Hopp til innhold

Fárregohtet ođđa teáhterdállui: – Dán leat vuordán 43 jagi

Beaivváš sámi našunálateáhter beassá dál fárregoahtit ođđa teáhterdállui.

Ođđa teáhter ja skuvladálu «Čoarvemátta» Guovdageainnus.

OĐĐA VISTI: Ođđa teáhter ja skuvladállu «Čoarvemátta» Guovdageainnus.

Foto: Karen Eira / NRK

Les på norsk.

– Mii leat 43 jagi vuordán ja sávvan sierra teáhterdálu.

Dan lohká teáhterhoavda Rolf Degerlund.

Dál sii ožžot buori bargobirrasa, teknihkalaččat heivehuvvon sidjiide, dat šaddá erenoamáš olles Sápmái dát.

Ođđa teáhter ja skuvladálu «Čoarvemátta» Guovdageainnus. Beaivváš sámi našunálateáhtera ođđa teáhterhoavda Per Ananiassen.

Álgi teáhterhoavda Per Ananiassen movttá go erenoamáš teáhterdállui fárrejit.

Foto: Karen Eira / NRK

Miessemánu 28. beaivve fievrreduvvo ođđa teáhter- ja skuvladállu «Čoarvemátta» Guovdageainnus Statsbyggii.

Statsbygg váldá badjelasas dálu miessemánu 28. beaivve, ja dálus galgá leat geahččalandoaibma. Almmolaš rahpan lea borgemánu 21. beaivve.

Teáhtersálii lea sadji 200 olbmui.

Ođđa teáhter ja skuvladálu «Čoarvemátta» Guovdageainnus.

Dál galgga Beaivváš sámi našunálateáhtera ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla fárregoahtit ođđa dállui.

Foto: Karen Eira / NRK

– Vuordán ođđa dálu

Go NRK deaivvada dálá teáhterhoavddain, Rolf Degerlundain, ođđa teáhter- ja skuvladálu olggobealde, de eat beasa sisa.

Huksejeaddjit eai dáhto dál olggobeale olbmuid dállui go leat bárrahassii loahppabargguid doaimmaheamen ovdalgo teáhter ja skuvla fárregoahtá dohko.

Dát šaddá hui fiinna dállu ja mon gal jáhkán ahte ođđa teáhter- ja skuvladállu geasuha ođđa ohppiid min skuvlii.

Dan lohká Anna Risten Bongo. Sus lea jahki vel vázzit joatkkaskuvlla.

Ođđa teáhter ja skuvladálu «Čoarvemátta» Guovdageainnus. Sámi joatkkaskuvlla- ja boazodoalloskuvlla ohppiidráđi jođiheaddji Irjan Mathias Evertsen ja ohppiidráđi nubbijođiheaddji Anna Risten Bongo.

Sámi joatkkaskuvlla- ja boazodoalloskuvlla ohppiidráđi jođiheaddji Irjan Mathias Evertsen ja ohppiidráđi nubbijođiheaddji Anna Risten Bongo.

Foto: Karen Eira / NRK

Irjan Mathias geargá skuvllas dán giđa ja lohká ahte livččii gal leamaš somá vel ođđa skuvllas leat oahppin.

Dál galggan militearii, muhto sii geat leat dáppe čavčča rájes ožžot erenoamáš fiinna dálu, buot áibbasas, nu go kantiidna. Sis lea lihkku, ja mon maid jáhkán ahte olles dát dállu lea mielde geasuheamen ohppiid deike, lohká Irjan Mathias Evertsen.

Loga maid Jáhkket ođđa teáhter- ja skuvlavistti movttidahttit eanet sámiid alit ohppui

Samiske Nasjonalteatret Beaivváš og Samisk videregående skole og reindriftsskole

Per Ananiassen doaibmagoahtá teáhterhoavdan borgemánu loahpas

Son jáhkká olbmuid váldit seamma bures vuostá dán ođđa teáhter- ja skuvladálu go dan maid son dagai go lei doppe mannan čavčča.

Dát šaddá erenoamáš, visot mo dat lea jurddašuvvon go leat huksen, ivnnit, hápmi. Mon gal illudan dego mánná dáppe bargagoahtit, lohká Ananiassen.

Ođđa teáhter ja skuvladálu «Čoarvemátta» Guovdageainnus. Beaivváš sámi našunálateáhtera ođđa teáhterhoavda Per Ananiassen.

Álgi teáhterhoavda Per Ananiassen.

Foto: Karen Eira / NRK

– Buorre ovttasbargu

Sihke sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla ja teáhter leat guhká dárbbašan ođđa lanjaid, ja nu sávvatge dán ođđa dálu leat mielde ovdánahttimin dáid ásahusaid, ja dieđusge maiddái sámi giela, kultuvrra ja árbevieruid.

