Sara (25) oažžu Tabubálkkašumi: – Lea duođaid gudni

– Dál lea áigi ahte mii nai loktet sámi oaidninsaji psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis, dadjá psyhkalaš dearvvašvuođa ráđi váldočálli Tove Gundersen.

Les på norsk her.

Vinner av Tabuprisen 2021, Sara Vuolab, ute i naturen.

TABUBÁLKKAŠUPMI 2021: Tabubálkkašupmi 2021 geigejuvvo kárášjohkalažžii Sara Vuolabii.

Foto: Liz Buer

Nuorra nieida Sara Vuolab lea Tabubálkkašumi 2021 vuoiti. Sihke stádaministtar ja kulturministtar rámideaba dál su duostilvuođa. Psyhkalaš dearvvašvuođa ráđđi,dat nammadit Tabu-bálkkašumi vuoiti jahkásaččat.

– Lea duođaid gudni vuostáiváldit dákkár bálkkašumi. Lean leamašan sihke balus ja ilus, muhto oppalaččat lean hui, hui rámis, muitala Sara Vuolab NRK Sápmái.

Vinneren av Tabuprisen 2021, Sara Vuolab.
Foto: Liz Buer

Son muitala ahte dat dieđusge addá buori dovddu ahte lea nákcen čađahit dakkár proseassa, mas leat ollu iešguđetlágan bealit.

Son lea álo gávdnan oadjebasvuođa čállimis ja lea maid dovdan ahte hálddaša dan bures - muhto ahte dasa lassin lea vel nákcen lávket dan dássái ahte juogadit dan earáiguin.

– Ahte in dušše leat nákcen dan čállinproseassa mii jo munnje muhtun muddui lea oahpis, muhto maiddái dan girjeproseassa. Aisttan ovttasbargat lágádusain, hábmet čállosiid girjin ja muđui čađahit doaimmaid maŋŋá girjealmmuheami, muitala Vuolab.

Sara Kristine Vuolab i kofte ligger på et laken med kofta på. Armen er slengt over ansiktet som om hun har det vondt.

Sara Kristine Vuolab er en ivrig fotograf og legger ut bilder på sin instagram hun har bearbeidet i Photoshop. Noen, slik som denne, har også tekster som forklarer situasjonen.

Sara Kristine Vuolab med litt av håret foran ansiktet. Bildet er hentet fra Instagram.

Teksten til dette bildet, kan oversettes med: "Jeg er ikke alene. Vi er tre... Jeg, Gud og Djevelen."

Sara Kristine Vuolab på på fjelltur. Hun står på en bar flekk på vidda på vårvinteren.

På Instagram deler Vuolab ut bilder.

Govvida osiid eallimis

Iežas diktačoakkáldagain «Gárži» lea Sara Vuolab čájehan sámegielat álbmogii mo sutnje lei rahčat psyhkalaš váttuiguin.

– Sara govvida eallimis osiid, mat sáhttet leahkit lossadat, lyrihkalaš hámis ja dat addá de giela ja ipmárdusa vásáhusaide maidda mii buohkat sáhttit fáhtehallat, dadjá Psyhkalaš dearvvašvuođa ráđi váldočálli Tove Gundersen.

Tove Gundersen, generalsekretær i Rådet for psykisk helse.

ÁKKASTALLÁ: Psyhkalaš dearvvasvuođa ráđđi čilge ahte Vuolab duostá bidjat sániid iežas psyhkalaš váttisvuođaide, ja lea rabas ja duostil gokko earát leat jaska.

Foto: Fabian Omarsson

Sii čállet maid ahte Sara lea veahkehan hábmet sámegiela go čállá tabuáššiid nu go psyhkalaš váttuid birra iežas eatnigillii.

Gundersen dadjá ahte sii maiddai dihtet ahte muhtin sápmelaččat rahčet psyhkalaš váttuiguin, ja ahte dakkár váttuin árbevirolaččat ii leat leamašan sadji sámi almmolaš digaštallamis.

– Dál lea áigi ahte mii nai loktet sámi oaidninsaji psyhkalaš dearvvašvuođasuorggis. Dan sáhttit dahkat go geahččat spesifihkka sámi vásáhusaid ja dasa lassin ovddidat rabasvuođa ja máhtu, dadjá Gundersen.

Sara Vuolab foran Sápmi Park i Karasjok.

DOVDÁ OADJEBASVUOĐA: Sara Vuolab dovddai árrat ahte su poehtalaš čállosat, mat ledje traumáhtalaš dáhpáhusaid ja olmmošlaš gillámušaid birra, adde sutnje oadjebasvuođa.

