Hopp til innhold

Giella čalmmustahtto miehtá máilmmi: – Dehálaš gáhttet iežas eatnigiela

Máilmmis leat gaskal 6000 ja 7000 giela – bealli dain sáhttet jávkat jus ii dahkko mihkkege. Otne lea liiba čájehit eatnigiela riggodaga.

Lær å hilse på 6 minoritetsspråk

Otne lea eatnigiellabeaivi, ja 2019 lea maiddái ON giellajahki. Miehtá jagi lea áigumuš čalmmustahttit máilmmi eamiálbmotgielaid. Dá leat iešguđetlágan gielaid dearvvahanvuogit.

– Mu giella lea mu viessu, ja dat ahte diktit dan jávkat ii leat miige čovdosiid, dadjá ubmisámi artista Katharina Barruk.

Katharina Barruk ii hálit eisege ahte su eatnigiella jávká. Dan ii sáhte son dohkkehit.

ON logut čájehit ahte máilmmis leat dál ain gaskal 6000 ja 7000 ealli giela. Bealli dain sáhttet jávkat jus ii dahkko mihkkege, čállá ON iežas neahttasiiddus.

Ubmisámegiella lea okta daid garraseamos áiton gielaid searvvis.

Portrettbilde av en koftekledd dame

DOAIVVA: Barruk diehtá ahte ubmisámegiella lea rašes dilis, muhto son geahččá ovddas guvlui. 

Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

Barruk oaivvilda ahte sus lea alddes ovddasvástádus giela birgehit, ja nu dahká musihka bokte.

– Mun ovddidan giela musihka bokte, muhto mii šaddat buohkat bargat ovttas vai giella ovdána.

– Bearrašat fertejit maiddái váldit ovddasvástádusa

Mikkel Rasmus Logje oaivvilda ahte olles servvodat ferte leat mielde gáhttemin gielaid. Son lea Sámedikki giellajoavkku fágajođiheaddji.

– Gáhttenbarggus fertejit maiddái bearrašat leat dihtomielalaččat giellageavaheami dáfus, dadjá Logje.

Giellaberošteaddji Anne Marja Guttorm Graven gii ráhkadii Snapchat-konto @snaepmie lohká dehálažžan láhčit buori oahpahusa mánáide jo, ja láhčit dili nu ahte olbmot besset geavahit giela.

– Sii, geat hálddašit giela bures, sis lea maid stuorát ovddasvástádus seailluhit giela.

Ánne Márjá Guttorm Graven i Studio Sápmi

Hástá olbmuid leat diehtomielalaččat giellageavaheami dáfus. 

Foto: Tanja Linnea Eriksen Norbye / NRK

Graven oaivvilda ahte dat lea juohkehačča ovddasvástádus gáhttet iežas giela. Ja nu go Logje, de doaivu Gravenge ahte lea stuorra ávkin jus olbmot leat dihtomielalaččat giellageavaheami dáfus.

Stuorra oassi kultuvrras

– Giella speadjalastá giellageavaheaddji servvodaga iešvuođaid.

Dainna oaivvilda Mikkel Rasmus Logje ahte go sámi servvodagas leat olu sánit čilget luonddu, de lea luondu leamaš hui dehálaš sápmelaččaide.

Mikkel Rasmus Logje

GIELLA LEA DEHÁLAŠ: – Giellagáhtten lea erenoamáš dehálaš danin go das lea nu stuorra sadji kultuvrra ipmárdusas, dadjá Logje. 

Foto: Johan Ante Utsi / NRK

– Jus giella jávká, de jávká maid stuorra oassi kultuvrras, dadjá Logje.

ON eatnigiellabeaivi lea mielde čalmmustahttimin gielaid ja dán beaivve ávvudit buot UNESCO miellahttoriikkat miehtá máilmmi.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK