Hopp til innhold

Sámi kulturbargit čájehit vuosteháguset

Sámi dáiddárat ja kulturbargit eai šat mieđa nu guhká vuorddašit ođđa teáhtervistti Beaivváš Sámi Teáhterii Guovdageainnus. Sii ráhkkanišgohtet vuolgit Osloi guovddášpolitihkkáriidda čilget ášši.

Synnøve Persen

Govvadáiddár Synnøve Persen lea gearggus oččodišgoahtit Beaivváš Sámi nášunálaeáhterii ođđa teahtervisttii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Beaivváš Sámi Teáhtera bargiid bargodilálašvuohta lea maŋimus áiggi ollu beaggán maŋŋil go ilbme dieđut ahte Guovdageainnu suohkana váldosuodjalanáittardeaddji beaivvát nala giddii kulturviesu gos Beaivváš Sámi Teáhter lea leamašan juo álggu rájes. Guohpa lea leavvan visttis, ja čáhci golggái dáhki čađa go muohta suddagođii. Ollu bargu lea dahkkon teahtervistti duohkandahkama hárrái, muhto dattetge ii leat vel ceggejuvvon ođđa visti. Dál leat sámi dáiddárat ja kulturbargait dolkan vuordit, ja áigot lágidit miellačájáhusaid ja nu geahččalit fuomášuhttit teahterá váttis dili.

Vártnuhis ruhtadilis

Sámi dáiddárat leat gergosat aksjoneret ja čájehit vuostáháguset dan dillái mas Beaivváš Sámi Nášunálateáhter lea dál go kulturviessu lea giddejuvvon guohpa dihte, seammásgo dálá kulturviessu lea beare unni dálá sámi teáhterdoaimmaide. Eará sámi dáidda ja kulturásahusaid gaskkas mat leat sullasaš dilis go Beaivváš Sámi Teáhter, leat ásahusat nugomat Sámien Sijte, Snåasas, Gaska-Norgga Sámeskuvla Árborddes, Sámi dáiddaallaskuvla, Kárášjogas. Livččii gal sáhttán gávdnat ja namuhit máŋggaid eará sámi kulturásahusaid mat odne cevzet ruhtavártnuhis dilis.

Ožžon ođđa teáhtervisttiid

Teáhtervisttiid ektui de leat ovdamearkka dihte Hålogaland Teáhter, Romssas, Nordland teáhter, Bådådjos ja Trøndelag teáhter, Troandimis ožžon ođđa teáhtervisttiid. Beaivváš teáhtera bargiid dadjet ahte dál livččii áigi Beaivváš Sámi Našunálateáhterii ge oažžut ođđa teáhtervistti, ja lasihit ahte ii lea gal dušše guohpa mii dagaha dálá teáhterlanjaid dohkketmeahttumin, muhto Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea ásaheami rájes, 1979 ahtanuššan nu ollu ahte sii dárbbašivčče buoret saji go dan maid Guovdageainnu suohkan odne sáhttá fállat teáhterii.

Dáiddárat aksjonerejit

Synnøve Persen

-Mii fertet vuolgit Norgga oaivegávpogii čilget stuorradikki politihkkáriidda Beaivváš sámi našunálateáhtera dili dálá lanjain.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Synnøve Persen lei mielde vuostálastimin Álttá Guovdageainnu eanu buođđudemiid, Mázejoavkku bakte, ja son lei maiddái mielde nealgudeamis jagi 1979. Synnøve Persen lohka ahte dál ii ábut dušše čohkkádit ja vuorddašit, ja sii dáidet šaddet vuolgit Osloi ja doppe njuolga politihkkariidda čilget ášši.

Korte nyheter

  • Buolligoahtán Anárjoga álbmotmeahcis fas

    Buollinčáskadeaddjit eai birgehala Anárjoga álbmotmeahci buollimiin. Maŋŋebárgga eahkedis buolligođii fas álbmotmeahcis, birrasii vihtta miilla Kárášjoga márkanguovddážis.

    – Bohtet biekkat, ja dat dagaha ahte buolligoahtá fas, dadjá buollinčáskadeddjiid dáhpáhusjođiheaddji Kjetil Fagerli.

    Fagerli dadjá ahte sii leat jearran Siviilasuodjalusas veahkki, muhto Siviilasuodjalus lea dál vuos biehttalan veahkehit.

    – Lea hástaleaddji, go mii eat sáhte gurret márkana buollinčáskadeddjiid. Dalle šaddá heahtedilli jos márkanis buolligoahtá.

    Goikás ja liegga dálkki dihtii lea meahccebuollinvárrehus máŋgga sajis Finnmárkkus. Nuorta-Finnmárkkus bajiduvvui várrehus fiskes dásis oránša dássái. Dat mearkkaša ahte lea stuorra meahccebuollinvára dassážii go arvá doarvái.

    Kjetil Fagerli

    Brann i Anárjohka nasjonalpark blusset opp

    Skogbrannen i Karasjok kommune blusset opp tirsdag kveld. Brannvesenet har ikke kontroll på brannen.

  • Guolleeriid njiedjan čuohcá Finnmárkku riddoservvodagaide

    Les på norsk.

    Guolleearit leat njiedjan olu Davvi-Norggas maŋemus jagiid. Gieskat bissehuvvui diksubivdu stuorámus riddofatnasiidda.

    Torbjørn Berg lea beaivválaš jođiheaddji Báhcavuona báikkálaš rámbuvrris. Son vuohttá iežas gávppis ahte guolleealáhusas leat losses áiggit.

    Son lea massán viđátoasi gálvovuovdimis oanehis áiggis ja son ballá ahte šaddá cealkit eret bargit.

    – Sáhttet jo šaddat virgeluomuide. Dan mii leat ovdal vásihan. Ja mii dovdat ahte olbmot gávppašit unnit. Dat čuohcá midjiide buohkaide, lohká Berg.

    Báhcavuona guollebivdosearvvi jođiheaddji, Jan Einar Bjørkås, oaidná ahte boahtte jahki šaddá vel losibut ealáhussii go dát jáhkki.

    – Mii diđiimet jo mannan čavčča ahte 2024 bođii šaddat garra jahkin. 2025 orro šaddamin vel garraseabbon. Mii dahkat daid heivehusaid mat leat dárbbašlačča, lohká Báhcavuona guollevuostáiváldinrusttega beaivválaš jođiheaddji Ketil Pettersen.

    Kystsamfunn rammes av kvotekutt
  • Norske stortingspolitikere på plass i Canada

    Loga sámegillii.

    I høst skal Stortinget behandle Sannhets- og forsoningskommisjonens rapport og denne uken er Kontroll- og konstitusjonskomiteen i Canada.

    Der skal komiteen lære fra Canada som hadde en egen Sannhet- og forsoningskommisjon som leverte sin rapport i 2015.

    – Det er nyttig for oss å høre erfaringer fra noen som har hatt en prosess som ligner den vi skal gjennom, sier komitemedlem Audun Lysbakken (SV) til NRK.

    – Både hva de har gjort riktig og hva de har gjort feil, så vi føler det er veldig relevant å være her for det arbeidet vi skal gjøre.

    Norske stortingspolitikere reiser til Canada for å lære om hvordan landet har jobbet med en dyster gransking.

    Audun Lysbakken
    Foto: William Jobling / NRK