Ministtar: – Ii leat go álgit hukset

Guovdageainnus illu go ráđđehus viimmat áiggošii rahpat burssa ođđa oktasaš teáhter- ja joatkkaskuvlavistái. – Dát boahtá leat ávkin buot sámiide, lohket skuvlanjunnošat.

Samiske Nasjonalteatret Beaivváš og Samisk videregående skole og reindriftsskole

OĐĐA DÁLLU: Ná galgá leat boahttevaš teáhter- ja skuvlavisti Guovdageainnus. Olles gárdin šaddá oaidnit dego bohcco čoarvemátta.

Foto: Snøhetta AS/70°N arkitektur

– Das lea nu stuorra servvodat mearkkašupmi álo go dákkár sámi ásahusat ožžot dego buoret eavttuid. Dat váikkuha buohkaide olles Sámis, lohká Sámi allaskuvla rektor, Laila Susanne Vars.

Suodjalusministtar Frank Bakke-Jensen dat lea válgamátkkis Finnmárkkus dán vahkus ja suođai bušeahttaođđasa 2022 bušeahtas, go galledii Guovdageainno suohkana gaskavahkko.

Ráđđehus evttoha 460 miljovnna ođđa vistái, maid Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla ja Sámi Našunálateáhter Beaivváš juogadeaba.

Álgo juolludeapmin evttoha ráđđehus 60 miljovnna ruvnnu juo boahtte jagi stáhtabušeahtas.

Ráđđehusbellodagaid politihkkárat gallededje Guovdageainnu. Ministtar Frank Bakke-Jensen daid gaskkas.

VÁLGAMÁTKKIS: Ráđđehusbellodagaid politihkkárat gallededje gieskat Guovdageainnu. Dá leat sii govviduvvon Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla ja Sámi Našunálateáhter Beaivváš ovddasteaddjiiguin.

Foto: Preassagovva

Teáhter ja joatkkaskuvla leat máŋgalogijagi vuorddašan ođđa vistti. Dálá visttit leat sihke guhppon ja leat unnán heivehuvvon skuvla ja teáhtera dárbbuide.

– Stuorra illu

Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla rektor Mathis Bongo lea ilus go moatti jagi geažes besset ođđa dállui.

Mathis Bongo

REKTOR ILLUDA: Mathis Bongo lea Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla rektor. Son illuda go oahppit moatti jagi geažes besset ođđa vistái.

Foto: Privat

– Go mon jurddašan dan min skuvla movt dat dál lea, de lea midjiide hui stuorra illu go beassat ođđa vistái. Dat han rievdada min dili hui olu. Sihke viesu dáfus ja maid pedagogalaš vejolašvuođaid dáfus, lohká son.

Visttis galgá leat sihke teáhterlávdi, njuovahat ja viiddis šillju.

– Dát addá buoret vejolašvuođaid bidjat eanet deattu árbevirolaš máhtu oahpahussii. Dán oktavuođas lea ođđa vistti šillju ge hui dehálaš, lohká Bongo.

Eanet nuorat alit ohppui

Sámi allaskuvllas maid illudit sakka go sámi áidna nášunála teáhter ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla besset ođđa vistái.

Laila Susanne Vars

OĐĐA TEKNOLOGIIJA: Ođđa visttis lea ođđa teknologiija mii addá oadjebas birrasa oahppiide, deattuha Sámi allaskuvla rektor, Laila Susanne Vars.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Allaskuvla rektor jáhkká ođđa vistti geasuhit eanet oahppiid joatkkaskuvlii.

Nu maid dáidá allaskuvla oahppiid lohku lassánit.

– Mii han allaskuvllas rekrutteret studeanttaid, ja sámi joatkkaskuvla lea okta daid váldo skuvllain gos min studeanttat bohtet. Go sii leat geargan doppe, de muhtumat sis bohtet oahpaheaddji ohppui dahje álget lohkat sámegiela, lohká Vars.

– Sávvamis fuobmájit dán bargosaji

Sámi Našunálateáhter Beaivváš lea dássážii doaibman Guovdageainnu kulturviesus.

2005 rájes lea teáhter viggan oažžut sierra viesu iežas doibmii.

Muggsopp og vannlekkasje i kulturhuset i Kautokeino

GUOHPA: Ná lea Sámi Našunálateáhter Beaivváš viesus dál Guovdageainnus.

Foto: Jan Öqvist

Beaivváža veterána neavttár Egil Keskitalo jáhkká ođđa vistti nannet neavttáriid rekrutterema.

