Ministtar: – Ii leat go álgit hukset

– Das lea nu stuorra servvodat mearkkašupmi álo go dákkár sámi ásahusat ožžot dego buoret eavttuid. Dat váikkuha buohkaide olles Sámis, lohká Sámi allaskuvla rektor, Laila Susanne Vars.

Suodjalusministtar Frank Bakke-Jensen dat lea válgamátkkis Finnmárkkus dán vahkus ja suođai bušeahttaođđasa 2022 bušeahtas, go galledii Guovdageainno suohkana gaskavahkko.

Ráđđehus evttoha 460 miljovnna ođđa vistái, maid Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla ja Sámi Našunálateáhter Beaivváš juogadeaba.

Álgo juolludeapmin evttoha ráđđehus 60 miljovnna ruvnnu juo boahtte jagi stáhtabušeahtas.

Teáhter ja joatkkaskuvla leat máŋgalogijagi vuorddašan ođđa vistti. Dálá visttit leat sihke guhppon ja leat unnán heivehuvvon skuvla ja teáhtera dárbbuide.

– Stuorra illu

Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla rektor Mathis Bongo lea ilus go moatti jagi geažes besset ođđa dállui.

– Go mon jurddašan dan min skuvla movt dat dál lea, de lea midjiide hui stuorra illu go beassat ođđa vistái. Dat han rievdada min dili hui olu. Sihke viesu dáfus ja maid pedagogalaš vejolašvuođaid dáfus, lohká son.

Visttis galgá leat sihke teáhterlávdi, njuovahat ja viiddis šillju.

– Dát addá buoret vejolašvuođaid bidjat eanet deattu árbevirolaš máhtu oahpahussii. Dán oktavuođas lea ođđa vistti šillju ge hui dehálaš, lohká Bongo.

• Loga maid: Sámi siellu báitá Čoarvemátta-visttis

Eanet nuorat alit ohppui

Sámi allaskuvllas maid illudit sakka go sámi áidna nášunála teáhter ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla besset ođđa vistái.

Allaskuvla rektor jáhkká ođđa vistti geasuhit eanet oahppiid joatkkaskuvlii.

Nu maid dáidá allaskuvla oahppiid lohku lassánit.

– Mii han allaskuvllas rekrutteret studeanttaid, ja sámi joatkkaskuvla lea okta daid váldo skuvllain gos min studeanttat bohtet. Go sii leat geargan doppe, de muhtumat sis bohtet oahpaheaddji ohppui dahje álget lohkat sámegiela, lohká Vars.

• Loga maid: Sámi kulturbargit čájehit vuosteháguset

– Sávvamis fuobmájit dán bargosaji

Sámi Našunálateáhter Beaivváš lea dássážii doaibman Guovdageainnu kulturviesus.

2005 rájes lea teáhter viggan oažžut sierra viesu iežas doibmii.

Beaivváža veterána neavttár Egil Keskitalo jáhkká ođđa vistti nannet neavttáriid rekrutterema.

– Mii eat leat gal nu nuorat šat, mii geat dál bargat doppe teáhteris. Sávahahtti lea ahte nuorat dál fuobmájit dán bargosaji, lohká son.

Neavttár oaivvilda positiivvalaš kultuvrralaš váikkuhusaid čuovvut dan ođđa vistti.

– Sávvamis dat šaddá dego mis maid muhtinlágan deaivvadanbáiki, sihke sámi kultuvrii ja konsearttaide, lohká son.

– Ii leat go álgit hukset

Bakke-Jensen ii dieđe vuos goas huksen álggahuvvo.

– Huksenmearrádus lea aŋkke dahkkon. Sihke konseapta ja váldohuksejeaddji lea válljejuvvon, ja sii ruhtadit. Dát livččii buorre álgu stuorra, hámálaš, dehálaš prošektii, lohká son.

Vistti meroštallet ádjánit golbma jagi hukset.

Eai ge dieđusge buot ruđat juolluduvvo oktan.

– Mii juolludit 60 miljovnna vuos álggos. Dasto čuvvot juolludeamit guokte, golbma jagi maid ádjána gárvvistit vistti. De, dál ii leat go álgit hukset, dadjá ministtar.

Stuorradiggi dat loahpalaččat dohkkeha stáhtabušeahttaevttohusa, muhto Olgešbellodagas lohket dál juo leat oalle čielggas ahte dán doarju Stuorradikki eanetlohku.

– Hirpmástuhtášii min sakka jos vejolaš ođđa ráđđehus ii dorjjoše dán ruhtadeami, lohká Bakke-Jensen ráđđeaddi, Johannes Utvåg NRK Sápmái.

• Loga maid: Helga Pedersen: – Gal dát lei dego návet
• Loga maid dárogillii: Dette er et nasjonalteater-lokale som er helt utelatt fra statsbudsjettet
• Loga maid dárogillii: Drømmen om teaterbygg inn i en ny akt