– Ja nie dat dolvot mis oahpaheddjiid, go bálká dat lea mii geasuha

– Sámi skuvllain lea heahtedilli. Mii fertet álgit jurddašit doaibmabijuid dál.

Nu dadjá Guovdageainnu suohkana kultuvra- ja bajásšaddanjođiheaddji Bodil Utsi Vars.

NRK Sápmi muitalii duvle ahte miehtá riikka lea duohta dárbu eanet fágabargiide skuvllain ja mánáidgárddiin. Erenoamážiid sámegielat fágabargiide.

Diimmá skuvlajagis ledje badjelaš 1000 mánás sámegiella oahpahusgiellan Romssas ja Finnmárkkus.

Badjelaš okta goalmmadas oassi dain ohppiin ásse Guovdageainnus.

Dat muitala juo iešalddes ahte Guovdageainnu skuvllas lea dárbu ollu sámegielat oahpaheddjiide.

Smávva fágabiras man alde gilvalit

Muhto nugo eará suohkaninge, de váilot Guovdageainnus sámegielat oahpaheaddjit.

– Mii leat juohke ládje geahččalan čoavdit dili, muhto dat ii leat álki, muitala Utsi Vars.

Son váruha ahte sámi fágabiras lea rašes dilis. Go lea unna birrasaš, mas lea garra gilvu oahpaheddjiid alde.

Suohkan lea almmuhan oahpaheaddjevirggiid ja gilvvohallá bargomárkanis, muhto vásiha vuoittáhallat gávpotsuohkaniidda.

Utsi Vars lea gullan gávpogiid mat sámegielat oahpaheddjiide fállet 150 000 ruvnno eanet jahkái. Dat lea eanet go dat maid Guovdageaidnu nákce máksit.

– Sis eai leat go okta dahje guokte sámegielat oahpaheaddji.

– Muhto mis leat buot oahpaheaddjiin sámegiella. Dat šaddá nu divrras suohkanii máksit lassibálkká buohkaide.

Son oaidná ahte lea stuora earru.

– Mun ipmirdan jus oahpaheaddji oažžu 150 000 eanet bálkká eará sajis go Guovdageainnus, ahte háliida dohko vuolgit.

– Ja nie dat dolvot mis oahpaheddjiid. Go bálká dat lea mii geasuha, lohka Utsi Vars.

Ii čielga čoavddus

NRK lea máhttodepartemeanttas earret eará jearran movt čoavdit sámi suohkaniid hástalusa, movt oažžot eanet sámegielat pedagogaid ja movt sihkkarastit ahte sámi mánát ožžot dan oahpu masa sis lea riekti.

Muhto departemeanta ii vástidan čielgasit.

– Oahpaheddjiid bálká ja bargoáigešiehtadus lea ášši mii guoská beliide bargoeallimis ja danin ii kommentere Máhttodepartemeanta dasa, vástida departemeanta e-boastta bokte.

– Dat han váikkuha ahte oahppit geain lea sámegiella oahpahusgiellan eai oaččo dan oahpahusa masa sis lea riekti. Iigo departemeanta váldde ovddasvástádusa, eaigo hálit veahkehit dahje kommenteret dasa?

– Juste dakkár hástalusaid dihte háliida ráđđehus ovdanbuktit ođđa stuoradiggedieđáhusa sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra dán giđa, vástida stáhtačálli Kjetil Vevle e-boasttas.

Váivves dilli sihke mánáidgárddiin ja skuvllas

Utsi Vars muitala ahte Guovdageainnus lea leamaš hui buorre oahpaheaddjidilli ovdal, muhto diehtá ahte fágabargit válljejit eret skuvlabarggu.

Son doaivu sivvan dasa lea go oahpaheddjiin lea stuora bargonoađđi.

– Lea šaddan olu eanet bargu go dušše oahpahus. Oahpaheaddji šaddá guorahallat juohke ášši ja čuovvut oahpahuslága mas leat stuora gáibádusat.

Danin leat suohkan maiddai šaddan gilvalit eará sámi ásahusaiguin, mat ohcet sámi pedagogaid.

Go suohkan ii leat ožžon fágabargiid oahpaheaddjevirggiide, de leat earret eará šaddan virgádit mánáidgárddeoahpaheddjiid dispeansa vuođul.

Iige dat buvtte buori, čilge Utsi Vars, go dalle ges váilot mánáidgárddiin pedagogat.

– Mii goaridit mánáidgárddiid, nu ahte šaddá váivves dilli sihke mánáidgárddis ja skuvllas.

Vuordá doaibmabijuid dál

Vaikko Utsi Vars háliida, de ii oro leame nu optimisttalaš boahtteáigi ge.

-Muhtin jagiid geažes leat logi oahpaheaddji unnit Guovdageainnus, go mannet ealáhahkii.

– Jus Sámi allaskuvlla ja eará oahppoásahusat eai nagot rekrutteret studeanttaid, de šaddá oalát heahtedilli sámeskuvllain.

Son vuorjašuvvá go jurddaša man guvlui sámeskuvllat sáhttet dál geavvame.

– Jus boahtit dan dillái ahte fertet rekrutteret oahpaheddjiid, geain ii leat sámegiella- ja kulturmáhttu, de in dieđe leago boahtteáigi sámegielas dahje guđe guvlui sámegiella lea manname, dadjá Utsi Vars.

Boahttevaš stuoradiggedieđáhusas sámi giela, kultuvrra ja servodaga birra, guorahallet movt rekruteret eanet sámegielat oahpaheddjiid. Doppe geahčadit movt dilli lea mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas ja alit oahpuin.

– Mis ii leat dilli vuordit, dat ferte dahkkot juoga dál, dadjá Utsi Vars.

Buohkat fertejit ovttasbargat

Máhttodepartemeanta stáhtačálli Kjetil Vevle dadjá e-boasttas ahte eai leat gallis geain lea sámegiel gealbu geat ohcet oahpaheaddjeoahpuide.

– Dál lea dilli nuvt ahte lea unnán rekrutteren ja stuora oassi oahppiin heitet sámegiel oahpahusas, ja dat ii dagat nana bistevašvuođa. Nie mis ii sáhte. Danin háliida ráđđehus dahkat dainna juoidá.

Son čállá vel ahte stuoradiggedieđáhusa ulbmil lea eanet oahppan sámegielat oahpaheddjiid oaččut mánáidgárddiide ja skuvlii ja eanet sámegielat dearvvašvuođabargiid.

Dasa ii gávdno jođánis čoavddus lohka Vevle, danin lea dárbu ahte buohkat ovttasbarget ollašuhttit alla mihttuid maid leat bidjan.