- Kort fortalt på norsk: Mener sametingsrådets politikk virker «balkaniserende»
– Dáinna vugiin ii bovde albma ságastallamii, son baicca čeargu debáhtas go geavaha dieid sániid. Eat mii hálit diekkár ságastallama dáruiduhttima ja seanadeami birra, dadjá sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.
Vuohki masa ráđđelahttu čujuha, lea Nordlys-áviissa politihkalaš redaktevrra Maja Sojtaric sániide sámediggeráđi politihka birra.
Vuolggasadji lea kronihkka man Myrnes Balto lea čállán mannan vahku, mas muitala mo sámediggeráđđi lea jurddašan čuovvolit Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raportta. Ráđđi leage válljen atnit sáni «divodit» ovdalii go seanadit dahje soabadit.
Dasa lea Sojtaric ieš čállán kommentára-artihkkala Nordnorsk debatt-siidui.
Myrnes Balto ii ipmir gos Sojtaric viežžá dieid garra sániid, ja dadjá «balkaniseren» muittuha soađi i ja álbmotgoddima, ja imaštallá mii vuolggasajiid dat lea dán ságastallamis.
– Soaitá leat nu ahte Sojtaric ii ipmir makkár váikkuhusat dáruiduhttimis leat leamaš ja ain leat. Dieđusge mii dárbbašat dál maiddái doaibmabijuid mat sáhttet divvut dan mii lea váldon eret sámi álbmogis eret, muhto Sojtaric mielas dat lea measta ekstremisma hállat dan birra, dadjá Myrnes Balto.
Olu sámi nuorain lea goitge doaivva ahte Sámis lea čuvges boahtteáigi, dát golbma nuora leat bidjan iežaset eallima buoridit dili.
«Balkaniseren» ja «populisma»
Sojtaric leage roahkkasan ráđi sátneválljemii, go atnet sáni divvut. Son gohčoda dán čielga strategiijan NSR bealis, ahte dáruiduhttindigaštallan galgá bissut vássánáiggis.
Dainna vugiin eat goassege beasa eret vássánáiggi vearredaguin, oaivvilda son.
– Dat mii lea heitot dakkár jurddašemiin lea ahte don it goassege geargga dáruiduhttimiin, go leat álohii olbmot geat eai leat vuos gergosat soabadit, ja de šaddá beare olu deaddu ovttaskas olbmo bákčasiidda, dadjá Sojtaric NRKi.
Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna lea čohkken olu muitalusaid sápmelaččaid birra, loga Siri ja su nieidda birra geat leaba rahčan sámástišgoahtit fas.
Sojtaric gohčoda dakkár sátnegeavaheami «populisman» ja «balkaniseremin». Ieš lea eret Balkanguovllus, ja lea oaidnán mo servvodat doppe ii nagot boahtteáigái geahčestit.
– Oainnán ahte Balkanis lea veadjemeahttun politihkalaččat ovdánit, go leat álohii divodeame muhtun vássánáiggi vearredaguid. Dat lea addán vuođu duođalaš korrupšuvdnii ja hággen servvodaga.
– Go ná politihkket, ahte olbmot lohkkašuvvet dološ bákčasiidda, de lea váttis ovdánit dán guovllus. Ii leat čielga čanastupmi mo Davvi-Norggas lea, muhto čanan dan dasa mo NSR geahččala politihkket, dadjá Sojtaric.
Sámediggepresidenta Silje Karine Muotka iežas ráđđelahtuiguin.
Foto: Máret Inger A. Anti / Sámediggi– Oaivvildat go ahte lea korrupšuvdna sámepolitihkas?
– Dan in oaivvil, muhto oainnán ahte dakkár politihkka addá vuođu korrupšuvdnii ja manipulašuvdnii.
Dáruiduhttin ain bávččaga
Myrnes Balto čilge ahte sii leat čuovvolan dan maid leat gullan olbmuin, geat dadjet ahte lea beare árrat soabadit dáruiduhttimiin.
Oallugiin leat stuora vuordámušat kommišuvnna bargui, loga Terese birra gii sávvá ahte sii eai dárbbat čierrut duššiid dihte.
– Mii leat ožžon badjel 80 vástádusa álbmogis, ja máŋggas dadjet ahte lea dárbu divvut eanet, ja dat lea min vuolggasadji. Mii eat sáhte bágget sámi álbmoga dohkkehit dili ja mannat viidáseappot, ja ii šat hállat dáruiduhttima birra, dadjá Myrnes Balto.
Danne galgá ge Sámediggi atnit olles njukčamánu dievasčoahkkima gieđahallat Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raportta.
Sámediggeráđđi lean geahčadan ollislaččat dan maid kommišuvdna lea evttohan ja lasiha vel doaibmabijuid maid sii oaivvildit dárbbašuvvojit njulget, dahje divvut, dáruiduhttima.
Ja dat ii leat bávččas dušše sápmelaččaide, oaivvilda ráđđelahttu.
– Leat garra dovddut čadnon dáruiduhttimii, sámi kultuvrii ja sámevuhtii stuora servvodagas. Ii leat álki geahččat ruovttoluotta historjjás stuora servvodaga bealisge, dadjá Myrnes Balto ja lasiha:
– Mii háliidit ahte galgá leat buorre oktavuohta gaskkal sámi ja stuorra servvodaga gaskkas. Dalle fertet váldit buot daid váttis ja losses ságastallamiid.