– Áhčit fertejit leat ovdagovvan gánddaide

Spábbačiekči Hans Norbye lohká čugget garrasit go oaidná ja lohká áššiid seksuálalaš illastemiid birra.

– Mus leat sihke nieiddat ja gánddat, inge dieđe maid dagašin jus sii šaddet vásihit veagalváldimiid, dahje ieža šaddet vearredahkkin, lohká Norbye.

Su ávžžuhus áhčiide lea ahte fertejit oahpahit gánddaide mii lea dohkálaš láhttenvuohki ja mii ii eisige leat heivvolaš.

– Áhčit fertejit leat ovdagovvan gánddaide, sii dat fertejit čájehit ahte beroštit áššis, go gánddat eai soaitte váldit etniid seamma duođas dákkár áššiin, čilge son.

Viidáseappot lohká Norbye ahte juohke sajis ferte hállat, erenomáš nuoraid gaskkas gos dal de ležžet.

Sosiála mediain boahtá ovdan ahte nieiddat eai galggašii juhkat nu ollu ahte eai dieđe mii dáhpáhuvvá, ahte sii maid fertejit guoddit siva. Dat lea ártegis ágga Norbye mielas.

– Dat lea su sivva gii veagalváldá, iige oađđi olbmo sivva, ja dan dat galggaše buohkat áddet, beaškala Hans Norbye.

– Áigi dikšugoahtit háviid

Niillas Holmberg lea artista, girječálli ja dáiddár. Su mielas lea dál áigi loktet sámi nissonolbmuid gillámušaid seamma digaštallan dássái go sisabahkkemiid vuostálastimiid ja eatnama suodjaleami.

– Dál fertet dikšugoahtit nissonolbmuid háviid maid leat ožžon maŋŋil veagalváldimiid, ja váldit sin gillámušaid duođas, lohká Holmberg.

Su mielas ferte sámeservodat dál ovttas dahkat juoga váttisvuođain, go dat leat issoras logut mat leat boahtán ovdan. Holmberg ballá ahte doppe gávdnojit áššit maid birra ii leat muitaluvvon vel.

– Dat lea áibbas čielga «buozalmasvuohta» min servodagas, go muhtin guovlluin lohket buot nissonolbmot vásihan dan, deattuha son.

Mannan vahkkus lea NRK Sámis leamašan veahkaválddálašvuođa birra. Sámi nissonolbmot leat muitalan mo veagalváldin lea bilidan sin eallima.

Sámis vásiha ja gillá juohke viđat nissonolmmoš seksuálalaš illasteami. Dan čájeha Saminor 2 dearvvašvuođa- ja eallindili dutkan.

Holmberg lea giitevaš ja atná árvvus daid geat muitalit veagalváldimiid birra, go dakkáriid birra ferte hállat, ja go vuos okta duostá muitalit, de sávvamis muitališgohtet earátge..

– Soaitá dárbu fas «Dievdduid» searvái

Son lei njunnošis ásahit searvvi man váldojurdda lei almmolašvuođas muitalit ahte veagalváldimat eai leat dohkálaččat. Aslak Mikal Mienna šattai dovddusin searvvi bokte, go eai gávdnon sullasaš searvvit olles riikkas.

Searvvi gohčodedje Dievdduid go almmáiolbmot dat bargagohte áššiin maŋŋil go Guovdageainnus beaggigohte ollu veagalváldináššit nuppelot jagi dassái.

– Soaitá dál fas dárbu juoga lágan searvái, go juo ná ollugat gillájit illastemiid, lohká Mienna.

Son navdá ahte dákkár váttis áššiid birra lea váttis hállat sámis, go buohkain leat fuolkkit, skihpárat dahje eará lagaš olbmot geaidda ášši guoská. Nu šaddá álki beare diktit orrut.

Dievddut searvi loahpahuvvui go politiijat válde searvvi barggu duođas ja dutkagohte áššiid. Ruđaid skeŋkejedje daidda geat barge searvvi mihtuid mielde.