Foto: Liz Buer

Sara muitala ahte sutnje lea giella gaskkustanreaidun. Ja oaivvilda ahte go geavaha eatnigielas, de sáhttá ráhkadit lagasvuođa ja oadjebasvuođa olbmuid gaskii, seammás go muitala beliid identitehta birra.

– Munnje lea sámegiella čavgadit čadnon iežan identitehtii. Dat muitala mo mun vásihan sihke iežan ja earáid, dadjá Sara preassadieđáhusas.

Logas maid: Sara møtte veggen – nå vil hun hjelpe andre

Logas maid: Go veajut nohket • Når kreftene svikter

Ministarat giitet

Bálkkašumiin bohte maid dearvuođat stádaministtar Erna Solbergas ja Kultuvra- ja Dásseárvoministtar Abid Rajas.

Statsminister Erna Solberg med gratulasjonshilsen

LIHKUSÁVALDAGAT: Stádaministtar Erna Solberg bođii lihkkosávaldagaiguin ja deattuhii man dehálaš lea guldalit nuoraid, ja vel dehálabbot, man dehálaš lea áicilit guldalit spesifihka sámi perspektiivva.

Foto: Statsministerens kontor

Solberg álggahii sártnis giitit Sara go lea cuvken tabuid ja dahkan geainnu earáide. Solberga mielas lea maid son searvan dasa ahte sámegielat olbmot leat beassan aktualiseret ja fuomášuhttit sániid, mat čilgejit psyhkalaš váttuid.

– Dan dihte háliidan giitit du. Dál bohtet eambbosat dovdat ahte gávdnojit sánit mat čilgejit sin vásáhusaid, dadjá Solberg.

Du sánit leat veahkehan olusiid. Roahkkatvuođain leat juogadan iežat vásáhusaid, seammás go ieš leat čužžon riđus. Mun dieđán ahte dat ii leat álki, joatká Solberg sártnistis.

Kultur- og likestillingsminister Abid Q. Raja.

ÁDDEJUPMI: Kultuvra- ja dásseárvoministtar Abid Raja deattuhii man dehálaš lea áddet guhtet guimmiideamet vai sáhttit veahkehit.

Foto: Ilja C. Hendel

Kultuvra- ja Dásseárvoministtar Abid Raja dadjá iežas sártnis ahte son lea sihke hirpmástuvvan ja arvvosmahttojuvvon Vuolabas. Mottiin sániin son nagoda govvidit stuora eallinvásáhusaid, oaivvilda Raja.

– Sara lyrihkka gilvá máhtu situašuvnnaid, vásáhusaid ja dovdduid maid birra sáhttá muđui leahkit issoras váttis hupmat, dadjá Raja.

Son muitala viidáseappot ahte Sara nagoda čájehit maid son vásiha, seammás go muitala ovtta gillii, ja kultuvrra siskkobealde, mas ovdal ii leat leamašan makkárge vierru ságastallat psyhkalaš váttuid birra.

– Ráhkis Sara, don rabat tabu-áššiid iežat čállimin. Don deaivvat min dovdduid. Sihke sin, geat leat nannosit sajáiduvvan sámi kultuvrii ja sin, geat jorgalusa vehkiin besset goavkalit uvssa dohko, loahpaha Raja.

Korte nyheter

  • Samisk diktbok årets vakreste bok

    En samisk diktsamling er nå historisk. Aldri før har en samisk bok blitt utnevnt til årets vakreste bok i Norge.

    I 88 år har det blitt delt ut priser til visuelt gode bøker, og det er første gang at en samisk bok vinner.

    Diktboka «Beaivváš mánát/Leve blant reptiler» av Mary Ailonieida, Sombán Mari, er altså den aller vakreste boka blant bøkene som er utgitt i Norge i 2020.

    Juryen uttaler: – En særdeles vakker og konseptuelt sterk bok om en mindre vakker historie om det maktmisbruket den samiske befolkningen har blitt utsatt for.

    Prisutdelingen var i Oslo onsdag kveld, og det er organisasjonen Grafill som har delt ut prisen siden 1933.

  • Soabadankommišuvdna ásahuvvo

    Suoma stáhtaráđđi ásaha Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna. Stáhtaministtar Sanna Marin muitala otne dieđihandilálašvuođas duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna nammadeamis. Stáhtaráđđi lea válmmaštallan kommišuvnna ásaheami ovttas Sámedikkiin ja Nuortalaččaid siidačoahkkimiin. Kommišuvnna bargun lea gullat sápmelaččain das mo Suoma stáhta ja eiseválddit leat sámiid vuostá doaibmán ja dáid dieđuid čalmmustahttit. Nu čállá YLE Sápmi.

    Suoma- ja sámeleavga
    Foto: Vesa Toppar / YLE Sápmi