Hopp til innhold

– Dát addá munnje buori dovdduid ja doaivaga

Ođđajagesártnistis sámediggepresideanta rámidii Sara Vuolab:a duostilvuođa. Girječálli illuda.

Sara Kristine Vuolab

SOMÁ: Sara Vuolab lei oassin sámediggepresideantta ođđajagesárdnis.

Foto: Ellen Agneta Norvang / NRK

– Mu mielas gal lei hui somá gullat dan, dadjá Sara Vuolab NRK:i.

Nu go lea dáhpin leamašan 2001:a rájes, de doalai sámediggepresideanta sártni NRK1:žis ođđajagimánu 1. beaivve.

Mannan čavčča válljejuvvui Silje Karine Muotka (46) presideantan, ja sárdnidii olles riikii vuosttas geardde.

Váikko olu sápmelaččain ja sámi servvodagas leat iešguđetlágan hástalusat ja gillámušat, de presideanta deattuhii doaivaga sártnistis.

– Doaivva lea min eallima bálggesčuovga, son álggahii.

Silje Karine Muotka

PRESIDEANTA: Silje Karine Muotka.

Foto: Åse Margrethe Paulsen Pulk

– Sámis leat olusat geat leamaš duostilat

Ja oassin dás, lea maid eanet rabasvuohta sámi servvodagas. Lea šaddan álkit hállat tabuáššiid birra, dego veahkaválddi, ovdagáttuid ja seksualitehta, presideanta celkkii.

Dán oktavuođas gesii ovdan dan maid 25 jahkásaš Sara Kristine Vuolab lea dahkan.

– Sámis leat olusat geat leamaš duostilat. Okta sis lea nuorra Kárášjot-nisu, Sara Kristine Vuolab, gii čakčat oaččui Tabubálkkašumi. Divttaidisguin son govve psyhkalaš dearvvasvuođa, ja son dahká dan eatnigillii. Dan láhkai son rasttilda maiddái gielalaš rájáid ja hástala min eanet ravasvuhtii, dajai Silje Karine Muotka.

– Psyhkalaš dearvvašvuohta lea oktasaš fáddá

Mojinjálmmiid čohkohallá Sara go gullá maid presideanta dadjá.

– Jurddašin dan ahte go presideanta lea lokten mu barggu dainna girjjiin, ja psyhkalaš dearvvašvuođa, de čájeha ahte dá lea ášši maid son boahtá gozihit, vástida Sara go jearrat makkár boahtteáigge doaivagiid presideantta cealkámuš buktá.

– Dat addá munnje hui buori dovdduid ja doaivaga. Ii han dát leat dušše mu fáddá, dat psyhkalaš dearvvašvuohta, dat han lea min buohkaid oktasaš fáddá mii guoská buohkaide. Nu ahte dat lea hui deaŧalaš, ja dasa galggašii bidjat hui olu deattu, joatká Sara.

Su mielas lei hui somá gullat sártni, ja lohká dan addit sutnje buori iešdovddu.

Sara Kristine Vuolab

VEAHKKI: Sara Vuolab sávvá ahte su girji maiddái sáhttá veahkehit earáid.

Foto: Ellen Agneta Norvang / NRK

Sara muitala ahte son doalaha rabasvuođa vuosttamužžan iežas dihtii.

Seammás sávvá maid ahte nagoda veahkehit earáid earet eará girjjistis bokte.

– Danin go dovddan ahte lea áibbas dárbbašlaš munnje muitalit mo mus lea. Muhto dan ahte dat dieđusge veahkeha earáid, dat lea leamašan eambbo dego dakkár bonus. Oainnat go mun jáhkán ahte dat rabasvuohta ii leat seammá dábálaš buohkaide nu go dat lea munnje. Ahte earát gávdnet veahki das, dat gal lea beare buorre, son dadjá.

Dán muitalusa Sara Vuolab birra almmuhii NRK 2018:s.

– Sii eai galgga eambbo šat gillát

Sámediggepresideanttas lei maid čielga diehtu Fovsen sápmelaččaide.

Son namuhii Arvid Jåma ja Fovsen Njaarke badjeolbmuid, geat badjel guoktelot jagi leat rahčan kievrrabuid vuostá, buot dásiid politihkalaš fámuid, ruhtafámuid ja vel stáhta vuostá ge.

– Sii eai galgga eambbo šat gillát. Dán áššis lea sáhka min buohkaid vuđolaš riektesihkkarvuođas.

– Norgga eiseválddit fertejit dovddastit ja njulget dáid duođalaš boasttuvuođaid, dajai Muotka.

Arvid Jåma, reineier på Storheia

FOVSEN: Arvid Jåma.

Foto: Rita Kleven

Presideanta navdá ahte ođđa láhka mii geatnegahttá buot Norgga eiseválddiid gulahallat Sámedikkiin, sáhttá hehttet sullasaš áššiid dáhpáhuvvamis.

– Mun dieđán ahte go min oainnut ja hástalusat šaddet dovddusin nu árrat go vejolaš, de mii sáhttit ovttas hehttet stáhta rihkkumis álgoálbmotvuoigatvuođaid. Dat addá buoret bohtosiid, sápmelaččaide ja Norgii ge riikan, Muotka dajai.

– Addán buriid kulturvásáhusaid

Presideanta dovddahii ilu ja doaivagiid sámi kultuvrra ja dáidaga geažil.

Su mielas rahpá dáidda olbmuid miela ja sáhttá duddjot diehtoáŋgirvuođa, dohkkeheami ja daid neavvuid maid mii dárbbašat birgen dihtii balus das mii lea amas.

– Eai leat olusat addán midjiide nu ollu buriid kulturvásáhusaid go Sámi nášunálteáhter Beaivváš. Njealljelot jagi leat sii buktán máilmmikultuvrra Sápmái, muhto sii leat maiddái gaskkustan min iežamet muitalusaid lávdái ja máilbmái. Lea deaŧalaš ahte dál duohtandahkko ođđa teáhterviessu, ruoktun min iežamet nášunalteáhterii, celkkii.

Human Zoo, Marte Fjellheim Sarre, Anitta Suikkari, Eila Ballovara Varsi

ILLUDAN: Beaivváš teáhter šattai 40 jagi diibmá. Marte Fjellheim Sarre (gurut bealde) lea nuorra neavttár guhte bargá teáhteris.

Foto: Per Heimly / Beaivváš

Ja presideanttas leat vuordámušat ođđa jahkái.

– Muhtumin doaivva čuovgá šearradit ja čielgasit midjiide. Dat sáhttá min movttiidahttit ja addit midjiide ođđa vuoimmi. Eará háve dat lea nu guhkkin ahte seavdnjadas čiehká buot čuovgga. Ođđa jahki mearkkaša ahte áiggit čuvggodit ja mii sáhttit jáhkkit ahte bohtet buoret beaivvit ja ođđa álgu, dajai Muotka.

Dás sáhtát lohkat olles sártni:

På norsk: «Noen ganger skinner håpet sterkt og klart for oss»

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK