Hopp til innhold

FeFo gáibida oamastit Kárášjoga eatnamiid

– Kárášjoga eatnamat gullet Finnmárkkoopmodahkii(FeFo), eaige Kárášjoga álbmogii, oaivvilda FeFo.

Jan Olli

FEFO: FeFo direktevra Jan Olli ii dáhto kommenteret ášši NRK:ii ja čujuha cealkamuššii maid FeFo advokáhtat leat sádden Meahcceduopmostullui. Doppe celko ahte stáhta dat oamastii Kárášjoga eatnamiid ovdal go dat sirdojedje FeFo háldui.

Foto: Jan Henrik Hætta/ Fefo

Kárášjoga álbmot váiddii Kárášjoga eatnamiid oamastanvuoigatvuođa- ášši Finnmárkku meahcceduopmostullui geassemánus. Dál lea Finnmárkkuopmodat( FeFo) buktán sin vástádusa Meahcceduopmostullui.

Vástádusas čállet ahte FeFo dat galgá hálddašit ja oamastit Kárášjoga eatnamiid, iige Kárášjoga álbmot.

Kárášjoga sátnejođiheaddji dadjá sii ledje vuordán ahte FeFo vástida ná.

– Dás eai boađe makkárge ođđa čuoggát FeFo bealis. Dađi bahábut leimmet vuordán ahte eai doahttal kommišuvdna raportta. Lea šállošahtti, lohká Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby.

Svein Somby

MEAHCCEDUOPMOSTULLUI: Kárášjoga gielda ja sátnejođiheaddji Svein Atle Somby leat álbmoga ovddas gáibdian oamastanvuoigatvuođaid gieldda eatnamiidda.

Foto: NRK

Álbmoga ovddas ceggen ášši

Finnmárkku kommišuvdna celkkii raporttastis 2019 ahte Kárášjoga gieldda eatnamat gullet Kárášjoga álbmogii. Finnmárkku kommišuvdna čujuhii dalle báikkálaš árbevirolaš geavaheapmái.

FeFo-stivra vuos dohkkehii kommišuvnna cealkámuša, muhto nuppi stivračoahkkimis rievdadedje oainnu.

Dan dihte leat báikkálaš searvvit, eaŋkilolbmot ja Kárášjoga gielda stevdnen ášši Meahcceduopmostullui, go oaivvildit eatnamiid gullat báikki olbmuide.

Kárášjoga sámi searvvi jođiheaddji Ragnhild Nystad lohká ahte sii mannet duopmostullui buriin oamedovdduin ja dainna doaivagiin ahte duopmostuolus maid oidnet ahte sámi álbmot maid guoddá vuoigatvuođaid.

– Mii eat atte vuollái. Dá lea sámi álbmoga vuođđu ja boahtte áigi. Jus mii dan eat gáhtte, de mii leat álbmot mas ii leat eana, dadjá Kárášjoga sámesearvvi jođiheaddji Ragnhild Nystad.

Kárášjoga gielda maid lea álbmoga ovddas ceggen dán ášši ja sis lea doaivva ahte Meahcceduopmostuollu doarju sin.

– Mis lea buorre ášši ja mii leat bures ráhkkanan Meahcceduopmostullui, lohká Somby.

– Eai leat gáibidan oamastanvuoigatvuođa

Finnmárkkuopmodaga (FeFo) advokáhtta čállá vástádusas Meahcceduopmostullui ahte FeFo ii eahpit ahte kárášjohkalaččat leat áiggiid čađa atnán luonddu ja nu maid alcceseaset ráhkadan geavahanvuoigatvuođaid.

– Muhto álbmot ii leat goassege ovddidan dahje gáibidan oamastanvuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide, čállet FeFo advokáhtat Meahcceduopmostullui.

FeFo direktevra, Jan Olli ii háliit kommenteret ášši. Son lohká ahte dan maid advokáhtta cealká, dat šaddá FeFo čilgehus ja gáibádus Meahcceduopmostullui.

Olli lohká NRK:ii ahte dát ášši lea dál Meahcceduopmostuolu duohken.

– Váttis einnostit mot manná duopmostuolus

Romssa universitehta juridihka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Selfors lohká dán ášši šaddat stuora geahččalussan sámi ja báikkálaš vuoigatvuođaide Finnmárkkus.

Aila Biret Selfors

ALIMUSRIEKTÁI: Romssa universitehta juridihka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Selfors jáhkká eananvuoigatvuođa ášši mannat gitta Alimusrievktái ovdal lea čielgan.

Foto: NRK

– Galget go Kárášjoga álbmoga báikkálaš eananvuoigatvuođat dohkkehuvvot, vai leago Kárášjoga álbmot massán daid vuoigatvuođaid stáhtii, maid FeFo de lea ožžon stáhtas, lohká Selfors.

Su mielas lea váttis einnostit mot dáinna áššin manná riektevuogádagas,

– Dat stuora gažaldat dán áššis lea leat go dat juridihkalaš ákkat mat leat vuođđuduvvon dáruiduhttin áigodagas ain doallevaččat Norgga riektavuogádagas dál, dadjá Selfors.

Su mielas Finnmárkkukommišuvnna árvvoštallamat ja konklušuvnnat dán áššis čájehit muhtun láhkai rievdadeami Norgga rievttis.

– Viimmat ožžot dološ sámi vuoigatvuođat ja sámi riekteáddejupmi ja sámi riektekultuvra stuorat mearkkašumi. Šaddá miellagiddevaš oaidnit čuovvola go Meahcceduopmostuollu dán rievdadusa, lohká Selfors.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.