Hopp til innhold

Sámi kulturbargit čájehit vuosteháguset

Sámi dáiddárat ja kulturbargit eai šat mieđa nu guhká vuorddašit ođđa teáhtervistti Beaivváš Sámi Teáhterii Guovdageainnus. Sii ráhkkanišgohtet vuolgit Osloi guovddášpolitihkkáriidda čilget ášši.

Synnøve Persen

Govvadáiddár Synnøve Persen lea gearggus oččodišgoahtit Beaivváš Sámi nášunálaeáhterii ođđa teahtervisttii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Beaivváš Sámi Teáhtera bargiid bargodilálašvuohta lea maŋimus áiggi ollu beaggán maŋŋil go ilbme dieđut ahte Guovdageainnu suohkana váldosuodjalanáittardeaddji beaivvát nala giddii kulturviesu gos Beaivváš Sámi Teáhter lea leamašan juo álggu rájes. Guohpa lea leavvan visttis, ja čáhci golggái dáhki čađa go muohta suddagođii. Ollu bargu lea dahkkon teahtervistti duohkandahkama hárrái, muhto dattetge ii leat vel ceggejuvvon ođđa visti. Dál leat sámi dáiddárat ja kulturbargait dolkan vuordit, ja áigot lágidit miellačájáhusaid ja nu geahččalit fuomášuhttit teahterá váttis dili.

Vártnuhis ruhtadilis

Sámi dáiddárat leat gergosat aksjoneret ja čájehit vuostáháguset dan dillái mas Beaivváš Sámi Nášunálateáhter lea dál go kulturviessu lea giddejuvvon guohpa dihte, seammásgo dálá kulturviessu lea beare unni dálá sámi teáhterdoaimmaide. Eará sámi dáidda ja kulturásahusaid gaskkas mat leat sullasaš dilis go Beaivváš Sámi Teáhter, leat ásahusat nugomat Sámien Sijte, Snåasas, Gaska-Norgga Sámeskuvla Árborddes, Sámi dáiddaallaskuvla, Kárášjogas. Livččii gal sáhttán gávdnat ja namuhit máŋggaid eará sámi kulturásahusaid mat odne cevzet ruhtavártnuhis dilis.

Ožžon ođđa teáhtervisttiid

Teáhtervisttiid ektui de leat ovdamearkka dihte Hålogaland Teáhter, Romssas, Nordland teáhter, Bådådjos ja Trøndelag teáhter, Troandimis ožžon ođđa teáhtervisttiid. Beaivváš teáhtera bargiid dadjet ahte dál livččii áigi Beaivváš Sámi Našunálateáhterii ge oažžut ođđa teáhtervistti, ja lasihit ahte ii lea gal dušše guohpa mii dagaha dálá teáhterlanjaid dohkketmeahttumin, muhto Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea ásaheami rájes, 1979 ahtanuššan nu ollu ahte sii dárbbašivčče buoret saji go dan maid Guovdageainnu suohkan odne sáhttá fállat teáhterii.

Dáiddárat aksjonerejit

Synnøve Persen

-Mii fertet vuolgit Norgga oaivegávpogii čilget stuorradikki politihkkáriidda Beaivváš sámi našunálateáhtera dili dálá lanjain.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Synnøve Persen lei mielde vuostálastimin Álttá Guovdageainnu eanu buođđudemiid, Mázejoavkku bakte, ja son lei maiddái mielde nealgudeamis jagi 1979. Synnøve Persen lohka ahte dál ii ábut dušše čohkkádit ja vuorddašit, ja sii dáidet šaddet vuolgit Osloi ja doppe njuolga politihkkariidda čilget ášši.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.