– Mu giella lea mu viessu, ja dat ahte diktit dan jávkat ii leat miige čovdosiid, dadjá ubmisámi artista Katharina Barruk.
Katharina Barruk ii hálit eisege ahte su eatnigiella jávká. Dan ii sáhte son dohkkehit.
ON logut čájehit ahte máilmmis leat dál ain gaskal 6000 ja 7000 ealli giela. Bealli dain sáhttet jávkat jus ii dahkko mihkkege, čállá ON iežas neahttasiiddus.
Ubmisámegiella lea okta daid garraseamos áiton gielaid searvvis.
Barruk oaivvilda ahte sus lea alddes ovddasvástádus giela birgehit, ja nu dahká musihka bokte.
– Mun ovddidan giela musihka bokte, muhto mii šaddat buohkat bargat ovttas vai giella ovdána.
– Bearrašat fertejit maiddái váldit ovddasvástádusa
Mikkel Rasmus Logje oaivvilda ahte olles servvodat ferte leat mielde gáhttemin gielaid. Son lea Sámedikki giellajoavkku fágajođiheaddji.
– Gáhttenbarggus fertejit maiddái bearrašat leat dihtomielalaččat giellageavaheami dáfus, dadjá Logje.
Giellaberošteaddji Anne Marja Guttorm Graven gii ráhkadii
lohká dehálažžan láhčit buori oahpahusa mánáide jo, ja láhčit dili nu ahte olbmot besset geavahit giela.– Sii, geat hálddašit giela bures, sis lea maid stuorát ovddasvástádus seailluhit giela.
Graven oaivvilda ahte dat lea juohkehačča ovddasvástádus gáhttet iežas giela. Ja nu go Logje, de doaivu Gravenge ahte lea stuorra ávkin jus olbmot leat dihtomielalaččat giellageavaheami dáfus.
Stuorra oassi kultuvrras
– Giella speadjalastá giellageavaheaddji servvodaga iešvuođaid.
Dainna oaivvilda Mikkel Rasmus Logje ahte go sámi servvodagas leat olu sánit čilget luonddu, de lea luondu leamaš hui dehálaš sápmelaččaide.
– Jus giella jávká, de jávká maid stuorra oassi kultuvrras, dadjá Logje.
ON eatnigiellabeaivi lea mielde čalmmustahttimin gielaid ja dán beaivve ávvudit buot UNESCO miellahttoriikkat miehtá máilmmi.