekken. Han var spesielt interessert i de ulike idrettene, hvilke kriterier som utøveren måtte igjennom for å delta på idrettslekene.

    Prinsen var også opptatt av oppvekstmiljø og hva som gjorde at utøveren valgte sin idrett.

    – Mitt inntrykk er at prinsen hadde interesse for lekene som foregår Wood Buffalo og barne- og ungdomsidrett, sier Nilut til Team Sápmi AWG 2023 sin Facebook-side.

    Møtet med de utvalgte utøverne ble holdt digitalt på Teams.

    Prins William snakker med utvalgte AWG-utøvere
    Foto: Sara Garen Anne Nilut / Privat
  • Winterleker med stolt historie

    Arktiske vinterleker eller Arctic Winter Games (AWG) ble arrangert første gang i 1970 i Yellowknife i Canada, og arrangeres annenhvert år.

    Lekene i Fort McMurray i Wood Buffalo, Canada, er de 27. lekene i rekken.

    Mesterskapet samler deltakere fra arktiske områder i Canada, USA, Grønland og Sápmi.

    Åtte tropper kjemper om medaljer i 20 forskjellige idrettsgrener. Sápmi deltar i langrenn og futsal. I tillegg er det samiske utøvere med i kulturformidling.

    Den canadiske statskanalen CBC har laget denne vdeoen for å vise de arktiske vinterlekenes stolte historie.

  • – Ingen AWG-skirenn i dag

    På grunn av kulde blir det ingen skirenn i dag i Arktiske vinterleker eller Arctic Winter Games, som nå går av stabelen i Fort McMurray i Canada.

    – Om morgenen blåste det en iskald vind. Derfor blir det ingen skirenn, opplyser Team Sápmis skismører Lars-Ola Marakatt på sin Facebook-side.

    I mårrest var det -37 Celsius. Temperaturen ventes å stige til cirka -20 Celsius. Det er under kuldegrensa, som gjelder for slike skirenn.

    Loga sámegillii

    -37 Celcius under Arctic Winter Games 2023
    Foto: Sveinung Aarthun Ims / Privat