Hopp til innhold

Badjel 100 sámegiel oahppi sin skuvllas – háliidit leat ovdagovvan earáide

Nuorat váldet iluin ruovttoluotta sámevuođa ja sámegiela, man sin váhnemat manahedje. Álttá joatkkaskuvla áigu bidjat eanet návccaid dáid nuoraid dárbbuid nannet.

Samisk undervisning ved Alta videregående skole

OLU SÁMEGIEL OAHPPIT: Badjel 100 oahppi vázzet sámegiela Álttá joatkkaskuvllas.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

– Mu mielas lei álkes vuohki eanet oahpásmuvvat iežan kultuvrrain, go in leat oahppan nu olu dan birra go bajasšadden, dadjá Unni.

Unni Skoglund lea okta 104 sámi oahppis Álttá joatkkaskuvllas, mii lea šaddan okta dain skuvllain Norggas gos leat eanemus sámegiel oahppit obbalohkái.

Unni mielas lea somá go lea nu stuora sámi biras su skuvllas.

Unni Skoglund

Unni Skoglund.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

– Mun dovddan oallugiid iežan luohkás, ja dat lea hui hávski. Dat čatná min oktii, ahte mii leat válljen sámegiela dainna seamma ákkain, ja ahte dat lea juoga mainna sáhttit ovttasbargat, dadjá Unni.

Ja son lea guhkkin eret dat áidna gii jurddaša dan.

Dán skuvlajagis leat Álttá joatkkaskuvllas 104 oahppi geain lea sámegieloahpahus, ja olles 80 oahppis lea sámegiella nubbingiellan.

Buohtastahttin dihte de leat Kárášjoga joatkkaskuvllas 88 oahppi olles skuvllas, gos oassi sis lohká sámegiela.

Dál oidnet Álttá joatkkaskuvllas ahte sis lea dárbu váldit juogalágan ovddasvástádusa sámegiela hárrái, ja danne ohcet ge šaddat profiilaskuvlan nubbingielagiid oahpahusas.

Samiske elever ved Alta videregående skole

Unni ja su skuvlaoappát sámegiel oahpahusas.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

Ovdagovvan eará skuvllaide

– Dát lea šiehtadus gaskkal Finnmárkku fylkkadikki ja Sámedikki, ahte galget leat muhtun skuvllat mat vuoruhit sámegiela iešguđet ládje.

– Mii šaddat resursaskuvlan eará skuvllaide, muhto galgat maiddái siskkáldasat bargat iežamet skuvllas. Mii háliidit ovdamearkka dihte bargat guottuiguin sámegillii, kultuvrii ja birrasii, ja eastadit cielaheami. Nubbe oassi ges lea loktet kvalitehta sámegiel oahpahusas.

Inger Persen, rektor ved Alta videregående skole

Inger Persen.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

Dan čilge rektor Inger Persen, gii lea rámis go skuvla dál lea álggahan profilskuvlabarggu.

Jus buot meinestuvvá, de vuhttet oahppit ahte oahpahus lea rievdan ja buorránan.

– Oahpahus galgá šaddat eanet praktihkalaš ja sosiálalaš, ja ahte dat dáhpáhuvvá iešguđet sajiin, ahte ohppet bargguid bokte. Háliidit čiŋahit sámi symbolaiguin, vai sámevuohta boahtá oidnosii skuvlavisttis. Sávvamis mii nagodit hukset nana giellabirrasa.

Áltá lea gávpot gos lassánit sápmelaččat ja sámegielagat, nu go Romssas ja Oslos maid dahká.

Leat ollu nuorat geat háliidit sámegiel oahpahusa, ja oaidnit ahte Álttá vuođđoskuvllain leat maiddái badjel 300 oahppi geain lea sámegiella skuvllas, dadjá Persen.

Inger Anne Gaup, Inger Persen og Kamil Øzerk i klasserom

Samisklærer Inger Anne Gaup, rektor Inger Persen og professor Kamil Øzerk.

Foto: Vanja Ulfsnes / NRK

– Beroštupmi gillii lassána, ja jáhkán ahte lea ollu sáhka kultuvrralaš morráneamis, ja dat lea hirbmat buorre.

Stuora vejolašvuođat

Pedagogihkka ja guovttegielalašvuođa professor Kamil Øzerk lea dál veahkkin skuvlii, jurddahit mo berreše ovddasguvlui bargat.

Son galgá veahkkin nannet kvalitehta ja bargiid gelbbolašvuođa, vai nagodit čađahit ja ollašuhttit dán prošeavtta.

– Šaddá ávkkálaš cegget ovttasbarggu vuođđoskuvllain ja fylkkain, main leat seamma hástalusat, ahte seailluhit sámegiela ja hukset birrasa gos sámegiella gullo ja adno, dadjá Øzerk.

Kamil Øzerk

Kamil Øzerk.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

Jus Álttá joatkkaskuvla lihkostuvvá ja dohkkehuvvo profiilaskuvlan, de jáhkká Øzerk sin sáhttit leahkit veahkkin oallugiidda.

– Eará skuvllat sáhttet boahtit deike oaidnit mo Álttás barget, ja oažžut evttohusaid mo sáhttet bargat. Ollu oahppit bohtet ruovttuin gos hupmet dárogiela, ja sii čájehit beroštumi sámegillii. De doaivvun profiilaskuvllat sáhttet veahkehit giela váldit ruovttoluotta, dadjá Øzerk.

Se TV-saken fra Alta videregående skole:

Med over 100 elever som har samisk undervisning på Alta videregående skole, ønsker rektor nå å styrke opplæringen til elevene.

Korte nyheter

  • Nominert til Edvard-prisen

    Loga sámegillii.

    Den samiske artisten Elina Waage Mikalsen er nominert til årets Edvard-pris.

    – Så stas, skriver hun på Facebook.

    Mikalsen er nominert i kategorien Utfordrer med plata si Geardu gierdu - Bone Pieces.

    Det er TONO som deler ut prisen og vinnerne får trofé, diplom og 70.000 kroner.

    Viktor Bomstad og Elina Waage Mikalsen
    Foto: Dan Robert Larsen
  • Nammaduvvon Edvard-bálkkašupmái

    Les på norsk.

    Sámi artista Elina Waage Mikalsen lea nammaduvvon dán jagáš Edvard-bálkkašupmái.

    – Nu givvolas, čállá Mikalsen iežas facebooksiiddui.

    Son lea nammaduvvon hástaleaddji nammasaš kategoriijas iežas skearruin Geardu gierdu – Bone Pieces.

    Dat lea TONO gii juohká bálkkašumi ja vuoitit ožžot earret eará diploma ja 70.000 ruvnnu.

    Elina Waage Mikalsen
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Ođđa militeara korridora sámi guovlluin

    Duorastaga almmuhii stáhtaministtar Jonas Gahr Støre (Bb) ahte Norga, Ruoŧŧa ja Suopma leat soahpan ásahit militeara fievrráduskorriduvrra daid golbma ránnjáriikkaid rastá.

    Korridora šaddá E12 geainnus, Rana, Umeå ja Vaasa gaskkal.

    Ulbmil lea jođánit sirdit militearabargoveaga Norgga hámmaniin Ruoŧa ja Suoma bokte.

    (NTB)

    Støre møter Kristersson og Stubb i Bodø
    Foto: Jan Langhaug / NTB