Fárregohtet ođđa teáhterdállui: – Dán leat vuordán 43 jagi

Les på norsk.

– Mii leat 43 jagi vuordán ja sávvan sierra teáhterdálu.

Dan lohká teáhterhoavda Rolf Degerlund.

– Dál sii ožžot buori bargobirrasa, teknihkalaččat heivehuvvon sidjiide, dat šaddá erenoamáš olles Sápmái dát.

Miessemánu 28. beaivve fievrreduvvo ođđa teáhter- ja skuvladállu «Čoarvemátta» Guovdageainnus Statsbyggii.

Statsbygg váldá badjelasas dálu miessemánu 28. beaivve, ja dálus galgá leat geahččalandoaibma. Almmolaš rahpan lea borgemánu 21. beaivve.

Teáhtersálii lea sadji 200 olbmui.

– Vuordán ođđa dálu

Go NRK deaivvada dálá teáhterhoavddain, Rolf Degerlundain, ođđa teáhter- ja skuvladálu olggobealde, de eat beasa sisa.

Huksejeaddjit eai dáhto dál olggobeale olbmuid dállui go leat bárrahassii loahppabargguid doaimmaheamen ovdalgo teáhter ja skuvla fárregoahtá dohko.

– Dát šaddá hui fiinna dállu ja mon gal jáhkán ahte ođđa teáhter- ja skuvladállu geasuha ođđa ohppiid min skuvlii.

Dan lohká Anna Risten Bongo. Sus lea jahki vel vázzit joatkkaskuvlla.

Irjan Mathias geargá skuvllas dán giđa ja lohká ahte livččii gal leamaš somá vel ođđa skuvllas leat oahppin.

– Dál galggan militearii, muhto sii geat leat dáppe čavčča rájes ožžot erenoamáš fiinna dálu, buot áibbas ođas, nu go kantiidna. Sis lea lihkku, ja mon maid jáhkán ahte olles dát dállu lea mielde geasuheamen ohppiid deike, lohká Irjan Mathias Evertsen.

Per Ananiassen doaibmagoahtá teáhterhoavdan borgemánu loahpas

Son jáhkká olbmuid váldit seamma bures vuostá dán ođđa teáhter- ja skuvladálu go dan maid son dagai go lei doppe mannan čavčča.

– Dát šaddá erenoamáš, visot mo dat lea jurddašuvvon go leat huksen, ivnnit, hápmi. Mon gal illudan dego mánná dáppe bargagoahtit, lohká Ananiassen.

– Buorre ovttasbargu

– Sihke sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla ja teáhter leat guhká dárbbašan ođđa lanjaid, ja nu sávvatge dán ođđa dálu leat mielde ovdánahttimin dáid ásahusaid, ja dieđusge maiddái sámi giela, kultuvrra ja árbevieruid.

Nu muitala Statsbygg Byggherreavdeling prošeaktajođiheaddji Marte Kollstrøm.

– Mis lea leamaš buorre ovttasbarggu iežamet entreprenevrrain dahje huksejeaddjiin Econorain, arkiteavttaiguin Snøhetta ja 70°N arkitekturain ja eará ráđđeaddiiguin.

Vuordá stuorra mediaid árvvoštallat sin bihtáid

Álgi teáhterhoavda, Ananiassen, lohká olu vejolašvuođaid ođđa teáhter ja skuvladálus. Jurddaša dat lea heivehuvvon ođđaáigge teáhterdoaimmaide.

– Lea čielggas ahte olu ovttasbargat maid skuvllain, mii fertet gávnnahit makkár ovttasbargu sáhttá leat, dadjá son.

Ođđa teáhterhoavda maid vuordá stuorra mediaid Guovdageidnui go Beaivváš sámi našunálateáhteris čájehuvvojit ođđa bihtát.

– Manne bat daid stuorra mediaid kultuvrrabargit eai galgga sáhttit Guovdageidnui boahtit geahččat ja árvvoštallat sin bihtáid? Dat galggašii leat lunddolaš, dadjá Ananiassen.