Hopp til innhold

Viimmat digitála sátnegirji gielddasámegillii

Ruošša beale sápmelaččat ožžo mannan vahkkoloahpa ođđa reaiddu mainna sáhttet seailluhit ja ovdánahttit sámegielaset.

Elisabeth Scheller lanserer digital kildinsamisk ordbok

STUORRA DÁHPÁHUS: Gielddasámegiela berošteaddjiide lea ođđa digitála sátnegirji mávssolaš dáhpáhus.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Elisabeth Scheller

OAHPPAN GIELDDASÁMEGIELA: Gielladutki Elisabeth Scheller.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Vuosttaš digitála gielddasámegiel sátnegirji lea viimmat almmuhuvvon.

Dainna sáhtát jorgalit sániid gielddasámegielas ruoššagillii ja ruoššagielas gielddasámegillii.

Seammás sáhtát geavahit sámegielbustávaid dihtoris ja telefovnnas.

Ovttasbargu Romssa universitehtain

Mannan vahkkoloahpa ovdanbuvttii Romssa universitehta bargi, duiskalaš dieđaolmmoš Elisabeth Scheller, digitála sátnegirjji Lujávrris.

Son lea máŋga jagi bargan gielddasámegielain ja lea ieš oahppan giela.

– Gielddasámegiella lea stuorámus suopman Ruošša beale Sámis. Mun oahpásmuvven Aleksandra Antonovain ja son lea oahpahan munnje sámegiela. Danne mearridinge bargat juste gielddasámegielain, čilge Scheller.

Aleksandra Antonova

GIELLAPIONERA: Aleksandra Antonova rohkki.

Foto: FAD

Vuođđun ođđa sátnegirjái lea Aleksandra Antonova sáme-ruošša sátnegirji.

– Stuorámus bargu lei sániiguin bargat. Čohkket sániid ja dieđuid giellaoahpu birra ja bargat gielddasámegiela giellaoahpuin. Das leat unnán dieđut ja oahpponeavvut go lei menddo unnán dahkkon ovdal. Danne dat ádjánii ge gávcci jagi.

Sániid sojaheapmi ja ovdamearkkat

Sátnegirjji digitála veršuvnna hábmejuvvui masá guovtti jagis.

Dát sátnegirji lea sihke sámi-ruošša ja maid ruošša-sámi sátnegirji. Ja dat lea vuosttaš sátnegirji Ruošša beale Sámis mas jorgaluvvo ruoššagielas sámegillii.

Digitála sátnegirjjis lea vejolaš maid geahččat mo galgá sániid sojahit, ja das leat ovdamearkkat cealkagiiguin.

Aleksander Slupačik

OAHPPAMIN GIELDDASÁMEGIELA: Aleksander Slupačik.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Sámegielat Divvun siiddu hábmejeaddjit leat bargan olu barggu.

Aleksander Slupačiik lea olu geavahan dan siiddu go lea oahppan davvisámegiela. Dál son oahppá gielddasámegiela ja lea duhtavaš go sus leat ođđa vejolašvuođat.

– Lei veadjemeahttun oppa jáhkit ge, ahte dakkár digitála sátnegirji bođii gielddasámegilli maid. Dan mii vurddiimet guhká. Dál dat sáhttá veahkehit buohkaid, geat háliidit oahppat min guovllu sámegiela, dadjá Slupačik.

Ođđa oahppogirji

Sii geat máhttet juo gielddasámegiela árvvoštallet barggu hui buorrin.

– Hirbmat stuorra bargu lea dahkkon seailluhit ja ealáskahttit giela, ja oahppogirji, man birra Elisabeth hálai ovdanbuktin doaluin, gal veahkeha olbmuid oahppat giela, oaivvilda lujávrilaš Valentina Kirillova.

Valentina Kirillova

HÁLLÁ GIELDDASÁMEGIELA: Valentina Kirillova.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Scheller plánas lea maid ráhkadit oahppogirjji.

– Plánas lea lágidit giellaoahppogirjji. Dan dihtii ásahat joavkku, čohkket olbmuid, geat máhttet sámegiela ja ovttas bargat dainna.

Prošeavtta ruhtada Norgga Sámediggi.

Doaluin ovdanbuvttii maid Scheller gielddasámegiela tastatuvrra, mii lei lágiduvvon kyrillalaš alfabehta vuođul bustávaiguin heivehuvvon sámegillii. Vai olbmot besset čállit sámegillii, sihke dihtoris ja telefovnnas.

Korte nyheter

  • Digáštallan áigomušain gaikut museadálu

    Máŋga dáiddára atnet unohassan ja vuosttaldit Sámedikki áigomušaid gaikut Sámiid Vuorká-Dávviriid Kárášjogas.

    – Dát lei midjiide dego friijabáiki vearrámus dáruiduhttináigge, čilge girječálli Inga Ravna Eira.

    Son gohčoda museadálu «bassibáikin». Dasa lassin eli dá dat vuosttaš sámi kulturviessu man ovddas stáhta lea máksán.

    Okta ákkain gaikut museadálu lea, ahte dat lea garrasit gollan ja doppe lea guohpa.

    Sámediggi mearridii guovtte jagi dassái gaikut Sámiid-Vuorká-Dávviriid go de Kárášjohkii huksejuvvo ođæa musea.

  • Kajsa Balto slipper et personlig album

    På Norges nasjonaldag slapp Kajsa Balto sitt nye album «Rájás».

    Sammen med bandet sitt har hun skapt en musikalsk plattform der urkraft og modernitet smelter sammen.

    På en sømløs og intuitiv måte beveger de seg fritt i lydlandskapet indiepop, rock og world.

    – Albumet er basert på min egen familiehistorie. Den heter «Rájás» som betyr «på grensen» på nordsamisk. Tittelen har dobbel betydning; pappa gikk på Grensen internatskole, så det er en fysisk plass hvor samiske barn ble sendt for å assimileres, forklarer Balto.

    Loga sámegillii

    Kajsa Balto
    Foto: June Bjørnback / Pressebilde
  • Kajsa Balto almmuhii persovnnálaš skearru

    Norgga nationálabeaivve almmuhii Kajsa Balto ođđa skearrus «Rájás».

    Ovttas joavkkuinis lea Balto ráhkadan musihkalaš vuođu, mas eamifápmu ja ođđaáigásaš musihkka čatnašuvvet oktii. Musihkka lea sihke indiepop, rock og world, čállo preassadieđáhusas.

    – Skearru vuođđu lea mu iežan bearašhistorjá. Dan namma lea «Rájás». Namas lea duppal mearkkašupmi; go áhččán váccii rájá skuvllas. Deikke sáddejuvvojedje sámemánát assimilerejuvvot, čilge Balto.

    Les på norsk

    Kajsa Balto
    Foto: June Bjørnback / Pressebilde