Sámi nuoraid dáistaleapmi čuohcá dearvvasvuhtii
Les på norsk: Unge samers kamp påvirker helsa
–Sámi nuorat leat erenoamáš duostilat ja čeahpit sihke sámi áššiid ovddidit ja iežas dili birra muitalit. Seammás vásihit vaši ja dovdet ahte guddet stuorra noađi. Mii dáhtošeimmet guorahallat ja dutkat mo dát čuohcá sámi nuoraid dearvvasvuhtii, lohká Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža jođiheaddji Ann Ragnhild Broderstad.
Noereh jođiheaddji Emilie Biti-Jessen logai arabuš dán vahku ahte sámi nuorat guddet lossa noađi. Sii gártet leat ealli leksikuvnnat go lea menddo uhccán diehtu stuorraservodagas sámiid birra, sii vásihit vaši, ja sii dáistalit ahte ráđđehus čuovvola alimusriekteduomu Fovsenáššis.
Arendalvahkus lei álbmotdearvvasvuohta fáddán gos Broderstad muitalii man váilevaš dieđut leat sámi álbmoga dearvvasvuođa hárrái. Nášunála registariin ii leat vejolaš gávdnat dieđuid go ii registrerejuvvo dohko ahte makkár etnisitehta lea.
Sámi dearvvasvuođaguovddáš lea ea.ea. danin čađahit stuorát dearvvasvuođaguorahallamiid. Vuosttaš čađahuvvui 20 jagi dassái, ja dán čavčča álggahit goalmmát guorahallama.
Ollesolbmuid guorahallagohtet čakčat
Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš álggaha golggotmánus stuorra dearvvasvuođadutkama, Saminor 3, mii galgá guorahallat álbmoga badjel 50 gielddas Rosses (Rørosas) davás. Muhto dás guorahallat ollesolbmuid gaskkal 40-79 jagi gielddain gos orrot sihke sápmelaččat, dáččat ja kveanat.
–Mii iskat mo dáruiduhttin, historjjálaš traumat ja industriijahuksen váikkuha dearvvašvuhtii. Dan maŋŋá dáhtošeimmet sámi nuoraid dutkat, lohká Broderstad.
Vašši čuohcá dearvvasvuhtii
Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka logai ahte son váillaha ahte eambbosat váldet sáni sámi vaši ja vealaheami vuostá almmolašvuođas. Erenoamážit servodatnjunnožat ja polithkárat juološedje bajidit jiena dán vuostá. Son atná vaši sosiála mediain ja muđui servodagas duođalažžan.
–Dát čuohcá min álbmoga dearvvasvuhtii, logai Muotka.