– Mii eat leat gal nu nuorat šat, mii geat dál bargat doppe teáhteris. Sávahahtti lea ahte nuorat dál fuobmájit dán bargosaji, lohká son.

Neavttár oaivvilda positiivvalaš kultuvrralaš váikkuhusaid čuovvut dan ođđa vistti.

– Sávvamis dat šaddá dego mis maid muhtinlágan deaivvadanbáiki, sihke sámi kultuvrii ja konsearttaide, lohká son.

Fra urpremieren til forestillingen Juoiggas

BEAIVVÁŠ-VETERÁNA: Egil Keskitalo lea guhká bargan neavttárin Sámi Našunálateáhteris. Govva lea váldon teáhtera «Juoiggas» bihtás.

Foto: Aslak Mikal Mienna / Det Samiske Nasjonalteateret - Beaivváš

– Ii leat go álgit hukset

Bakke-Jensen ii dieđe vuos goas huksen álggahuvvo.

– Huksenmearrádus lea aŋkke dahkkon. Sihke konseapta ja váldohuksejeaddji lea válljejuvvon, ja sii ruhtadit. Dát livččii buorre álgu stuorra, hámálaš, dehálaš prošektii, lohká son.

Etterretningstjenesten presenterer sin åpne vurdering Fokus 2020

SUOĐAI BUŠEAHTTAOĐĐASA: Suodjalusministtar Frank Bakke-Jensen lea válgamátkkis Finnmárkkus. Son finai maid Guovdageainnus muitaleamen teáhter- ja skuvlavistti ruhtadeami birra.

Foto: Stian Lysberg Solum / Stian Lysberg Solum

Vistti meroštallet ádjánit golbma jagi hukset.

Eai ge dieđusge buot ruđat juolluduvvo oktan.

– Mii juolludit 60 miljovnna vuos álggos. Dasto čuvvot juolludeamit guokte, golbma jagi maid ádjána gárvvistit vistti. De, dál ii leat go álgit hukset, dadjá ministtar.

Stuorradiggi dat loahpalaččat dohkkeha stáhtabušeahttaevttohusa, muhto Olgešbellodagas lohket dál juo leat oalle čielggas ahte dán doarju Stuorradikki eanetlohku.

– Hirpmástuhtášii min sakka jos vejolaš ođđa ráđđehus ii dorjjoše dán ruhtadeami, lohká Bakke-Jensen ráđđeaddi, Johannes Utvåg NRK Sápmái.

Korte nyheter

  • Nammaduváj stáhtatjállen

    Fylkaráde Kristina Sigurdsdottir Hansen (Bb) la stáhtatjállen nammadum stáhtarádáj Bjørnar Selnes Skjæran Æládus – ja guolastusdepartementan. Kristina Sigurdsdottir Hansen la ajtu Færsuollus, ja la Honnesvágen årrum ja virgádam badjelasj 30 jage gånnå lij aj suohkanoajvve Davvenjárga gieldan jages 2007 gitta jahkáj 2019. Sigurdsdottir Hansen nammaduváj dán ámmádij stáhtaráden bierjjedagá.

    Kristina Hansen med cruiseskip i bakgrunnen
    Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK
  • Ienep åvdåsvásstádusá sunji

    Sån de viertti ienep dahkamusáj åvdås vásstedit, ådå guolástus- ja merraministar Bjørnar Selnes Skjæran. Merragátteháldadus ja merraadnempolitihkka, ja aj ruodná háksamannulahka la dajs bargojs mav de Skjæran galggá åvdåsvásstedit. Duodden aj násjunála merrabargov galggá dåmadit. Dát mierreduváj stáhtaráden bierjjedagá. Dánna ienebuv dan birra lågå.

    Ap-nestleder Bjørnar Skjæran
    Foto: Lars-Bjørn Martinsen / NRK
  • Vil ha platinagruve i samekommune

    Gruveselskapet Fedorova Resources presenterte sine nye planer på et informasjonsmøte i Lovozero på torsdag. De vil starte ny gruvedrift 60 kilometer fra Lovozero sentrum. Gruven skal utnytte metaller, som hører til platina-gruppen. Selskapet sa på møtet at de vil ha en dialog med samene i området og undersøke hvilken innvirkning gruvedriften kan ha på økologien. Planen er å starte gruvedriften i 2027. Gruveselskapet lover nye arbeidsplasser og opplæring av lokale arbeidere.

    Loga sámegillii

    Infomøte Fedorova Resources
    Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans