Hopp til innhold

Vuoruha dorvvolašvuođa maŋŋel lihkohisvuođa

Áhččeolmmoš doddjui etnui skuteriin, muhto nagodii gádjut heakkas. Dál árvvoštallá ođđaáigásaš rusttegiid oastit mat nannešedje su dorvvolašvuođa.

Son dožžui skohteriin etnui, muhto gájui iežas heakka.

Anders Nils Buljo finái čájeheamen báikki gokko son dožžui etnui.

Snøskuterulykke

Dá lea govva maid siidaguoibmi govvi go sii gáikko Ánte skutera bajas čázis.

Foto: Hans Ole Eira / Privat

– Dosa mun vudjen. Do dat lea dat báiki gokko lea čáhppat dat jiekŋa. Diekko lea rabas suddi. Ii leat go logi sentii muohta mii gokčá sutti.

Lákkonjárgga boazodoalli Anders Nils Buljo lei vuoddján ealo lusa Heammogiettis Guovdageainnu suohkanis sotnabeaivve beannot vahkku áigi go bártidišgođii.

– Skuter doddjogođii ja čáhci boršugođii. Mus ii lean go attistit gása. Geahččalit beassá go rastá. Skutersabehat bohte jieŋa nala, ja de goazastii reahka. Skuter bisánii, muhto ollejin juste nu lahka gátti, ahte mun nagodin njuiket gáddái.

Áigu nannet dorvvolašvuođa

Maŋŋel lihkohisvuođa doarggistišgohte Ántes gieđat. Sutnje lei dáhpáhus hui ilgat ja dál son árvvoštallá oastit ođđaáigásaš rusttegiid mat nannešedje dorvvolašvuođa bargodilis.

Anders Nils Buljo

Anders Nils Buljo ja ovttasássi Ellen Cecilie Triumf ja sudno guđa vahkkosaš njuorat mánná.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK
flytejakke
Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

– Na duokkára goit oaivvildan oastit. Dreassa. In mun gal eará dieđe, dadjá son.

Ánte geahčada dihtoris olgguldasbiktasa mii govdu čázis. Jus son livččii vudjon etnui, de jáhkká ahte dát bivttas livččii sáhttán gádjut su heavvaneamis.

Boazodoallu várálaš bargu

Ruoŧa beale Sámis čájehit almmolaš logut, ahte riikkas duššet gaskamearálaččat golbma boazodoalli jahkásaččat.

Norgga bealde ges leat dušše eahpealmmolaš logut mat čájehit ahte okta guokte boazodoalli duššet jahkásaččat.

Suoma bealde eai leat eahpealmmolaš logut ge dása, muhto boazodolliid njunuš Anne Ollila dadjá ahte boazodoallit hárve bártidit.

Boazodoalloeisseválddit oste gádjunrusttega

Finnmárkku fylkkamanni vuolitdirektevra Adam Klemet Hætta čájeha satelihttarusttega, mii gájui boazodoalli heakka diibmá, ja nu sii mearridedje oastit dán sin bargiide.

Adam Klemet Hætta

Adam Klemet Hætta

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

– Dás lea dakkár rukses boallu ja go dan deaddela, de manná diehtu Norgga beale váldogádjunguovddážii mii bidjá johtui doaibmabijuidis, dadjá Hætta.

SOS
Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Satelihttarusttegiin sáhttá sáddet dieđu eanáš báikkiin gokko mátketelefovnnain ii sáhte.

Divrras rusttegat

Finnmárkku fylkkamannis ii leat makkárge sihkarvuođaovddasvástádus boazodolliide, go juohke boazodoalli lea ásahan fitnodagaža, ja danne sis lea alddiineaset ovddasvástádus sihkarvuhtii.

Ođđaáigásaš rusttegat gájoše heakka, muhto dat leat divrasat oastit.

– Boahtte skábmii mun jurddašin oastit dán dreassa. Ii dán jagi várra šat dárbbaš dán, dadjá Ánte.

– Ja boahtte čavčča mii gal dieđus ge eat šat muitte dien oastit, dadjala Ánte ovttasássi Ellen Cecilie Triumf.

– Na jua dat dat gal lea bahá, vástida Ánte.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohcit oahpaheaddjiohppui - eambbosat háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohčamušain.

    Dan čájehit «Samordna opptak» logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektediehta ja medisiidna leat ain dat bivnnumus oahput.

    Ohcit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohciidlohku oahpaheaddjiohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.