Hopp til innhold

FeFo gáibida oamastit Kárášjoga eatnamiid

– Kárášjoga eatnamat gullet Finnmárkkoopmodahkii(FeFo), eaige Kárášjoga álbmogii, oaivvilda FeFo.

Jan Olli

FEFO: FeFo direktevra Jan Olli ii dáhto kommenteret ášši NRK:ii ja čujuha cealkamuššii maid FeFo advokáhtat leat sádden Meahcceduopmostullui. Doppe celko ahte stáhta dat oamastii Kárášjoga eatnamiid ovdal go dat sirdojedje FeFo háldui.

Foto: Jan Henrik Hætta/ Fefo

Kárášjoga álbmot váiddii Kárášjoga eatnamiid oamastanvuoigatvuođa- ášši Finnmárkku meahcceduopmostullui geassemánus. Dál lea Finnmárkkuopmodat( FeFo) buktán sin vástádusa Meahcceduopmostullui.

Vástádusas čállet ahte FeFo dat galgá hálddašit ja oamastit Kárášjoga eatnamiid, iige Kárášjoga álbmot.

Kárášjoga sátnejođiheaddji dadjá sii ledje vuordán ahte FeFo vástida ná.

– Dás eai boađe makkárge ođđa čuoggát FeFo bealis. Dađi bahábut leimmet vuordán ahte eai doahttal kommišuvdna raportta. Lea šállošahtti, lohká Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby.

Svein Somby

MEAHCCEDUOPMOSTULLUI: Kárášjoga gielda ja sátnejođiheaddji Svein Atle Somby leat álbmoga ovddas gáibdian oamastanvuoigatvuođaid gieldda eatnamiidda.

Foto: NRK

Álbmoga ovddas ceggen ášši

Finnmárkku kommišuvdna celkkii raporttastis 2019 ahte Kárášjoga gieldda eatnamat gullet Kárášjoga álbmogii. Finnmárkku kommišuvdna čujuhii dalle báikkálaš árbevirolaš geavaheapmái.

FeFo-stivra vuos dohkkehii kommišuvnna cealkámuša, muhto nuppi stivračoahkkimis rievdadedje oainnu.

Dan dihte leat báikkálaš searvvit, eaŋkilolbmot ja Kárášjoga gielda stevdnen ášši Meahcceduopmostullui, go oaivvildit eatnamiid gullat báikki olbmuide.

Kárášjoga sámi searvvi jođiheaddji Ragnhild Nystad lohká ahte sii mannet duopmostullui buriin oamedovdduin ja dainna doaivagiin ahte duopmostuolus maid oidnet ahte sámi álbmot maid guoddá vuoigatvuođaid.

– Mii eat atte vuollái. Dá lea sámi álbmoga vuođđu ja boahtte áigi. Jus mii dan eat gáhtte, de mii leat álbmot mas ii leat eana, dadjá Kárášjoga sámesearvvi jođiheaddji Ragnhild Nystad.

Kárášjoga gielda maid lea álbmoga ovddas ceggen dán ášši ja sis lea doaivva ahte Meahcceduopmostuollu doarju sin.

– Mis lea buorre ášši ja mii leat bures ráhkkanan Meahcceduopmostullui, lohká Somby.

– Eai leat gáibidan oamastanvuoigatvuođa

Finnmárkkuopmodaga (FeFo) advokáhtta čállá vástádusas Meahcceduopmostullui ahte FeFo ii eahpit ahte kárášjohkalaččat leat áiggiid čađa atnán luonddu ja nu maid alcceseaset ráhkadan geavahanvuoigatvuođaid.

– Muhto álbmot ii leat goassege ovddidan dahje gáibidan oamastanvuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide, čállet FeFo advokáhtat Meahcceduopmostullui.

FeFo direktevra, Jan Olli ii háliit kommenteret ášši. Son lohká ahte dan maid advokáhtta cealká, dat šaddá FeFo čilgehus ja gáibádus Meahcceduopmostullui.

Olli lohká NRK:ii ahte dát ášši lea dál Meahcceduopmostuolu duohken.

– Váttis einnostit mot manná duopmostuolus

Romssa universitehta juridihka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Selfors lohká dán ášši šaddat stuora geahččalussan sámi ja báikkálaš vuoigatvuođaide Finnmárkkus.

Aila Biret Selfors

ALIMUSRIEKTÁI: Romssa universitehta juridihka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Selfors jáhkká eananvuoigatvuođa ášši mannat gitta Alimusrievktái ovdal lea čielgan.

Foto: NRK

– Galget go Kárášjoga álbmoga báikkálaš eananvuoigatvuođat dohkkehuvvot, vai leago Kárášjoga álbmot massán daid vuoigatvuođaid stáhtii, maid FeFo de lea ožžon stáhtas, lohká Selfors.

Su mielas lea váttis einnostit mot dáinna áššin manná riektevuogádagas,

– Dat stuora gažaldat dán áššis lea leat go dat juridihkalaš ákkat mat leat vuođđuduvvon dáruiduhttin áigodagas ain doallevaččat Norgga riektavuogádagas dál, dadjá Selfors.

Su mielas Finnmárkkukommišuvnna árvvoštallamat ja konklušuvnnat dán áššis čájehit muhtun láhkai rievdadeami Norgga rievttis.

– Viimmat ožžot dološ sámi vuoigatvuođat ja sámi riekteáddejupmi ja sámi riektekultuvra stuorat mearkkašumi. Šaddá miellagiddevaš oaidnit čuovvola go Meahcceduopmostuollu dán rievdadusa, lohká Selfors.

Korte nyheter

  • Samehets.no lea rahppon

    Odne ledje sierra doalut Sámedikkis go neahttabáiki samehets.no rahppui.

    Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto doalai rahpansártni, ja das son giittii buohkaid geat leat leamaš ráđđeaddin ja veahkkin neahttabáikki bargguin.

    Guorahallamat čájehit ahte ollu sápmelaččat vásihit cielaheami ja vaši, ja danne lea dát neahttabáiki ásahuvvon.

    Politiijadirektoráhta ossodatdirektevra Bjørn Vandvik dadjá ahte sin mielas leat beare unnán áššit mat váidojit politiijaide.

    – Min mihttu lea ahte sápmelaččat dán neahttabáikki vehkiin oidnet ahte unohis vásáhusaid sáhttá váidit, dadjá Vandvik.

    Åpning av nettstedet samehets.no på Sametinget i Karasjok
    Foto: Wenche Marie Hætta / NRK
  • Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation