84-jahkásaš Zoja Nosovas Páj-Tuálam gilážis lea stuorra illubeaivi.
GILLAÁŊGIRDEADDJI: Zoja Nosova.
Foto: Jevgenij Kirllov / FrilansSu mánáidmánná Natalja Vaskova (28) lea boahtán Murmánskkas áhkus guossái. Zoja lea okta moatti nuortalašgielagis Ruošša bealde.
– Min ássanbáikkis leat olbmot, geat dadjet iežaset máhttit nuortalašgiela. Mu oarpmeali nieida máhttá duon dološ sámegiela, muhto ii hála gal muinna sámegiela. Ii duostta, čilge Zoja Nosova.
- Loga:
Báhtaredje Supmii
Dáppe dán guovllus lahka Suoma dálá rájá ásse nuortalaččat gitta 1940 rádjái. Ollugat sis barge bohccuiguin.
Nuortalaččain ledje njeallje siidda; Njávdán, Báhčeveadji, Beahcán ja Suonnjel.
Nuppi máilmmisoađi áigge guovlu šattai Sovjetlihtu vuollái ja eanaš nuortalaččat báhtaredje Supmii.
Áibbas moattis báhce Ruošša beallái.
- Loga:
NUORTALAČČAID VÁLDOBÁIKI: Čeavetjávri lea nuortalaččaid váldobáiki. Dáppe eallá giella ja kultuvra.
Foto: Nils Henrik Måsø / NRKZoja ja Natalja leaba vuohttán, ahte Ruošša eiseválddit eai beroš sámegiela seailluheamis, muhto eaba soai vuollán.
GIELLAÁŊGIRDEADDJI: Natalja Vaskova.
Foto: Jevgenij Kirillov / FrilansVaskova lea Sámiráđi kulturlávdegottis ožžon 20.000 Norgga ruvnnu iežas prošektii, man olis Zoja doallá nuortalašgiel kurssaid.
– Mis eai leat nu máŋga oahppi ja oahpponeavvut váilot. Dat buktá gal stuorra váttisvuođaid, muhto mii goit geahččalit juoga dahkat. Jus mii massit dán suopmana, de ealáskahttit dan šaddá juo veadjemeahttun, navdá Natalja Vaskova.
- Loga.
– Sámeservviin unnán beroštupmi
Soai váillaheaba maid beroštumi guovllu sámeservviin.
– Ii oktage veahket. Mis lea dušše dát prošeakta, man mii čađahit, cuiggoda Nosova.
MEAHCCEBÁIKI: Páj-Tuálam dahje Verkhnetulomskij lea guhtta miilla oarjemáttabealde Murmánskka gávpoga. Dáppe orrot sullii 1500 ássi.
Foto: Jevgenij Kirillov / FrilansGuoládaga sámiid searvvi presideanta, Jelena Ročeva, muitala ahte searvvis dihtet sámegiela áiton suopmaniid váttisvuođaid birra.
EARÁ VUORUHEAPMI: Jelena Ročeva, Guoládaga Sámiid Searvvi presideanta.
Foto: Jevgenij Kirllov / NRK– Dál mii searvvis vuoruhit seailluhit gielddasámegiela, mii lea Ruošša beale Sámi stuorámus sámegielsuopman, čilge Ročeva.
Nuortalašgielagiin lea seammá hástalus go dain, geat hállet eará sámegielsuopmaniid. Eai nu galli nuoras leat beroštupmi oahppat máttuideaset giela.
– Nuorain ii leat jáhkku dasa, ahte giella sáhttá leat ávkin sidjiide boahttevuođas. Giella ii leat ávkin boahttevaš barggus ja muđui eallimis. Danne sin mielas dasa ii leat atnu, šuohkiha Nosova.
- Loga:
– Ruhtavátni
Sámiráđi kulturossodaga jođiheaddji, Christina Hætta, lohká ahte ruhtavátni lea Guoládaga sámiid stuorámus váttisvuohta.
– Dat stuorámus hástalus lea ruhtadeapmi. Ruošša beale Sámis leat unnit ruhtadanvejolašvuođat go mis Norgga, Ruoŧa ja Suoma bealde. Danne lea ruhtadeapmi váldohástalus, čilge Hætta.
OLU DOAIMMAT: Sámiráđi kulturossodaga hoavda, Christina Hætta, lohká iežaset doarjut máŋga giellaprošeavtta Ruošša bealde.
Foto: Dan Robert Larsen / NRKSon muitala, ahte Sámiráđi kulturossodat juohke jagi oažžu buriid ruhtaohcamušaid Ruošša bealde. Olu prošeavttain lea sáhka gielas ja giellaovdánahttimis.
– Dál mii leat earret eará ruhtadan álgobargguid ráhkadit elektronalaš sátnegirjji gielddasámegillii. Dat lea oalle stuorra ja dehálaš bargu. Buot giellačeahpit Lujávrris oassálastet dán barggus, muitala Hætta.
Murmánskka guovllu sámiid searvi doallá mánáide ja nuoraide deaivvademiid. Dás leat árbevirolaš barggut ja meahcásteapmi guovddážis.
Duojáriid searvi gis doallá duodjekurssaid nuoraide. Dál áiggošedje ráhkadit sátnegirjjáža, mas leat dábálaš duodjesánit ja doahpagat sámegillii.
Dasto leat máŋggat kulturdoalut, máŋga konseartta ja kulturdáhpáhusa, main sámegiela čalmmusteapmi lea oassin.
– Min mielas lea mávssolaš doarjut doaimmaid, main sámegiella gullo ja oidno, čilge Christina Hætta.