Hopp til innhold

Ministtar: – Ii leat go álgit hukset

Guovdageainnus illu go ráđđehus viimmat áiggošii rahpat burssa ođđa oktasaš teáhter- ja joatkkaskuvlavistái. – Dát boahtá leat ávkin buot sámiide, lohket skuvlanjunnošat.

Samiske Nasjonalteatret Beaivváš og Samisk videregående skole og reindriftsskole

OĐĐA DÁLLU: Ná galgá leat boahttevaš teáhter- ja skuvlavisti Guovdageainnus. Olles gárdin šaddá oaidnit dego bohcco čoarvemátta.

Foto: Snøhetta AS/70°N arkitektur

– Das lea nu stuorra servvodat mearkkašupmi álo go dákkár sámi ásahusat ožžot dego buoret eavttuid. Dat váikkuha buohkaide olles Sámis, lohká Sámi allaskuvla rektor, Laila Susanne Vars.

Suodjalusministtar Frank Bakke-Jensen dat lea válgamátkkis Finnmárkkus dán vahkus ja suođai bušeahttaođđasa 2022 bušeahtas, go galledii Guovdageainno suohkana gaskavahkko.

Ráđđehus evttoha 460 miljovnna ođđa vistái, maid Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla ja Sámi Našunálateáhter Beaivváš juogadeaba.

Álgo juolludeapmin evttoha ráđđehus 60 miljovnna ruvnnu juo boahtte jagi stáhtabušeahtas.

Ráđđehusbellodagaid politihkkárat gallededje Guovdageainnu. Ministtar Frank Bakke-Jensen daid gaskkas.

VÁLGAMÁTKKIS: Ráđđehusbellodagaid politihkkárat gallededje gieskat Guovdageainnu. Dá leat sii govviduvvon Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla ja Sámi Našunálateáhter Beaivváš ovddasteaddjiiguin.

Foto: Preassagovva

Teáhter ja joatkkaskuvla leat máŋgalogijagi vuorddašan ođđa vistti. Dálá visttit leat sihke guhppon ja leat unnán heivehuvvon skuvla ja teáhtera dárbbuide.

– Stuorra illu

Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla rektor Mathis Bongo lea ilus go moatti jagi geažes besset ođđa dállui.

Mathis Bongo

REKTOR ILLUDA: Mathis Bongo lea Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla rektor. Son illuda go oahppit moatti jagi geažes besset ođđa vistái.

Foto: Privat

– Go mon jurddašan dan min skuvla movt dat dál lea, de lea midjiide hui stuorra illu go beassat ođđa vistái. Dat han rievdada min dili hui olu. Sihke viesu dáfus ja maid pedagogalaš vejolašvuođaid dáfus, lohká son.

Visttis galgá leat sihke teáhterlávdi, njuovahat ja viiddis šillju.

– Dát addá buoret vejolašvuođaid bidjat eanet deattu árbevirolaš máhtu oahpahussii. Dán oktavuođas lea ođđa vistti šillju ge hui dehálaš, lohká Bongo.

Eanet nuorat alit ohppui

Sámi allaskuvllas maid illudit sakka go sámi áidna nášunála teáhter ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla besset ođđa vistái.

Laila Susanne Vars

OĐĐA TEKNOLOGIIJA: Ođđa visttis lea ođđa teknologiija mii addá oadjebas birrasa oahppiide, deattuha Sámi allaskuvla rektor, Laila Susanne Vars.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Allaskuvla rektor jáhkká ođđa vistti geasuhit eanet oahppiid joatkkaskuvlii.

Nu maid dáidá allaskuvla oahppiid lohku lassánit.

– Mii han allaskuvllas rekrutteret studeanttaid, ja sámi joatkkaskuvla lea okta daid váldo skuvllain gos min studeanttat bohtet. Go sii leat geargan doppe, de muhtumat sis bohtet oahpaheaddji ohppui dahje álget lohkat sámegiela, lohká Vars.

– Sávvamis fuobmájit dán bargosaji

Sámi Našunálateáhter Beaivváš lea dássážii doaibman Guovdageainnu kulturviesus.

2005 rájes lea teáhter viggan oažžut sierra viesu iežas doibmii.

Muggsopp og vannlekkasje i kulturhuset i Kautokeino

GUOHPA: Ná lea Sámi Našunálateáhter Beaivváš viesus dál Guovdageainnus.

Foto: Jan Öqvist

Beaivváža veterána neavttár Egil Keskitalo jáhkká ođđa vistti nannet neavttáriid rekrutterema.

