Hopp til innhold

– Jus it nagot iežat gádjut - de don duššat dasa

Mašiinnat leat sajáiduvvan boazodollui ja dat buktá dorvvolašvuođa hástalusaid boazodoallái.

NBRa áigu dorvvolašvuođa ealáhussii

Boazodoalli Anders Nils Buljo doddjui etnui skuterin duvle. Dál son oaidná ávkki ođđaáigge rusttegin

– Na dat leat olbmot geat leat duššan boazodoalus. Muhtinat leat doddjon jieŋaid čađa. Muhtinat ges geavvan skohtera vuollái ja nu ain. Ja go olmmoš lea okto meahcis, de dus ii leat mihkke ge eará vejolašvuođaid jus ieš it nagot gádjut iežat. Na de don duššat dasa.

Lákkonjárgga boazodoalli Anders Nils Buljo, Guovdageainnus, ohcala buoret dorvvu go vánddarda okto meahcis. Dál áigu Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvi (NBR) veahkehit su ja earáid ealáhusas.

Snøscooter nær
Foto: Johan Ánte Utsi / NRK
Per John Anti

Per John Anti

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

-Vuosttas gáibádus ferte leat ožžodit doarjjaortnega satelihtta heahterusttegii. Sin mielas galggašii buot boazodolliin geat johtet mehciin dákkár rustet.

Nu dadjá NBR nubbijođiheaddji Per John Anti. Son lohpida vuoruhit dorvvolašvuođa áššiid go searvi boahtte jagi šiehtadallagoahtá eiseválddiiguin ođđa boazodoallošiehtadusas.

Satelihtta heahterusttegat

Dat gávdnojit vaikko man olu satelihtta heahterusttegat.

SOS

SOS boallu inreach-rusttegis

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Hálbbimus lea Spot Connect mii máksá sullii 1500 ruvnno, muhto dát rusttet doaibma vuosttamuččat nu ahte dat addá satelihtta signála mátketelefovdnii.

Okta eará rusttet lea Aqualink mii máksá sullii 2500 ruvnno.

Inreach mii lea hui bivnnut ja maid earet eará Finnmárkku fylkkamanni boazodoalloossodat lea oastán ovtta sihke oarje- ja nuorta-Finnmárkku kantuvrii. Dát máksá sullii 3500 ruvnno.

Mearkkaš - geavaheaddjit ferte máksit sullii 1500 ruvnno jahkái satelihtta bálvalusaid ovddas.

– Satelihtta heahterusttet dat gal dieđus ge livččii buorre diŋga, go ii han das leat eará deaddilit boalu de oažžu veahki. Manne vel ii diekkára, go juo lea dat vejolašvuohta, dadjá Anders Nils Buljo.

Snøscooter nær
Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Korte nyheter

  • Oaivvilda ságastallan internáhtaid birra lea menddo ovttalágan

    Skuvlainternáhtaid eallin maŋŋil soađi lea šaddan gillámušhistorjá. Dan oaivvilda okta Davvi-Norgga eanemus dovddus servodatkritihkkáriin, gii ieš lea orron internáhtas bajásšattadettiin.

    – Ii olmmoš sáhte čállit movttegis historjjá. Galgat gávdnat surgadisvuođa ja eanemus lági mielde muitalit bahávuođa birra mii dáhpáhuvai internáhtain, dadjá Odd Mathis Hætta.

    Ovddeš vuosttašamanueansa ássá Álttás, muhto lea eret Siebes gilážis Guovdageainnu suohkanis. Son lea ieš ássan internáhtas Guovdageainnus 50-logus.

    Dál su suhtada almmolaš muitalus skuvlainternáhtaid eallima birra maŋŋel soađi. Su oainnu mielde lea šaddan eanaš muitalus givssideami ja vearredaguid birra.

    – Dat gal ii doala deaivása. Mánát ohppe sosialiseret ja besse oahpásnuvvat eará giliid mánáiguin. Ollugat čatne ustitvuođa eallináigái, dadjá Hætta.

    – Dat lei olu oahpaheddjiid duohken mo oahppiid áigodat internáhtain lei, njulgestága, lohká sosialantropologa ja ovddeš Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna lahttu, Ivar Bjørklund.

