Hopp til innhold

Dadjá sámediggeráđi politihkka orru leamen «balkaniseren»

Politihkalaš redaktevra buohtastahttá sámediggeráđi politihka Balkan-guovlluin. Ráđđelahttu ii ipmir gos redaktevra viežžá dáid sániid.

Maja Sojtaric

Nordlys-redaktevra Maja Sojtaric moaitá sámediggeráđi politihka.

Foto: Sofie Dege Dimmen / NRK

– Dáinna vugiin ii bovde albma ságastallamii, son baicca čeargu debáhtas go geavaha dieid sániid. Eat mii hálit diekkár ságastallama dáruiduhttima ja seanadeami birra, dadjá sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.

Vuohki masa ráđđelahttu čujuha, lea Nordlys-áviissa politihkalaš redaktevrra Maja Sojtaric sániide sámediggeráđi politihka birra.

Vuolggasadji lea kronihkka man Myrnes Balto lea čállán mannan vahku, mas muitala mo sámediggeráđđi lea jurddašan čuovvolit Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raportta. Ráđđi leage válljen atnit sáni «divodit» ovdalii go seanadit dahje soabadit.

Dasa lea Sojtaric ieš čállán kommentára-artihkkala Nordnorsk debatt-siidui.

Runar Myrnes Balto
Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Myrnes Balto ii ipmir gos Sojtaric viežžá dieid garra sániid, ja dadjá «balkaniseren» muittuha soađi i ja álbmotgoddima, ja imaštallá mii vuolggasajiid dat lea dán ságastallamis.

– Soaitá leat nu ahte Sojtaric ii ipmir makkár váikkuhusat dáruiduhttimis leat leamaš ja ain leat. Dieđusge mii dárbbašat dál maiddái doaibmabijuid mat sáhttet divvut dan mii lea váldon eret sámi álbmogis eret, muhto Sojtaric mielas dat lea measta ekstremisma hállat dan birra, dadjá Myrnes Balto.

Olu sámi nuorain lea goitge doaivva ahte Sámis lea čuvges boahtteáigi, dát golbma nuora leat bidjan iežaset eallima buoridit dili.

«Balkaniseren» ja «populisma»

Sojtaric leage roahkkasan ráđi sátneválljemii, go atnet sáni divvut. Son gohčoda dán čielga strategiijan NSR bealis, ahte dáruiduhttindigaštallan galgá bissut vássánáiggis.

Dainna vugiin eat goassege beasa eret vássánáiggi vearredaguin, oaivvilda son.

– Dat mii lea heitot dakkár jurddašemiin lea ahte don it goassege geargga dáruiduhttimiin, go leat álohii olbmot geat eai leat vuos gergosat soabadit, ja de šaddá beare olu deaddu ovttaskas olbmo bákčasiidda, dadjá Sojtaric NRKi.

Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna lea čohkken olu muitalusaid sápmelaččaid birra, loga Siri ja su nieidda birra geat leaba rahčan sámástišgoahtit fas.

Sojtaric gohčoda dakkár sátnegeavaheami «populisman» ja «balkaniseremin». Ieš lea eret Balkanguovllus, ja lea oaidnán mo servvodat doppe ii nagot boahtteáigái geahčestit.

– Oainnán ahte Balkanis lea veadjemeahttun politihkalaččat ovdánit, go leat álohii divodeame muhtun vássánáiggi vearredaguid. Dat lea addán vuođu duođalaš korrupšuvdnii ja hággen servvodaga.

– Go ná politihkket, ahte olbmot lohkkašuvvet dološ bákčasiidda, de lea váttis ovdánit dán guovllus. Ii leat čielga čanastupmi mo Davvi-Norggas lea, muhto čanan dan dasa mo NSR geahččala politihkket, dadjá Sojtaric.

Sámediggeráđđi 2023/ Sametingsrådet 2023

Sámediggepresidenta Silje Karine Muotka iežas ráđđelahtuiguin.

Foto: Máret Inger A. Anti / Sámediggi

– Oaivvildat go ahte lea korrupšuvdna sámepolitihkas?

– Dan in oaivvil, muhto oainnán ahte dakkár politihkka addá vuođu korrupšuvdnii ja manipulašuvdnii.

Dáruiduhttin ain bávččaga

Myrnes Balto čilge ahte sii leat čuovvolan dan maid leat gullan olbmuin, geat dadjet ahte lea beare árrat soabadit dáruiduhttimiin.

Oallugiin leat stuora vuordámušat kommišuvnna bargui, loga Terese birra gii sávvá ahte sii eai dárbbat čierrut duššiid dihte.

– Mii leat ožžon badjel 80 vástádusa álbmogis, ja máŋggas dadjet ahte lea dárbu divvut eanet, ja dat lea min vuolggasadji. Mii eat sáhte bágget sámi álbmoga dohkkehit dili ja mannat viidáseappot, ja ii šat hállat dáruiduhttima birra, dadjá Myrnes Balto.

Danne galgá ge Sámediggi atnit olles njukčamánu dievasčoahkkima gieđahallat Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raportta.

Sámediggeráđđi lean geahčadan ollislaččat dan maid kommišuvdna lea evttohan ja lasiha vel doaibmabijuid maid sii oaivvildit dárbbašuvvojit njulget, dahje divvut, dáruiduhttima.

Ja dat ii leat bávččas dušše sápmelaččaide, oaivvilda ráđđelahttu.

– Leat garra dovddut čadnon dáruiduhttimii, sámi kultuvrii ja sámevuhtii stuora servvodagas. Ii leat álki geahččat ruovttoluotta historjjás stuora servvodaga bealisge, dadjá Myrnes Balto ja lasiha:

– Mii háliidit ahte galgá leat buorre oktavuohta gaskkal sámi ja stuorra servvodaga gaskkas. Dalle fertet váldit buot daid váttis ja losses ságastallamiid.

Les også Badjel 100 sámegiel oahppi sin skuvllas – háliidit leat ovdagovvan earáide

Samisk undervisning ved Alta videregående skole

Korte nyheter

  • Aila Biret Selfors forsvarte sin doktoravhandling

    I går gjennomførte Aila Biret Selfors et vellykket forsvar av sin juridiske doktoravhandling om anerkjennelse av samiske landrettigheter, skriver UiT Norges arktiske universitet.

    Introduksjonen til disputasen gjennomførte hun på nordsamisk, og ble simultantolket til norsk for den mindre samiskspråkkyndige delen av forsamlingen. Der er første gang i fakultetets historie.

    Selfors forklarte publikum at avhandlingen gjør et tydelig skille mellom samerett og samisk rett. Hun forklarer at sameretten betegner norske rettsregler som angår samene som folk. Derimot omfatter den samiske retten samenes egen rett og rettsoppfatninger.

    Sentrale problemstillinger i avhandlingen er hvordan landrettigheter oppstår etter samisk rett, og i hvilket omfang den samiske rettsoppfatningen anerkjennes innenfor rammene av norsk rett.

    Loga sámegillii

    Aila Biret Selfors
    Foto: UIT
  • Direktevra bargoheaitaga birra: – Boahtá čuohcat Sámediggi dainna lágiin ahte mis unnu kapasitehta

    Akademikerne ja Unio leat bargoheaitagis. Sámedikkis lea okta bargi váldon bargoheaitagii, ja Unio váruha ahte boahtte vahkku váldet vel eambbo bargiid olggos. Dalle lea sahká 17 bargiin Sámedikkis.

    Sámedikki direktevra Inger Marit Eira-Åhrén dadjá ahte bargoheaitaga ulbmil lea ahte galgá vuhttot, ja danin boahtá čuohcat Sámediggái.

    – Dat boahtá čuohcat Sámediggi dainna lágiin ahte mis unnu kapasitehta

    Son čilge ahte sis eai eai boađe jorgaluvvot liikka ollu čállagat sámegillii ja áššemeannudanáigi maiddái guhkku.

    – Boahtá maiddái dieđus čuohcat dakko bokte ahte fertet siskkáldasat vuoruhit makkár bargguid sáhttit ja berret vuoruhit vai nákcet árgabeaivvi ja deháleamos bargguid čađahit.

    Son čilge ahte stuorát bargoheaitta čuohcá daidda geat ohcet doarjagiid go sáhttá mannát guhkit áigi oažžut vástádusa, publikummii ja politihkkariidda.

    Boahtte vahkku lea Sámedikki politihkkáriin komiteačoahkkimat main ráhkkanit dievasčoahkkimii maŋit vahkku.

    Eira-Åhrén dadjá ahte sis dál ii leat diehtu earret mánnodaga birra, ja dadjá dat boahtá čuohcat komiteačoahkkimiidda veaháš.

    – Muhto nu go dál orru dilli de mii orrut nagodeame siskkáldasat čoavdit daid hástalusaid mat bargoheaitta buktá.

    Son čilge ahte jus bargoheaitta stuorru ja eambbosat váldojit olggos, de lea váttis sutnje einnostit mu dilli šaddá. Sii eai oaččo dieđu guđe bargit váldojit bargoheaitagii ovdal sotnabeaivvi.

    – Nu ahte jus gaskavahkku rájes váldojit eanet bargit de beassat diehtit daid namaid sotnabeaivvi eahkeda ja de fertet váldit ođđa riskaárvvoštallama ahte mo mii nákcet čađahit buori čoahkkima.

    – Dieđus váldomihttu ja -ulbmil lea ahte dát galgá čađahuvvot, muhto dat lea maid nu ahte bargoheaitaga váldomihttu lea ahte galgá vuhttot ahte lea bargoheaitta

    Sametingets direktør Inger Marit Eira-Åhrén
    Foto: Sametinget
  • Aila Biret Selfors bealuštii iežas doavttergráđa

    Ikte čađahii Aila Biret Selfors lihkostuvvan bealušteami juridihka doavttergráđabarggustis. Fáddán lei dohkkehit sámi eananvuoigatvuođaid, čállá UiT Norgga árktalaš universitehta.

    Láidehusa nákkáhallamii čađahii Selfors sámegillii, ja son simultandulkojuvvui dárogillii. Dát lea vuosttaš geardde juridihkkafakultehta historjjás.

    Selfors čilgii olbmuide sáles, ahte su doavttergráđabargu earuha čielgasit sámerievtti ja sámi rievtti gaskkas.

    Son čilge, ahte sámeriekti máinnaša norgga riektenjuolggadusain mat gustojit sápmelaččaide álbmogin. Sámi riekti gis muitala sámiid iežaset rievttis ja riekteáddejumis.

    Guovddáš gažaldagat su barggus lea mo eananvuoigatvuođat sahkiida maŋŋá sámi rievtti, ja man viidát sámi riekteáddejupmi dohkkehuvvo norgga rievtti rámaid siskkobealde.

    Les på norsk

    Aila Biret Selfors
    Foto: UIT