– Sii áigot dárkilit guorahallat Alimusrievtti duomu, ovdalgo mearridit galget go guoddalit duomu riikkaidgaskasaš duopmostuoluide vai eai, muhto boazodoallit leat goit sakka beahtahallan, lohkaba Sara-joavkku advokáhtta, Anja Jonassen ja Stiertná orohaga advokáhtta Andreas Brønner.
Alimusriekti lea maŋimuš vahkuid meannudan boazosápmelaččaid gáibádusaid, ja duopmárat leat gávnnahan ahte boazodoallit eai leat geavahan sullo dan mađe olu ahte arbevirolaš geavaheami bokte oaččose oamsteami.
- Loga maid:
– Eará geavaheapmi
Guokte sámi joavkku dat ledje gáibidan oamastanvuoigatvuođa measta olles Stiertná sullos Álttávuonas Oarje-Finnmárkkus.
Duopmoeavttuin gal boahta ovdan ahte ii leat vejolaš guorrat boazosápmelaččaid bistilis geavaheami Stiertnás 1600-logu rádjai.
Eavttuin boahtá maiddái ovdan ahte dalle go Sara-joavku ásahii boazodoaluset sullos, ledje doppe juo earát ássan máŋggaid čuđiid jagiid. Das čallojuvvo ahte sullo dálonat geavahedje buot daid valljodagaid mat sullos ledje.
Duomus meaid deattuhuvvo ahte stáhta lei doaimmahan eaiggátvuođa Stiertnás nu árrat go 1700-logus, ja čállet ahte stáhta lei čállán eananláigosoahpamušaid priváhta olbmuiguin. Danne sáhttá dadjat ahte stáhta oamastanvuoigatvuohta lei doaibman sullos badjel 200 jagi.
– Rihkku ILO konvenšuvnna
Goappaš joavkkut vuoittáhalle sihke Finnmárkokommišuvnna ja meahcceduopmostuolu meannudeamis. Vaikko dás maid lea boahtan duopmu dál Alimusrievttis, de ii leat celkon ahte dát ášši orusta dása.
– Sii ledje dieđus ge sávvat eará bohtosa Alimusrievttis, ja lea nu ahte min mielas duopmu rihkku ILO-konvenšuvnna nr 169, lohká Stiertná orohaga advokáhtta, Andreas Brønner.
– Alimusrievtti čujuheapmi stáhta eananláigosoahpamušaide priváhta olbmuin, lea earret eará okta oassi dás mii min mielas rihkku ILO soahpamuša nr.169, lohká Brønner.
Dá leat ge earret eará dat bealit duomus maid boazodoalliid ádvokáhttat áigot lasi guorahallat, ovdal vejolaš guoddaleami.
- Loga maid:
– Dehálaš čielggadeapmi
Finnmárkkuopmodaga (FeFo) direktevra, Jan Olli, lea duhtavaš go ožžot Finnmárkku riektegažaldagaid ná čielggaduvvot.
– Mii vuhtiiváldit Alimusrievtti duomu, ja áigut dárkilit geahčadit Alimusrievtti duomu , mii lea dehálaš riektečielggadeapmi midjiide, lohká Olli.
– Prinsihpalaš duopmu
Dát lea vuosttaš duopmu mii lea celkojuvvon maŋŋil go Finnmárkolága olis lea mearriduvvon guorahallat, makkár vuoigatvuođat leat eatnamiidda ja čáziide Finnmárkkus.
– Dát lea ollásit Finnmárkolága áigumušaid mielde ahte riektegažaldagat galget čielggaduvvot riektevuogádagas, ja dát lea prinsihpalaš duopmu, mas lea váikkuhus vuoigatvuođabargui ovddasguvlui, lohká Olli.