– Sámiide lea dát historjjálaš diggi, lohká advokáhtta Andreas Brønner.
Son ovddasta joavkku mas lea garraseamos oamastangáibádus:
Kárášjoga oamastit sii geat ásset doppe, muhto oamasteaddjit leat dušše sápmelaččat.
Finnmárkku ássit oamastit dál ovttas olles Kárášjoga gieldda Finnmárkoopmodaga (FeFo) bokte.
Guokte sierranas joavkku dat leat geassán FeFo diggái.
Kárášjoga gielda ovddasta dan stuorámus joavkku ja leat ovddidan gáibádusaid olles gieldda álbmoga ovddas. Nubbi joavku ges gáibida ahte dušše sápmelaččat galget oamastit Kárášjoga eatnamiid.
Ealggat vuosttamužžan kárášjohkalaččaide
Alfhild Beate Vuolab (20) lea Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas gazzamin oahpu.
– Mu mielas livččii buorre jos Kárášjoga gielda ieš beasašii stivret mo guovllu luonddu geavahit, muhto jos galggan leat rehálaš, de in jáhke šaddat nu, lohká Vuolab.
Báikki olbmot dovdet buoremusat gieldda eatnamiid, ja sáhtašedje buoremusat hálddašit daid ja bivddu, jáhkká son.
– Dieđusge mii háliidat ahte eará olbmotge bohtet deike bivdit, muhto dovdo muhtumin nu ahte báikki olbmot leat dego duvdiluvvon eret, šaddat dego maŋimužžan dan ráiddus. Olu ealgaválat mannet eará ássiide Finnmárkkus, lohká son.
– Jáhkán dat manná bures
Kárášjoga sátnejođiheaddji, Svein Atle Sombys, leat stuorra vuordámušat diggái.
– Vuorddán ahte álbmoga vuoigatvuođat ollašuvvet, ja ahte beassat ieža hálddašit iežamet eatnamiid, lohká son.
Finnmárkokommišuvdna lea kárten Finnmárkkuopmodaga eatnamiid ja luondduvalljodagaid dálá geavahan- ja eaiggátvuoigatvuođaid.
Maiddái Kárášjoga eatnamiid dáfus lea kommišuvdna bargan buori barggu, Somby mielas.
– Kommišuvnna lea ovcci jagi bargan. Dat lea vuđolaččat bargan, de mon gal jáhkán dat manná oalle bures, lohká Somby.
Eai buohkat dáhto báikkálaš stivrejumi. Boazodoallit leat daid gaskkas geat vuostálastet dán.
Kárášjohkalaččat besset dálá Finnmárkolága olis viežžat luondduburiid olles Finnmárkkus. Dán vuoigatvuođa doalahit sii vaikko vel vuoittášedje ge dikki FeFo vuostá.
Vuoittáhalle Alimusrievttis
Ovdalaččas leat juo leamaš dákkár dikkit eará guovlluid alde Finnmárkkus.
Brønner lea ieš ge leamaš advokáhttan ovtta dáin áššiin mii manai gitta Alimusriektái.
Son ovddastii de Stiertná orohaga boazodoalliid, geat gáibidedje oamastit olles Stiertnásullo. Sii vuoittáhalle dikkis.
Kárášjoga ášši dat šaddá maid nana hástaleaddji bargu, jáhkká Brønner.
– Dát lea vuosttas albma vejolašvuohta iskkadit Finnmárkku riektekártema. Dát lea vuosttas ášši mii iskojuvvo Meahcceduopmostuolus, mas guovddáš sámi ássanguovlluid geavaheami birra lea sáhka, lohká Brønner.
– Dál beassat duođaid oaidnit ollašuhttá go riektekártejupmi internationála álgoálbmotnjuolggadusaid, maid dat galggašii ollašuhttit.
Porsáŋgulaš Jan Olli lea FeFo direktevra. Son lea áibbas ovtta oaivilis Brønneriin das ahte Kárášjoga diggi sáhttá mearridit movt báikkálaš stivrejupmi galgá leat eará sajiin ge.
– Jos duopmostuolut dorjot Kárášjoga ássiid gáibádusa, de dáidet Guovdageainnus ja oassi Deanu gieldda álbmogis ge oažžut seammalágan vuoigatvuođaid, lohká Olli.
Čilgejit historjjá guovtti láhkai
Kárášjoga eatnamiid historjjálaš geavaheapmi ja ovddeš stivrejupmi dat mearrida geain dál leat vuoigatvuođat guvlui.
– Kárášjohka lea don doložis leamaš sámi guovlu. Sápmelaččat dat leat doppe áiggiid čađa ávkkástallan guovllu luondduriggodagaid, lohká Brønner.
Internationála álgoálbmotnjuolggadusaid mielde galget sámiide de dovddastuvvot oamastanvuoigatvuođat, main dán dikkis lea sáhka, oaivvilda son.
Kárášjohkii leat maid johtán ja ásaiduvvan suopmelaččat. Brønner mielas diet ii dattetge rievdat dan ollislaš gova dán áššis.
– Kvenat leat dađistaga assimilerejuvvon ja šaddan oassin guovllu sámi álbmogis, lohká son.
FeFo-direktevra Jan Olli mielas ii leat riekta nie čilget guovllu ássiid historjjá.
Son deattuha ahte lassin báikkálaš álbmogii leat earát ge geavahan guovllu eatnamiid 1700-logu rájes. Su mielas lea maid boastut sárgut dán guovllu rájá dakko gokko gieldda rádjá dál manná.
– Mii FeFo beales oaivvildat ahte ii leat riektevuođđu čuoččuhit ahte báikkálaš olbmot leat feren dainna áddejumiin ahte sidjiide dat gullá guovlu, lohká Olli.
Geat leat sápmelaččat?
Ii leat vuos leamaš nu olu sáhka das movt Kárášjoga eatnamiid hálddašišgoahtit jos ođđa eanaoamasteaddjit šaddet.
Brønner ii jáhke dán šaddat nu stuorra váttisvuohtan. Ii ge son jáhke šaddat váttisin gávnnahit geat leat sápmelaččat.
– Dan gal dihtet báikkálaččat geat leat sámit ja geat eai leat, lohká son.
– Makkár eavttut leat dása? Lea go sámi jienastuslogu bokte vai galgá go eará láhkai gávnnahit dán?
– Diggeáššis ii leat dát gažaldat fáddán. Mii gal oaivvildat ahte sámi iešmearrideami olis galget sii de ieža mearridit movt dán oasi čoavdit, maŋŋá go ieš dat oamasteapmi lea čielggaduvvon dikkis.
Golut miljovnnaid ovddas
Olli jáhkká buohkaide šaddat golbma garra vahku dikkis.
Dikkis hállojuvvo olu Kárášjoga báikkálaš historjjá birra, ja buot dasa gulli juridihkalaš bealit galget guorahallojuvvot.
Dán diggái leat bealit guhká ráhkkanan. Dušše FeFo juo meroštallá ahte sii leat advokáhtaide golahan 3 miljovnna ruvnnu, soitet vel eanet ge.
FeFo lea dássážii vásihan ahte sin vuostebealli oažžu dikkis dohkkehuvvot stuorát goluid ráhkkaneapmái ja diggái, go dan maid FeFo oažžu.
Olli jáhkká Kárášjoga ášši guoddaluvvot gitta Alimusriektái.
– Dieđusge lea olu dan duomu duohken, man čielggas dat lea ja dohkkehit go bealit duomu. Go juo dán áššis maid lea mearkkašupmi eará guovlluide, ii ge dušše Kárášjohkii, de dáidá leat lunddolaš ahte ášši manná gitta Alimusriektái.