    Son oaivvilda ahte dat mii dáhpáhuvai internáhtain maŋŋel soađi, lei hui ollu dan duohken makkár jurdagat oahpaheddjiin ledje.

    Go vel dáruiduhttin ii lean ge šat nu čielga áigumuš, de ain ledje sii geat doaimmahedje dan.

    – Nu ožžo oahppit hui iešguđetlágán vásáhusaid. Muhtun buorit ja muhtun heajos, lohká son.

    Ivar Bjørklund lea ovtta oaivilis ahte dat mii lei positiiva dáruiduhttima doaimmain, lei ahte ollu mánát ožžo oahpu.

    Muhto: – Haddi dan oahppus lei sin gielalaš ja kultuvrralaš duogáš. Dát lea mii gieđahallojuvvo kommišuvdnaraporttas ja mii lei Stuorradikki mandáhtta.

    Su mielas galggašii lea váttis oaidnit mo dáruiduhttin lei riggodahkan sámi mánáide.

    – Tragedia lei ahte Norgga politihkkárat eai sáhttán govahallat ahte skuvlavázzin ja čálgoburiide searvan livččii sáhttán dáhpáhuvvat sámi ja kvena kulturvuođu eretváldima haga.

    Loga ášši dárogillii:

  • Sámi muséa Siida lea jagi eurohpalaš muséa

    Bálkkášupmi man «European museum of the year Awards» juohká, vuittii Siida muséa Anáris.

    Jury čállá earet eará ahte «musea lea čájehan earenoamášvuođa dan rabas, searvvaheaddji searvadahttinproseassas, mii buktá ođđa vejolašvuođaid sihke sámi álbmogii ja viidát álbmogii čatnat vássánáiggi ja dálááiggi oktii.

    Dohkkehettiin iežaset vuoigatvuođa eaiggáduššat álgoálbmogiid eatnamiid juridihkalaš dásis ja Sámi parlameanttaid kultuvrralaš iešmearrideami gaskaoapmin, de musea maid nanne viidábut digaštallamiid das mo álgoálbmogat, sihke Eurohpás ja máilmmiviidosaččat, galget divodit eatnamiid. Musea lea beaktilis veahkki das ahte olbmot besset áddet kultuvrralaš dialoga ja álgoálbmogiid rolla ođđaáigásaš dáhpáhusain, ja seammás viiddida gussiid máhtu ja ipmárdusa álgoálbmogiid servodatlaš čuolmmaid birra.»

    Sámi musea Siida lea Suoma beali sámiid našuvnnalaš musea, áidna dohkkehuvvon eamiálbmotkultuvra Eurohpás.

    Dát lea áidna musea Suomas mii aktiivvalaččat čohkke Sámi kulturárbbi dainna lágiin ahte seailluha, suodjala ja čájeha Sámi konkrehtalaš ja ii-materiálalaš kulturárbbi ja čađaha čoakkáldagaide vuođđuduvvi dutkama.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • 57 duššan dulvái Brasilas, 70.000 báhtareamin

    Garra arvvit Lulli-Brasila Rio Grande do Sul guovllus lea dahkan ahte 57 olbmo leat duššan, ja máŋggas leat jávkosis

    Nu čállá NTB.

    Siviilasuodjalus Brasiilas dajai bearjadaga ahte arvvit duššadit gávpogiid ja leat bággen duháhiid vuolgit ruovttuineaset.

    Guovllus maid ásset eamiálbmogat, geaidda maid čuohcá garrasit, čállá AP.

    Dát lea njealját jápmadulvi Brasilas jagis, maŋŋil dulvadeami suoidnemánus, čakčamánus ja skábmamánus 2023 ja dat godttii oktiibuot 75 olbmo.

    Brasiila geologiijadoaimmahat muitala ahte dát lea vearrámus dulvi man sii leat registreren goassige.

    Muhtun gávpogiin lei čáhci alimus dásis dan rájes go registreremat álge measta 150 jagi dás ovdal, čállá lágádus.

    A highway is partially submerged by flood waters caused by heavy rains, in Porto Alegre, Rio Grande do Sul state, Brazil, Friday, May 3, 2024.
    Foto: Carlos Macedo / AP Photo