– Mii eat leat gal nu nuorat šat, mii geat dál bargat doppe teáhteris. Sávahahtti lea ahte nuorat dál fuobmájit dán bargosaji, lohká son.

Neavttár oaivvilda positiivvalaš kultuvrralaš váikkuhusaid čuovvut dan ođđa vistti.

– Sávvamis dat šaddá dego mis maid muhtinlágan deaivvadanbáiki, sihke sámi kultuvrii ja konsearttaide, lohká son.

Fra urpremieren til forestillingen Juoiggas

BEAIVVÁŠ-VETERÁNA: Egil Keskitalo lea guhká bargan neavttárin Sámi Našunálateáhteris. Govva lea váldon teáhtera «Juoiggas» bihtás.

Foto: Aslak Mikal Mienna / Det Samiske Nasjonalteateret - Beaivváš

– Ii leat go álgit hukset

Bakke-Jensen ii dieđe vuos goas huksen álggahuvvo.

– Huksenmearrádus lea aŋkke dahkkon. Sihke konseapta ja váldohuksejeaddji lea válljejuvvon, ja sii ruhtadit. Dát livččii buorre álgu stuorra, hámálaš, dehálaš prošektii, lohká son.

Etterretningstjenesten presenterer sin åpne vurdering Fokus 2020

SUOĐAI BUŠEAHTTAOĐĐASA: Suodjalusministtar Frank Bakke-Jensen lea válgamátkkis Finnmárkkus. Son finai maid Guovdageainnus muitaleamen teáhter- ja skuvlavistti ruhtadeami birra.

Foto: Stian Lysberg Solum / Stian Lysberg Solum

Vistti meroštallet ádjánit golbma jagi hukset.

Eai ge dieđusge buot ruđat juolluduvvo oktan.

– Mii juolludit 60 miljovnna vuos álggos. Dasto čuvvot juolludeamit guokte, golbma jagi maid ádjána gárvvistit vistti. De, dál ii leat go álgit hukset, dadjá ministtar.

Stuorradiggi dat loahpalaččat dohkkeha stáhtabušeahttaevttohusa, muhto Olgešbellodagas lohket dál juo leat oalle čielggas ahte dán doarju Stuorradikki eanetlohku.

– Hirpmástuhtášii min sakka jos vejolaš ođđa ráđđehus ii dorjjoše dán ruhtadeami, lohká Bakke-Jensen ráđđeaddi, Johannes Utvåg NRK Sápmái.

Korte nyheter

  • Karasjoks kvenske navn ute på høring

    Språkrådets kvenske stedsnavntjeneste har reist navnesak om det kvenske navnet på tettstedet Karasjok og elva Kárásjohka.

    Lokale organisasjoner og personer med tilknytning til stedsnavn oppfordres til å gi innspill.

    Her er forslagene.

    Stedet: Kaarasjoki

    Elva: Kaarasjoki

    Høringsfrist er 01.08.2024.

    Loga sámegillii

    Kárášjoga gielda - Karasjok kommune
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Kárášjoga kveanagiel báikenamma gulaskuddamis

    Giellaráđi kveanagiel báikenammabálvalus lea álggahan kveananammaášši Kárášjoga báikegotti ja Kárášjoga joga nama hárrái.

    Dá leat giellaráđi gaskaboddasaš kvenalaš nammarávvagat.

    Báikenamma: Kaarasjoki

    Joga namma: Kaarasjoki

    Gulaskuddanáigemearri lea 01.08.2024.

    Les på norsk

    Karasjok rådhus
    Foto: Stian Strøm / NRK
  • Niillas Holmberg ble æresdoktor

    Multikunstneren Niillas Holberg (33) ble i helga hedret til æresdoktor i kunst ved Lappi universitet i Roavvenjárga/Rovanniemi.

    Holmberg har fått utmerkelsen for sitt arbeid for samiske rettigheter.

    Han sier at utmerkelsen oppmuntrer ham til å fortsette med sitt arbeid.

    – Dette betyr at mange verdsetter det jeg har gjort. Det er veldig bra. Med stor takknemlighet tar jeg imot æresutmerkelsen, sier Holmberg.

    Flere samer har før dette blitt utnevnt til æresdoktor ved Lappi universitet, blant annet Nils-Aslak Valkeapää eller Áillohaš, Ilmari Mattus, Ristenrávdná Magga, Petteri Laiti, Samuli Aikio og Matti Morottaja.

    Loga sámegillii

    Niillas Holmberg
    Foto: Ođđasat / Yle