Dán dihtii navdá Andrej iežas váldon gitta ja veddon giddagasas vihtta beaivve

Andrej Danilov lea dovddus sámepolitihkkár ja birasaktivista Ruošša beale Sámis. Gieskat bissehedje Mončegorsk politiijat su go lei doppe riemuin.

Andrej Danilov protest

MIELLAČÁJEHEAPMI: Andrej Danilov (olgešravddas) ovttas guvttiin eará eamiálbmotovddasteaddjiin ávžžuhit heaitit nuoskkideames árktalaš guovlluid ja doahttalit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid.

Foto: Privat

Borgemánu 30. beaivve Imandra Viking Fest -doaluin Mončegorsk gávpogis politiijat bohte Danilov lusa ja gáibidedje su čájehit mii su lávkkas lea.

Sámi árbbi ja ovdáneami foandda direktevra Andrej Danilov biehttalii čájeheames dan almmá vihtaniid haga.

Christina Henriksen

SUORGGAHAHTTI: Sámiráđi presideanta Christina Henriksen.

Foto: Pressebilde

Danilov sániid mielde su vuostá politiijat geavahedje rumašfámu. Dalle son ieš riŋgii politiijastašuvdnii ja ávžžuhii sáddet su lusa eará politiijajoavkku. Das maŋŋá ášši guorahalle politiijastašuvdna.

Andrej Danilov lea maid Sámiráđi várrelahttu, ja Sámiráđi presideanta Christina Henriksen atná dáhpáhusa duođalažžan.

– Dát lea hui suorggahahtti midjiide, muhto eanemus dieđusge Andrejii. Midjiide lea váttis diehtit justa manne dát dáhpáhuvai, muhto mii leat giitevaččat go lea beassan ruoktot ja ahte suinna manná bures, lohká Henriksen.

Geavahedje rumašfámu

Mončegorsk báikkálaš duopmostuolus čilgejit B-Port.com neahttasiidui, ahte politiijat bivde Danilova guođđit riepmobáikki.

Son galgá leat vástidan fastit politiijaide ja biehttalan guođđimis báikki. Danilov čilgii politiijaide, ahte son lea almmolaš ráđi lahttu, mii gullá sisriikkaáššiid ministeriija vuollái.

Danne ii lean politiijas vuoigatvuohta su gohččut guođđit báikki.

Duopmostuolu ja Danilov iežas dieđuid mielde lei sámeaktivista áibbas čielggus go dát dáhpáhuvai.

Andrei Danilov, Andrej Danilov

BIRASAKTIVISTA: Andrej Danilov bivddii guovvamánu guđát beaivve diibmá Tesla ásaheaddji Elon Musk hilgut Nornickel buktagiid.

Foto: Privat

Báikkálaš duopmostuollu áššáskuhtii Danilova vuostálastimis politiijaid gáibádusaid ja dubmii su viđa jándorii giddagassii.

Dál Danilov lea beassan luovus ja iežas advokáhtain áigu váidalit duomu, go su mielas ášši guorahalle olu rihkkosiiguin.

Danilov čuoččuha maid ahte sivvan dilálašvuhtii lea su politihkalaš doaibma ja vuostálastin eiseválddiid prošeavttaide, mat sáhttet bilidit sámeeatnamiid.

Ráfálaš miellačájáhus

Logi jagi dás ovdal válde Lujávrri politiijat gitta Ruošša Sámedikki dalá ságadoalli Valentina Sovkina ja guokte eará sámenissona.

Sii dolle ráfálaš ja jaskes miellačájeheami Lujávrri geasseriemuid oktavuođas.

Miellačájeheami duohken ledje Murmánskka fylkka gaskaboddosaš Sámediggi ja guovllu sámiid searvi OOSMO. Akšuvdna dollui danne go sámit háliidedje čájehit vuosteháguset Ruošša sámepolitihkkii ja go ledje manahan guolleeriid, mat sámiin guhká leat leamaš.

Lujávrri politiijat váldet gitta golbma sámenissona

VÁLDOJEDJE GITTA: Zinaida Makarova, Valentina Sovkina ja Nina Ezhova váldojedje gitta politiijain jagis 2011.

Foto: Sergey Gavrilov / NRK

Lujávrri politiijat eai lean addán lobi doallat miellačájeheami. Danne ledje 53 sápmelačča válljen doallat juogalágán «persovnnalaš» miellačájáhusa.

Golbma aktivistta váldojedje gitta ja dolvojuvvojedje politiijastašuvdnii. Doppe sii doalahuvvojedje golbma diimmu go daddjui sin rihkkon riikkalága, mii guoská almmolaš doaluide.

– Dákkár dáhpáhusat muitalit, ahte soaitá leat váttis searvat politihkkii Ruošša bealde. Mii almmatge eat dieđe gulletgo dát dáhpáhusat oktii, dadjá Christina Henriksen.

Korte nyheter

  • Paven vil ha forsoning med urfolk

    Pave Francis i den katolske kirken vil besøke Canada for å bidra til forsoning mellom kirken og urfolkene i landet.

    Reisen er utløst av avsløringer om de mange urfolkbarna som døde mens de gikk på internater. Flere av de beryktede skolene ble grunnlagt og drevet av den katolske kirken.

    Paven har fremdeles ikke gitt ut en formell beklagelse på kirkens vegne.

  • Sámi girji nominerejuvvon

    Girječálli Kirste Paltto ja Laila Labba (govvasárgu) leaba nominerejuvvon Davviriikkaid Ráđi mánáid- ja nuoraid 2021 girjjálašvuođa bálkkašupmái. Lea goalmmát geardi go Paltto girji nominerejuvvo ja girječálli dadjá ahte lea dehálaš ahte sámi girjjálašvuohta, erenomážit mánáidgirjjálašvuohta, maid oidno ja gullo olggobealde Sámi. Lea vuosttaš girji masa Labba lea hábmen govaid. – Hirbmat somá! Kirste lea hui čeahpes girječálli ja ádden bures go girji lea nominerejuvvon, dadjá Labba. Vuoiti almmuhuvvo skábmamánu 2. b. Københámmanis ja Laila Labba searvá doaluide.

    Kirste Paltto ja Laila Labba
    Foto: Kimmo Pallari ja June Bjørnback
  • Boavas gáibidit ándagassii atnuma

    Kanada álgoálbmotjođiheaddjit gáibidit ahte boava Frans átnu ándagassii katolalaš girku daguid ovddas go son boahtá Kanádas fitnat. -Ii leat doarvái, ahte boava dušše fitná Kanadas, muhto son ferte atnut ándagasssi ja buvttadit daid vahágiid ovttas maid girku lea dagahan, oaivvildit jođiheaddjit. Vatikána dieđihii gaskavahku, ahte boava Frans finašii mielas Kanádas, muhto ii dieđe vuos goas. Árabut dán jagi gávdnojedje badjel duhát merkekeahtes mánáhávddi Saskatchewanas ja Brihttalaš Kolumbias internáhtaskuvllaid lahka. Assimiliseren álggii Kanádas 1883:s ja badjel 154 000 máná rivvejuvvojedje ruovttuin ja dolvojuvvojedje dáidda internáhtaskuvllaide. 60 prosentta dáin internáhtaskuvllain gulle katolalaš girkui, nu čállá ctvnews ođasdoaimmahat.

    Cowessess First Nation minnestund
    Foto: APTN National News