Don soaittát leat vásihan dán olbmo ovdal, dahje don soaittát leat dát olmmoš.
Son muitala dieđuid šuoŋa dahje artistta birra maid earát eai dieđe. Čeavlái han vel orru.
Mii leat čohkken dieđuid, maiguin sáhtát rámohallat feasttas ja «out-nerdet» earáid dárbbašmeahttun dieđuiguin.
EUROVISION: Fred Buljo lea dán rádjái maŋimuš sápmelaš gii lea Eurovisionis gilvalan.
Foto: Julia Marie Naglestad / NRKEurovision
Eurovision lea musihkkafáddá, maid dovdet miehtá Eurohpa. Dat mearkkaša ahte sáhtát geavahit dáid dieđuid vaikko gos.
Olles njeallje sámi artistta leat leamaš Eurovision-gilvvuin. Norga lea sádden golbma sápmelačča ja Ruoŧŧa gis ovtta.
AGNETE: Dađi bahábut ii beassan Agnete viidáseappot beallefinálas «Icebreaker» šuoŋain, vaikko min mielas das lea alla dássi.
Foto: EBUSimona Máhtte («Sámiid Ædnan» 1980), Agnete («Icebreaker» 2016) ja Keiino («Spirit in the Sky» 2019) leat ovddastan Norgga Eurohpás.
Ruoŧŧa ii leat sádden go ovtta sápmelačča ESC:i, vaikko máŋggas leat geahččalan. Muhto dan ovtta maid sáddejedje, sáddejedje guktii.
Loga:
Roger Pontare lávllui «Stjärnorna» ovttas Marie Bergamannain 1994:s. 2000:s beasai fas viidáseappot «When Spirits Are Calling My Name» šuoŋain.
ÁLGOÁLBMOGAT: Go Pontare lávllui «When Spirits Are Calling My Name» ESC:s jagis 2000, de ledje golbma álgoálbmot artistta lávddi alde. Sámit Johan Sara Jr ja Pontare, Inuihta nisu Kasaluk ja Ojibwe Cree -álbmoga Ken Roulette.
Foto: Dan Robert Larsen / NRKMuitte fal. Máilmmis gávdnojit mearehis olu ESC nerddat, geat dihtet hui olu fáttá birra, nu ahte soaittát geavvat bártái jus it várut.
Mun rávven dušše lasihit dáid dieđuid earáid čevllohallamiidda, dassá go ieš leat doarvái dieđuid čohkken.
Ailu Valle
Sámi sátnerávddi Ailu Valle mii gal dovdat. Son lea ráppen sámegillii máŋganuppelot jagi juo. Seamma áiggis lea maid hirpmahuhttán min sániiguin, maid leat ferten sátnegirjjis ohcat.
GIELLAČEAHPPI: Dát govva govve Ailu Valle gielladási oalle bures.
Dát ii dáidde leat nu ártet, go Aillus lea stuorra giellaberoštupmi. Son lea sihke sámegieloahpaheaddji ja tulka. Dasa lassin lea vel journalista, neavttár ja artista.
Dan maid it soaitte diehtit su birra, lea ahte son ii leat dušše lohkan olles sátnegirjji. Son lea maiddái geavahan áiggi čállit synonymasátnegirjji riimmaid mielde.
OAHPAHEADDJI: Ailu Valles lea sátneriggodat, nu ahte it galgga hirpmástuvvat jus oahpat ođđa sániid konsearttas. Dá doallá konseartta lávus Márkomeannu-festiválas.
Foto: Lemet Ailu Holmestrand Hætta / NRKGalggašii measta jáhkkit ahte Ailu Valle lea geahččaleamen riggudit guldaleaddji giela.
Bonus fákta: Elle Máret Valle, Aillu oabbá, lea maid ráppár. Son geavaha Catty E nama lávddi alde. Oaidnit go son sudno ovttas lávddis goas nu?
Gitarista
Eai buot artisttat leat lávddis nu oidnosis. Muhtumat leat studio- ja live-musihkkárat. Sii čuojahit ovttas stuorra artisttaiguin, muhto don it soaitte gullan sin birra.
Guovdageaidnulaš Jan Ole Kristensen lea okta dain. Su listu lea oalle guhkki, ja doppe leat namat maid hui sihkkarit dovddat.
LIVE: Jan Ole Kristensen soaitá leat beakkáneamos live-artista, gean birra it leat gullan.
Foto: Wenche Marie Hætta / NRKSon čuojaha Trang Fødsel -joavkkus, čuojahan Gabrielle «Mildt sagt» -skearrus, bádden golbma Marion Ravn skearru ja lea justa dál musihkkamátkkis suinna.
Son álggahii maid sierra rockajoavkku moadde jagi áigi, mas lea namma The Largo.
Mario
Jon Henrik Fjällgren bárgguhii olles Ruoŧa, dahje ainjo duopmáriid, go rohttehii Daniel luođi Talang-prográmmas Ruoŧas.
TALANG: Dán gova mii leat oaidnán máŋgii. Dat lea govvejuvvon dalle go bárgguhii Talang duopmáriid.
Foto: Talang Sverige / TV3Das rájes mii leat gullan olu su ja su duogáža birra. Girjji maid lea čállán.
Maid it soaitte diehtit su birra, lea ahte su olles namma lea Jon Henrik Mario Fjällgren.
Mario Montoya riegádii álgoálbmot gilážis Colombias. Ruoŧas sámi bearaš su adopterii ja oaččui nama Jon Henrik.
MELODIFESTIVALEN: John Henrik lea gilvalan golbmii Melodifestivalenis. Vuosttaš háve bođii nubbin «Manne leam Frijje» šuoŋain.
Foto: SVTSon lea maid tatoveren Mario gurut gihtii. Bustávaid, ii fal gova dien italialaš revrebiddjis.