Hopp til innhold

Boazodoallit árvvoštallet guoddalit duomu

Boazosápmelažžain ii leat oamastanvuoigavuohta Stiertnás Finnmarkkus, celkkii Norgga alimus duopmostuollu ikte. Boazosámit geat vuoittahalle dikkis, leat beahtahallan.

Stjernøya

Norgga Alimusriekti ii loga leat vejolaš guorrat boazosápmelaččaid Stiertná bistilis geavaheami 1600-logu rádjai. Dá leat bealálaččat geahččamin Stiertná go Meahcceduopmostuollu gieđahalai guoddaleami.

Foto: Eirik Hind Sveen/NRK

– Sii áigot dárkilit guorahallat Alimusrievtti duomu, ovdalgo mearridit galget go guoddalit duomu riikkaidgaskasaš duopmostuoluide vai eai, muhto boazodoallit leat goit sakka beahtahallan, lohkaba Sara-joavkku advokáhtta, Anja Jonassen ja Stiertná orohaga advokáhtta Andreas Brønner.

Alimusriekti lea maŋimuš vahkuid meannudan boazosápmelaččaid gáibádusaid, ja duopmárat leat gávnnahan ahte boazodoallit eai leat geavahan sullo dan mađe olu ahte arbevirolaš geavaheami bokte oaččose oamsteami.

– Eará geavaheapmi

Guokte sámi joavkku dat ledje gáibidan oamastanvuoigatvuođa measta olles Stiertná sullos Álttávuonas Oarje-Finnmárkkus.

Duopmoeavttuin gal boahta ovdan ahte ii leat vejolaš guorrat boazosápmelaččaid bistilis geavaheami Stiertnás 1600-logu rádjai.

Eavttuin boahtá maiddái ovdan ahte dalle go Sara-joavku ásahii boazodoaluset sullos, ledje doppe juo earát ássan máŋggaid čuđiid jagiid. Das čallojuvvo ahte sullo dálonat geavahedje buot daid valljodagaid mat sullos ledje.

Duomus meaid deattuhuvvo ahte stáhta lei doaimmahan eaiggátvuođa Stiertnás nu árrat go 1700-logus, ja čállet ahte stáhta lei čállán eananláigosoahpamušaid priváhta olbmuiguin. Danne sáhttá dadjat ahte stáhta oamastanvuoigatvuohta lei doaibman sullos badjel 200 jagi.

– Rihkku ILO konvenšuvnna

Advokat Andreas Brønner

Stiertná orohaga advokáhtta, Andreas Brønner.

Foto: Erik Lieungh

Goappaš joavkkut vuoittáhalle sihke Finnmárkokommišuvnna ja meahcceduopmostuolu meannudeamis. Vaikko dás maid lea boahtan duopmu dál Alimusrievttis, de ii leat celkon ahte dát ášši orusta dása.

– Sii ledje dieđus ge sávvat eará bohtosa Alimusrievttis, ja lea nu ahte min mielas duopmu rihkku ILO-konvenšuvnna nr 169, lohká Stiertná orohaga advokáhtta, Andreas Brønner.

– Alimusrievtti čujuheapmi stáhta eananláigosoahpamušaide priváhta olbmuin, lea earret eará okta oassi dás mii min mielas rihkku ILO soahpamuša nr.169, lohká Brønner.

Dá leat ge earret eará dat bealit duomus maid boazodoalliid ádvokáhttat áigot lasi guorahallat, ovdal vejolaš guoddaleami.

– Dehálaš čielggadeapmi

Jan Olli

Finnmárkkuopmodaga direktevra, Jan Olli.

Foto: Arne Ivar Johnsen / Nrk

Finnmárkkuopmodaga (FeFo) direktevra, Jan Olli, lea duhtavaš go ožžot Finnmárkku riektegažaldagaid ná čielggaduvvot.

– Mii vuhtiiváldit Alimusrievtti duomu, ja áigut dárkilit geahčadit Alimusrievtti duomu , mii lea dehálaš riektečielggadeapmi midjiide, lohká Olli.

– Prinsihpalaš duopmu

Dát lea vuosttaš duopmu mii lea celkojuvvon maŋŋil go Finnmárkolága olis lea mearriduvvon guorahallat, makkár vuoigatvuođat leat eatnamiidda ja čáziide Finnmárkkus.

– Dát lea ollásit Finnmárkolága áigumušaid mielde ahte riektegažaldagat galget čielggaduvvot riektevuogádagas, ja dát lea prinsihpalaš duopmu, mas lea váikkuhus vuoigatvuođabargui ovddasguvlui, lohká Olli.