Nu muitala Statsbygg Byggherreavdeling prošeaktajođiheaddji Marte Kollstrøm.

Marte Kollstrøm, Statsbygg

Statsbygg Byggherreavdeling prošeaktajođiheaddji Marte Kollstrøm.

Foto: Erik Engen / NRK

– Mis lea leamaš buorre ovttasbarggu iežamet entreprenevrrain dahje huksejeaddjiin Econorain, arkiteavttaiguin Snøhetta ja 70°N arkitekturain ja eará ráđđeaddiiguin.

Vuordá stuorra mediaid árvvoštallat sin bihtáid

Álgi teáhterhoavda, Ananiassen, lohká olu vejolašvuođaid ođđa teáhter ja skuvladálus. Jurddaša dat lea heivehuvvon ođđaáigge teáhterdoaimmaide.

Lea čielggas ahte olu ovttasbargat maid skuvllain, mii fertet gávnnahit makkár ovttasbargu sáhttá leat, dadjá son.

Ođđa teáhterhoavda maid vuordá stuorra mediaid Guovdageidnui go Beaivváš sámi našunálateáhteris čájehuvvojit ođđa bihtát.

Manne bat daid stuorra mediaid kultuvrrabargit eai galgga sáhttit Guovdageidnui boahtit geahččat ja árvvoštallat sin bihtáid? Dat galggašii leat lunddolaš, dadjá Ananiassen.

Ođđa teáhter ja skuvladálu «Čoarvemátta» Guovdageainnus. Per Ananiassen (gurutbealde) ja Rolf Degerlund (olgešbealde).

Álgi teáhterhoavda Per Ananiassen ja heaiti teáhterhoavda Rolf Degerlund ovdalgo fárreba ođđa teáhterdállui.

Foto: Karen Eira / NRK

Korte nyheter

  • Gjenvalgt som leder

    Inge Even Danielsen gjenvelges som leder i Norske Reindriftsamers Landsforbund (NRL) under helgens landsmøte i Røros.

    Danielsen forteller om et hektisk år grunnet flere prosesser og lovarbeid innenfor reindriften, og at dette kommer til å fortsette.

    – Det blir nok et hektisk kommende år, med blant annet reindriftsavtalen som skal behandles av Stortinget våren 2025, og selskaper som stadig ønsker om å bygge ut mer vindkraft for eksempel.

    – Det er alltid nok å ta fatt i, sier Danielsen.

    I tillegg ble også ny leder for landsforbundets ungdomsseksjon, NRL-U, valgt, der Sara Katrine Aleksandersen (23) ble valgt til leder.

    Leder i landsforbundet velges hvert andre år.

    Lederkandidater-nrl
    Foto: Ailin Maria Danielsen / NRK
  • Samisk Hus Tromsø ble åpnet med joik

    Loga sámegillii

    Den samiske joikeren Sara Marielle Gaup Beaska fikk den store æren å åpne Samisk Hus Tromsø med joik.

    Hun fremførte tre joiker, blant annet «Romssa suolu (Tromsøya)» av Ande Somby og Gaup Beaska sin egen kjente joik «Gulahallat eatnamiin.»

    I sin prolog tok gratulerte forfatteren og journalisten John Gustavsen alle samene i Tromsø med sitt nye møtested.

    Samtidig brukte han anledningen til å ta et oppgjør med den stygge måten reineier Per Kitti på Kvaløya er blitt behandlet av myndighetene.

    Aksjeselskapet Samisk Hus Tromsø ble offisielt stiftet 15. februar 2023. Eiere er Tromsø kommune, Sametinget og Troms fylkeskommune.

    Sara Marielle Gaup Beaska
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Romssa Sámi Viessu rahppui luđiin

    Les på norsk

    Sápmelaš juoigi Sara Marielle Gaup Beaska oaččui dan stuorra gudni rahpat Romssa Sámi Viesu luđiin.

    Son juoiggai golbma luođi, earret eará Ande Somby bidjan luođi «Romssa suolu» ja Gaup Beaska dovddus luođi «Gulahallat eatnamiin.»

    Prologastis lihkuhii girječálli ja journalista John Gustavsen Romssa sápmelaččaid ođđa deaivvadanbáikkiin.

    Seammás son geavahii maid liibba cuiggodit eiseválddiid dan fasttes vuogis mo Sállira boazosápmelaš Per Kitti lea gieđahallon.

    Romssa Sámi Viesu vuođđudus ásahuvvui virggálaččat guovvamánu 15. beaivve jagis 2023. Oamasteaddjit leat Romssa gielda, Sámediggi ja Romssa fylkkagielda.

    Sara Marielle Gaup Beaska
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK