Hopp til innhold

Musihkkagilvvuid vuoitu movttiidahttá Aleksandra sámegiela oahppat

Aleksandra Gavrilovas lei mannan vahkkoloahpa duppalávvudeapmi. Iežas riegádanbeaivve son vuittii guovllu musihkkagilvvuid.

Aleksandra Gavrilova

ILOLAŠ VUOITI: Aleksandra Gavrilova lea rámis go vuittii Olenegorsk sámi musihkkagilvvuid. Vuoitun lei 15.000 rubela (1715 NOK), diploma ja gudni.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Olenegorsk sámi musihkkariemut lágiduvvojedje mannan vahkkoloahpa 25. geardde. Lávlungilvvut čohkkejedje sápmelaččaid miehtá Guoládaga.

Sus lei mannan sotnabeaivve duppalillu. Aleksandra Gavrilova ávvudii iežas 47 jagi riegádanbeaivvi ja vuoittu lávlongilvvus. Dát lea sutnje buoremus riegádanbeaivveskeaŋka.

– Dovddan Ilu. In lean vuordán, ahte vuoittán. Ledje olu čeahpes lávlut ja lean giitevaš, go mu loaiddasteami lohke buoremussan.

Aleksandra Gavrilova

GIELDDASÁMEGILLII: Aleksandra Gavrilova lea iežas sámegiel oahpaheaddjis ožžon veahki oahppat ja máhttit teavstta.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Oassálasttii vuosttaš geardde

Lávlungilvvut lágiduvvojedje báikkálaš kulturviesus ja dat logi oasseváldi bohte iešguđet báikkis Guoládagas.

Gavrilova oassálasttii vuosttaš geardde dáidda gilvvuide ja lea gal duhtavaš go nagodii vuoitit. Iežas vuoittu son juogada iežas sámegiel oahpaheaddjiin. Sámegiela dovdi Valentina Kirillova lea duhtavaš iežas oahppiin.

Valentina Kirillova

OAHPAHA SÁMEGIELA: Valentina Kirillova.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

– Mun dovddan čeavláivuođa go Aleksandra válddii dan bajimuš saji ja son lea dat buoremus lávlu. Sus lea čáppa jietna ja son bures lávlu sámegillii. Lea somá bargat ja háleštit olbmuiguin, geat duođaid háliidit oahppat sámegiela ja eai lávllu gillii, man eai ádde, dadjá Kirillova.

Aleksandras lea miella eambbo oahppat sámegiela.

– Mus leat stuorra plánat eambbo oahppat sámegiela. Dieđán, ahte dávjá ii leat dilli, muhto mus lea stuorra beroštupmi oahppat ja lean gal hirbmat giitevaš Valentinai go son oahpaha mu.

Sámi musihkkariemuin lei maid olgokonsearta, mii geasuhii olu olbmuid.

Guovtti sámenissona stuorámus illu lei go beasaiga máistit guollemáli ráhkaduvvon mearraguliin.

– Dan dihtii moai bođiimege festiválii.

Samiske flagg, Olenegorsk i Russland

SÁMEFLÁVDDAT: Nuorat dánso olgolávddis, sámeflávddat vel gieđas.

Foto: Jevgenij Kirillov / Frilans

Korte nyheter

  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohcit oahpaheaddjiohppui - eambbosat háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohčamušain.

    Dan čájehit «Samordna opptak» logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektediehta ja medisiidna leat ain dat bivnnumus oahput.

    Ohcit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohciidlohku oahpaheaddjiohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.

  • Gávnnin tjihtan 250 miehttara tjiegŋalisán – galggi nuorrebådnes dav viedtjat

    Gávnnin goavsos tjihtan 250 miehttara tjiegŋalisán. Dálla galggá politijja dav nuorrebådnes viedtjat.

    Politijja Nordlándan gávnnusav Sisnuoren Hábmerin guoradalli, sæmmi suohkanin gånnå Stian Hole gádoj biehtsemáno jagen 2023.

    Nágin biejve dás åvddåla ájtsaj akta vidnudahka gávnadisáv ROV:ajn, gå bargaj Cermaq-biebmadimásadusá åvdås.

    ROV la tjátjevuolvanntsa mij stivrriduvvá stivrrimlanjás hávsan jali ásadusán.

    Gåvvidum la tjáhtjevuolen, ja gåvå galggi vuosedit tjihtan la aj gæhttjalam sinidahtedum.

    – Gáddalussjap ja sihtap dav nuorebådnes viedtjat, javllá politijjaadvokáhtta Nordlánda politijjan Torjei Imøy.

    Bulke ruvva diededuvvin gå gávnnusav gávnnin.

    Imøy tsuojggi e jur dálla dáv Stian Hole-ássjáj tjanádi.