Stjernøya-sakens advokater diskuterer i Høyesterett

Sara-joavkku advokáhtta Anja Jonassen ja Stiertná advokáhtaguokte Anders Brønner ja Geir haugen árrvoštallet guoddalit duomu

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Korte nyheter

  • Unjárggas ođđa namma: Uuniemi

    Les på norsk.

    Unjárgga gielddastivra lea ovttajienalaččat mearridan kveana báikenamaid. Unjárgga almmolaš namma šaddá Uuniemi kveanagillii.

    – Mu mielas lea hirbmat somá go Unjárgga gielda lea mearridan almmolaš kveanagielat namaid 7 giliide ja doaivvun ahte dat sáhttá leat mielde seailluheame, nanneme ja ealáskahttime kveana giela. Dat lea okta dain eanemus uhkiduvvon gielain Eurohpás, dadjá várresátnejođiheaddji Martin Vel`ký (SV/SG) NRK Kveenii.

    Unjárgga kveana báikenamat:

    Gieldda namma: Uuniemen komuuni dahje Uuniemen kunta

    Karlebotn/Stuorravuonna: Isovuono

    Gandvik/Juvravuonna: Juuriperä

    Byluft/Builuovta: Puilahti

    Mortensnes/Ceavccageađgi: Morttinen

    Bergeby/Boaresárku: Pärkepyy

    Nesseby/Unjárga: Uuniemi

    Nyelv/Ođđajohka: Uusijoki

    Martin Vel´ký
    Foto: Privat
  • Almmolaš suohkanluohti mearriduvvon

    Les på norsk.

    Gáivuona suohkanstivra mearridii geassemánu 20. b ahte luohti «Gáivuotna - Kåfjord» man Herman Rundberg lea bidjan galgá leat suohkana almmolaš luohti.

    Svein Leiros, gii buvttii evttohusa almmolaš luođi birra, dadjá ahte dát lea hirbmat stuorra ášši.

    – Dat ahte mii oažžut almmolaš Gáivuonluođi lea mielde loktemin ja čalmmustahttimin sámi kultuvrra, lea maid hui buorre go mis leat dakkár ambassadevrat nu go Herman Rundberg, dadjá Leiros NRKii.

    Luohtebiddji Herman Rundberg lea ilus go luohti lea mearriduvvon suohkanluohtin.

    – Ii leat čiegus ášši ahte Gáivuonas lea leamaš guhkes ja muhtin muddui hástaleaddji mátki min mearrasámi identitehtain, mátki mas mun leamaš oassin 90-logu rájes. Historjjálaš perspektiivvas de mearkkaša dát issoras olu midjiide. Dát lea dohkkeheapmi álbmogis. Ja dovdo dego ahte leat lávken máŋga lávkki ovddasguvlui, dadjá Rundberg NRKii.

    Ovdalaččas lea almmolaš suohkanluođi evttohus bohciidahttán garra digaštallamiid Gáivuonas (ášši dárogillii.)

    Herman Rundberg
    Foto: Carl Christian Lein Størmer / Pressebilde
  • Kåfjord kommune med ofisiell kommunejoik

    Loga sámegillii.

    «Gáivuotna - Kåfjord» av Herman Rundberg er Kåfjord kommunes offisielle joik. Det bestemte kommunestyret torsdag 20. juni.

    Svein Leiros, som står bak forslaget om offisiell kommunejoik, syns det er fantastisk stort.

    – Det å få en offisiell Kåfjordjoik er med på å løfte og synliggjøre den samiske kulturen, også er det utrolig stort at vi har sånne ambassadører som Herman Rundberg i lag med oss, sier Leiros til NRK.

    Joikens komponist Herman Rundberg er rørt og glad for at joiken er vedtatt som kommunejoik.

    – Det er ikke noen hemmelighet at det har vært en lang og til dels utfordrende reise med vår sjøsamiske identitet i Gáivuotna-Kåfjord, en reise jeg har vært en del av siden starten av 90-tallet. Så i historisk perspektiv betyr dette så enormt mye for oss. Det er en anerkjennelse i folket. Og det føles som vi har kommet mange steg lengre, sier Rundberg til NRK.

    Tidligere har forslaget om offisiell kommunejoik skapt heftig debatt i Kåfjord.

    Skilt Kåfjord kommune - samisk, norsk, kvensk
    Foto: Laila Lanes / NRK