Hopp til innhold

Seksuála illasteamit: – Olu almmáiolbmot gillájit okto jávohisvuođas

Servodagas lea unnán sáhka das, ahte gánddat ja almmáiolbmot maid vásihit seksuála illasteami. Danne lasihit eiseválddit diehtojuohkima dán birra.

Karen Julie Eira

OHCALA GÁNDDAID: Finnmárkku politiijaguovllu ossodathoavda Karen Julie Eira lohká almmáiolbmuid gaskkas jávohisvuohta dákkár áššiin.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

– Jáhkán min servodagas mii leat oahppan, ahte nissonolbmot dat leat heajut ja dievdoolbmot leat gievrrat. Soaitá danne olu dievdoolbmot gillájit jávohisvuođas jus leat vásihan seksuála illasteami, árvala Finnmárkku politiijaguovllu ossodathoavda Karen Julie Eira NRK:ii.

Fertet heaitit duššindahkamis gánddaid ja almmáiolbmuid geat vásihit seksuála illástemiid. Galgat caggat oaiviliid, ahte gánddat galggašedje leat movtta buot seksuála vásáhusain maid ožžot.

reform.no
utsattmann.no

Politiiját háliidivčče eambbo almmáiolbmuid oažžut muitalit jus leat illastuvvon.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

Ráđđehus lea mearridan ahte galgá ráhkaduvvot ođđa doaibmaplána veahkaválddi vuostá lagaš oktavuođain. Plánas galgá leat sierra oassi veahkaválddi ja vearredaguid birra sámi guovlluin.

Sámediggi lea mielde hábmemin plána. Maŋŋebárgga dollui čoahkkin Kárášjogas mas ráđđehus dáhtošii sámi servodagas rávvagiid.

– Soaitá leat nu, ahte mii dávjjibut jurddašat nissonolbmot dat leat vásihan dan, eatge leat doarvái čeahpit dievdoolbmuin jearrat leatgo sii vásihan dákkáriid. Soaitá mii danne eat olat nu olu dievdoolbmuid go nissonolbmuid, lohká Eira.

Neahtas lea sierra siidu gos gávdná eambbo dieđuid almmáiolbmuid seksuála illasteamis. Siidu utsattmann.no lea dáru-, sámi- ja eaŋgalasgillii.

– Soaitá buohcat rávisolmmožin

Veahkaváldi lagaš oktavuođain lea stuorra hástalus miehtá Norgga. Guorahallamat čájehit, ahte juohke nubbi sámi nissonolmmoš lea vásihan veahkaválddi eallimisttis.

Forsker Astrid Eriksen

Dutki Astrid Eriksen.

Foto: Universitetet i Oslo

Earret eará Divttasvuona seksuála veahkaválddálašvuođa-áššit leat čalmmustahttán, ahte sámi servodagas maid dáhpáhuvvá veahkaválddálašvuohta.

– Beroškeahttá čearddalaš gullevašvuođas čuohcá veahkaválddálašvuohta mánnávuođas olbmui. Dát sáhttá dagahit stuorát vára rávisolmmožin buohcat mentálalaččat ja gillát bákčasiiguin, čállá Astrid Eriksen doavtterfágabarggustis.

Eriksen čállá, ahte máŋggačearddalaš servodagain livččii ávkkálaš čađahit doaibmabijuid mat váldet vuhtii guovllu čearddaid ja kultuvrraid.

Rávačoahkkin

Sámedikki hálddahussii ledje maŋŋebárgga čoagganan olbmot digáštallat dan ođđa plána.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

Eastadeapmi, veahkki ja suodjaleapmi, ráŋggáštusčuovvuleapmi, láhka ja njuolggadusat ja máhttu leat deaŧalaš oasit ođđa doaibmaplánas.

– Mii fertet jurddašit oppalaččat. Mii háliidit dieđuiguin olahit sihke nissonolbmuid, dievdoolbmuid, mánáid ja buohkaid, deattuha Eira.

Unnán dieđut

Norggas leat unnán guorahallamat das leatgo rávis almmáiolbmot vásihan veagalváldima, boahtá ovdan rapportos Ser vi gutta? Rávisolmmožin rehkenastojit dat geat leat deavdán 18 jagi.

Eanaš duktamis seksuála illasteamis leat nuorat jerrojuvvon leatgo sii vásihan dákkáriid mánnávuođas.

Riikkaviidosaš guorahallamis 16- ja 17-jahkásaččain dadje 3,7% gánddain sii leat mánnán vásihan sávakeahtes seksuála dáhpáhusa. Dás lea sáhka juohkelágán sávakeahtes seksuála dáhpáhusas, unohis guoskámis gitta veagalváldimii. Guorahallan čađahuvvui jagis 2015.

Illustrasjonsbilde: Ung gutt i hettegenser.

Unnán almmáiolbmot váldet politiijáiguin dahje veahkkeapparáhtain oktavuođa muitalit seksuálalaš illasteamis. Čájáhusgovva.

Foto: Rune Christoffer Holm / NRK

NOVA čađahii jagis 2007 iskkadeami mas 67 joatkkaskuvllas miehtá riikka oassálaste 18-jahkásaččat. Dás muitaledje 22,5% jerrojuvvon gánddain sii leat vásihan sávakeahtes seksuála dáhpáhusa.

– Mu sávaldat lea ahte mii dáinna ođđa doaibmaplánain nagodivččiimet oažžut koordináhtora geas sáhtášii leat oppalaš ovddasvástádus addit rivttes veahki buohkaide, sihke dievdoolbmuide, nissonolbmuide ja mánáide, sávvá Eira.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK