Hopp til innhold

Vaikku gii beasašii mearridit luonddus – de áigu Máret (77) gárdut nu guhká go veadjá

Dán vahkkus gieđahallagoahtá Alimusriekti gii beassá hálddašit luondduriggodagaid Unjárggas. Boađus sáhttá šaddat mállen buot boahtteáiggi Finnmárkku vuoigatvuođa áššiide.

Marit Gaski sjekker rypesnare innimellom buskene om vinteren

– SOMÁ: Marit Gaski láve gardut juohke dálvvi. Dál galget Norgga alimus duopmárat gávnnahit gii mearrida mo ja man galle rievssaha Máret sáhttá bivdit.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Marit Gaski (77) ja isit Asbjørn Gaski (75) ráhkkaneaba meahccái. NRK lea ožžon lobi vuolgit sudno fárrui oahppat gielaid.

– In mun nu čeahppi gal leat, muhto mu mielas lea hui somá gardut, dadjá Máret.

Son iská gárddi, dán vuoru ii leat darvvihuvvon rievssat. Soai orruba ja leaba eret Unjárggas Finnmárkkus. Dáppe leat luondduriggodagat njulgestaga gievkkanglása olggobealde.

Gii beassá sudno guovlluin mearridit lea ain eahpesihkkar.

Ollislaš Alimusriekti gieđahallá vuoigatvuođaid

Gunn-Britt Retter

II DOHKKEHAN: Unjárgga gilisearvvi jođiheaddjái Gunn-Britt Retterii lea dehálaš ahte historjjá girjjiide ii čállo ahte Unjárgalaččat dohkeheddje ahte sis ii leat vuoigatvuohta hálddašit maid oaivvilidit gullet aldaseaset.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Dán vahkkus gieđahallagohtet olles 19 duopmára Alimusrievttis luondduvuoigatvuođaid Unjárggas.

Unjárgga gilisearvi gáibidii beassat hálddašit sullii goalmmádas oasi Unjárgga gielddas.

Meahcceduopmostuollu celkkii ahte searvvis lea dat vuoigatvuohta. Muhto vuostebealli Finnmárkkuopmodat (FeFo) guoddalii ášši.

– Gal báikeolbmot maid máhttet iežaset guovlluid hálddašit, nu mo agibeaivvi leat dáhkan, ovdal go lágat ásahuvvo. Dat resurssat han leat ain dáppe, nu ahte olbmot han gal leat máhttán hálddašit ja máhttet ain ge, oaivvilda Unjárgga gilisearvvi jođiheaddji Gunn-Britt Retter.

– Ieš beassat mearridit mo geavahat

Álggus guorahalai Finnmárkokommišuvdna ášši. Sii gávnnahedje ahte gilisearvvis leat geavahanvuoigatvuođat, muhto eai fal hálddašanvuoigatvuođat.

FeFo-direktør Jan Olli foran Finnmarkskart

ČIELGGADIT: Finnmárkkoopmodaga direktevra Jan Olli doaivu Alimusriekti buktá čielggadeami áššái.

Foto: Tanja Norbye / NRK

Dan ii dohkkehan Unjárgga gilisearvi ja guoddalii Meahcceduopmostullui. Retter oaivvilda ahte lea lunddolaš ahte báikkálaččat ieža mearridit guovlluid badjel.

– Jus dus lea geavahan vuoigatvuohta, de don maid stivret dan, jus dus lea geavahan vuoigatvuohta ovtta dállui don maid ieš mearridat mo don geavahat dan vuoigatvuođa ja mo don geavahat dan vistti, dadjá Retter.

Dál lea Finnmárkku opmodat guhte hálddaša masá buot Finnmárkku eatnamiid. Váikko vel FeFo guoddalii ášši Alimusriektái maŋŋá Meahcceduopmostuolu duomu, de ii oaivvil FeFo ahte vuoitit Alimusrievttis lea deháleamos.

– Dat mii lea buot deháleamos lea ahte dat boahtá okta čielggadeapmi, ja mu sávaldat lea ahte dat boahtá okta čielga duopmu. Okta duopmu mii buktá dan ráfi riektavuođadillái Finnmárkkus, maid Finnmárkku láhka láhčá dan riktákártema vuođul, dadjá FeFo-direktevra Jan Olli.

Jarl Even Roska viser fram kart

ÁLDDAJOGA GILISEARVI: Jarl Even Roska ovddasta Álddajoga gilisearvvi. Son čilge dá kárttas gos iežat gili geavahan guovllut leat.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Guovtteoaivilvuohta Unjárggas: – Eai sáhtte min badjel stivret

Finnmárkku opmodagas lea doarjja sihke boazodoalus Unjárggas ja nuppi gilisearvvis, man namma lea Álddajoga gilisearvi.

Unjárgga gilisearvái čuoččuha ahte vuoigatvuođat maid sii leat gáibidan boahtá leat buorrin buot Unjárgga ássiide.

Dasa ii jáhke Álddajoga ovddasteaddji Jarl Even Roska.

– Lea ortnegis ahte čuoččuhit dan, muhto dan gilis goit maid mii dál ovddastat, doppe ii leat dat oaidnu. Sii eai sáhte stivret dan guovllu gos mii leat. Go sis ii leamaš mihkkege doppe dáhkamuš, eai dat leat doppe lubmen, eai dat leat muoraid čuohppan doppe ja meahcástaddan doppe man ge láhkai, oaivvilda son.

Roska doaivu ahte FeFo joatká hálddašeaddjin.

Asbjørn Gaski med skistaver i hendene ved siden av sin snøscooter

– BUORRIN: Asbjørn Gaski navdá ahte jus Unjárgga gilisearvi vuoitá Alimusrievttis, de boahtá dat leat buorrin buohkkaide Unjárgga gielddas.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Doaivu vuoittu Unjárgga gilisearvái

Asbjørn ja Marit Gaski sihke johtiba ja geavaheaba guovlluid main dál šaddá sáhka Alimusrievttis. Son ja eamit eaba gula goappáge gilisearvái. Muhto lea lihká doaivva bohtosii.

– Mun ádden dan láhkai ahte dat boahtá buorrin olbmuide gielddas, ii leat dušše gilisearvi gii dán vuoitá, jáhkkán dat šaddá ávkin buot olbmuide olles gielddas, dadjá Asbjørn Gaski.

Vaikko mo dal de manaš rievttis, de ii vuollán searas rievssatbivdi Máret:

– Mun gal áiggun gárdut nu guhká go veajan gal. Juohke jagi dajan isidii njukčamánus ahte in šat veaje, na go čakča boahtá mun gal ferten álget ođđasit. Dat orru nu somá!

Marit Gaski med rype

RIEVSSATBIVDI: Beaivvi maŋŋá go NRK finai guossis, de čáŋai rievssat Máreta gárdái. – Dál sáddet njálgga mállásat, čálii Asbjørn NRK:i.

Foto: Asbjørn Gaski / Privat

Korte nyheter

  • Čiekčá vuosttas geardde Sámi ovddas

    Guhtta joavkku servet dán gease Conifa nissončiekčamiidda Bodåddjos.

    Sámi nissonriikkajoavku lea okta favorihtain vuoitit dán gease CONIFA čiekčamiid. Sii oainnat vuite 2022 CONIFA nissončiekčamiid Indias mat ledje vuosttaš stuorát gilvvut.

    Jenny Marie Mannsverk lea okta dan 18 čiekčis váldon mielde ovddastit sámi nissonriikkajoavkku dán gease.

    Son ii leat ovdal čiekčan Sámi ovddas, ja lohká šaddat hui somá ja illuda dasa. – Mun lean maid hui giitevaš go dán vejolašvuođa dál oažžu, lohká Mannsverk.

    Jenny Marie Mannsverk, FA Sápmi
    Foto: Privat
  • Buljo joatká Juoigiid Searvvi jođiheaddjin

    Karen Anne Buljo váldá ođđa áigodaga Juoigiid Searvvi jođiheaddjin. Dát searvi lea ásahuvvon 1988;is ja lea árbevirolaš juigiid várás. Sin doaibma lea ovddidit ja seailluhit árbevirolaš juoigama juoigama.

    Karen Anne Buljo
    Foto: Marie Louise Somby
  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK