FeFo gáibida oamastit Kárášjoga eatnamiid

– Kárášjoga eatnamat gullet Finnmárkkoopmodahkii(FeFo), eaige Kárášjoga álbmogii, oaivvilda FeFo.

Jan Olli

FEFO: FeFo direktevra Jan Olli ii dáhto kommenteret ášši NRK:ii ja čujuha cealkamuššii maid FeFo advokáhtat leat sádden Meahcceduopmostullui. Doppe celko ahte stáhta dat oamastii Kárášjoga eatnamiid ovdal go dat sirdojedje FeFo háldui.

Foto: Jan Henrik Mætta/ Fefo

Kárášjoga álbmot váiddii Kárášjoga eatnamiid oamastanvuoigatvuođa- ášši Finnmárkku meahcceduopmostullui geassemánus. Dál lea Finnmárkkuopmodat( FeFo) buktán sin vástádusa Meahcceduopmostullui.

Vástádusas čállet ahte FeFo dat galgá hálddašit ja oamastit Kárášjoga eatnamiid, iige Kárášjoga álbmot.

Kárášjoga sátnejođiheaddji dadjá sii ledje vuordán ahte FeFo vástida ná.

– Dás eai boađe makkárge ođđa čuoggát FeFo bealis. Dađi bahábut leimmet vuordán ahte eai doahttal kommišuvdna raportta. Lea šállošahtti, lohká Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby.

Svein Somby

MEAHCCEDUOPMOSTULLUI: Kárášjoga gielda ja sátnejođiheaddji Svein Atle Somby leat álbmoga ovddas gáibdian oamastanvuoigatvuođaid gieldda eatnamiidda.

Foto: NRK

Álbmoga ovddas ceggen ášši

Finnmárkku kommišuvdna celkkii raporttastis 2019 ahte Kárášjoga gieldda eatnamat gullet Kárášjoga álbmogii. Finnmárkku kommišuvdna čujuhii dalle báikkálaš árbevirolaš geavaheapmái.

FeFo-stivra vuos dohkkehii kommišuvnna cealkámuša, muhto nuppi stivračoahkkimis rievdadedje oainnu.

Dan dihte leat báikkálaš searvvit, eaŋkilolbmot ja Kárášjoga gielda stevdnen ášši Meahcceduopmostullui, go oaivvildit eatnamiid gullat báikki olbmuide.

Kárášjoga sámi searvvi jođiheaddji Ragnhild Nystad lohká ahte sii mannet duopmostullui buriin oamedovdduin ja dainna doaivagiin ahte duopmostuolus maid oidnet ahte sámi álbmot maid guoddá vuoigatvuođaid.

– Mii eat atte vuollái. Dá lea sámi álbmoga vuođđu ja boahtte áigi. Jus mii dan eat gáhtte, de mii leat álbmot mas ii leat eana, dadjá Kárášjoga sámesearvvi jođiheaddji Ragnhild Nystad.

Kárášjoga gielda maid lea álbmoga ovddas ceggen dán ášši ja sis lea doaivva ahte Meahcceduopmostuollu doarju sin.

– Mis lea buorre ášši ja mii leat bures ráhkkanan Meahcceduopmostullui, lohká Somby.

– Eai leat gáibidan oamastanvuoigatvuođa

Finnmárkkuopmodaga (FeFo) advokáhtta čállá vástádusas Meahcceduopmostullui ahte FeFo ii eahpit ahte kárášjohkalaččat leat áiggiid čađa atnán luonddu ja nu maid alcceseaset ráhkadan geavahanvuoigatvuođaid.

– Muhto álbmot ii leat goassege ovddidan dahje gáibidan oamastanvuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide, čállet FeFo advokáhtat Meahcceduopmostullui.

FeFo direktevra, Jan Olli ii háliit kommenteret ášši. Son lohká ahte dan maid advokáhtta cealká, dat šaddá FeFo čilgehus ja gáibádus Meahcceduopmostullui.

Olli lohká NRK:ii ahte dát ášši lea dál Meahcceduopmostuolu duohken.

– Váttis einnostit mot manná duopmostuolus

Romssa universitehta juridihka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Selfors lohká dán ášši šaddat stuora geahččalussan sámi ja báikkálaš vuoigatvuođaide Finnmárkkus.

Aila Biret Selfors

ALIMUSRIEKTÁI: Romssa universitehta juridihka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Selfors jáhkká eananvuoigatvuođa ášši mannat gitta Alimusrievktái ovdal lea čielgan.

Foto: NRK

– Galget go Kárášjoga álbmoga báikkálaš eananvuoigatvuođat dohkkehuvvot, vai leago Kárášjoga álbmot massán daid vuoigatvuođaid stáhtii, maid FeFo de lea ožžon stáhtas, lohká Selfors.

Su mielas lea váttis einnostit mot dáinna áššin manná riektevuogádagas,

– Dat stuora gažaldat dán áššis lea leat go dat juridihkalaš ákkat mat leat vuođđuduvvon dáruiduhttin áigodagas ain doallevaččat Norgga riektavuogádagas dál, dadjá Selfors.

Su mielas Finnmárkkukommišuvnna árvvoštallamat ja konklušuvnnat dán áššis čájehit muhtun láhkai rievdadeami Norgga rievttis.

– Viimmat ožžot dološ sámi vuoigatvuođat ja sámi riekteáddejupmi ja sámi riektekultuvra stuorat mearkkašumi. Šaddá miellagiddevaš oaidnit čuovvola go Meahcceduopmostuollu dán rievdadusa, lohká Selfors.

Korte nyheter

  • Ole Larsen Gaino er død

    Joiker og historieforteller Ole Larsen Gaino er død, 88 år gammel. Han fikk Áillohaš-prisen i 1995, deltok i Sámi Grand Prix sju ganger og har gitt ut seks joike- og historiealbum. Han fikk også Folkelarm-prisen i 2009 sammen med Johan Sara jr.

    Det sies at Gaino kunne flere hundre joiker.

    – Han var som en joik. Kvitret og kvitret med joik, og forlot verden med joiken. En stor, stor mester har forlatt oss, sier Sara jr.

  • Omikron bekreftet i Tromsø

    Tromsø kommune har mandag ettermiddag fått bekreftet to tilfeller av sannsynlig omikronsmitte. De smittede har begge tilknytning til utbrudd i Oslo. Personene har blitt håndtert som mistenkt omikron før prøven ble bekreftet og har svært få nærkontakter. Resultatet viser at det ikke er deltavarianten, og i praksis betyr det at det er omikron, skriver kommunen i en pressemelding.

  • Cogge uniforpmaid bargui

    Ruovttusuodjalus ávžžuhii odne sin soalddáhii coggat uniforpmaid bargguideaset, danin go odne lea 75 jagi rájes go Stuorradiggi mearridii álggahit Ruovttusuodjalusa.

    – Juovlamánu 6. beaivi lea RS riegádanbeaivi. «Uniforbma barggus»-beaivi gudnejahttá bargoaddiid, dadjá suodjalushoavda Eirik Kristoffersen.

    Dá lea nubbi geardi go Ruovttusuodjalus hástala soalddáhii coggat Ruovttusuodjalusa biktasiid bargui. 40.000 soalddáha ja befála dahke ge nu, odne.

    Otná dáhtona alde, 75 jagi áigi, mearriduvvui ahte Ruovttusuodjalus galggai ásahuvvot. Danin ávžžuhuvvojedje Ruovttusuodjalusa soalddáhat odne coggat uniforbma bargui.