Hopp til innhold

Emil Kárlsen lávllui ráfilávlaga ruoššagillii

Lávlla sáme- ja ruoššagillii čuozai njuolgga olbmuid váimmuide. Juoigi, lávlu ja lávllačálli ieš lohká lávlaga sáttasátni lea ráfi.

Emil Kárlsen Riddu Riđus

LIGGII VÁIMMUID: Dán vuoru lei Emil Kárlsen okto lávddi alde masá olles konsearttas. Dása orro olbmot liikomin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mun čállen dien lávlaga ovttas Ruošša beale skihpáriin. Dat šattái proteastalávllan Ukraina-Ruošša soađi vuostá, čilge Emil Kárlsen NRK Sápmái.

Lávlla «Min áiggis - Ближе, чем кажется» máidnu ráfi ja cuiggoda soađi.

– Mii fertet suodjalit min máilmmi ja doallat min máilmmi gieđas. Dat mearkkaša suodjalit dan. Dáhpáhusat leat lagabut go dan maid mii jáhkkit. Fertet respekteret nuppiideamet ja guldalit nuppiideamet, ávžžuha Kárlsen.

Kárlsen šattai fáhkka ráhkkanišgoahtit čuožžut Riddu Riđu lávddi alde go bođii diehtu, ahte Katarina Barruk ii sáhttán boahtit.

Emil Kárlsen

LÁVLLUI RUOŠŠAGILLII: Emil Kárlsen orru leamen dakkár dáiddár gii ii bija rájáid iežas dáidagii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Slava Ukraini

Njeallje ovttaskas Ruošša bealde sápmelačča oassálastet dan jagi Riddu Riđus.

Sii leat hirbmat ilus go sápmelaš násti gudnejahttá sin lávlagiin ruoššagillii.

– Dat lea áibbas buorre. Mun liikon go son lávlu, ahte mii buohkat leat vieljat ja oappát. Mii sápmelaččat gullat seammá bearrašii. Mii eallit Norgga, Suoma, Ruoŧa ja Ruošša bealde. Dát lávlla lea nu fiinnis ja Emil lávlu áibbas buori ruoššagillii, deattuha Bolšunov.

– Munnje mearkkaša olu gullat dan. Mun lean hui giitevaš dasa ja anán árvvus gullat dan. Hui somá gullat. Sávan soahti fargga nohká. Slava Ukraini (Gudni Ukrainai), lohká Kárlsen.

Semen Bolšunov ja Arina Shaborshina

STUORRA GUDNI: Semen Bolšunov (gurut bealde) filbmii iežas giehtatelefovnnain go Emil Kárlsen lávllui ruoššagillii. Arina Shaborshina (olgeš bealde) spieččui gieđaid ja mojohalai.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Dát lávlla lea hirbmat fiinna skeaŋka midjiide Ruošša beale sápmelaččaide. Mii eat leat nu gallis dáppe Riddu Riđu, dušše njealjis, čilge Bolšunov.

Almmuhan skearru

Emil Kárlsen (25) lea bajásšaddan Čávkkusis Omasvuonas, muhto ássá Romssas.

Son lei Resirkulert nammasaš joavkku lávlu ja gitárista.

Son lei Riddu Riđu jagi 2019 nuorra artista.

– Váivi go Katarina Barruk ii boađe. Dá lei okta konsearttain masa mun áigon. Seammás lea somá go fas beasan čuojahit dáppe Riddu Riđus, lohká Kárlsen.

Diibmá almmuhii Emil Kárlsen skearru «Nagirvárrái» ovttas artisttain Lávre. Lávre lei bearjadaga konsearttas mielde lávddi alde moadde lávlaga lávlumin.

Lávlla «Min áiggis - Ближе, чем кажется» lea skearrus.

Semen Bolšunov

MOJOHALLÁ: Semen Bolšunov lea hirbmat duhtavaš dán jagi festiválain.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Korte nyheter

  • Sámi dáiddáris sierračájáhus Oslos

    Dán vahkus rahppui sámi dáiddára Silje Figenschou Thoresen čájáhus Astrup Fearnley museas Oslos.

    Dáiddačájáhusa lea son gohčodan «Jaskes ja suodjaluvvon oalli, gearddit dan bajábealde mannet ráfálaččat meattá».

    Thoresen ássá Girkonjárggas ja geavaha gávdnon dávviriid hukset installašuvnnaid ávdnasiin. Ávdnasat sáhttet leat earret eará muorra, bábir ja plastihkka.

    Astrup Fearnly musea lea beakkán Tjuvholmenis Oslos, ja lea njunnošis davviriikkain dáládáidaga dahje ođđaáigásaš dáidaga gaskkusteamis.

    Dá lea nubbi stuorra sierračájáhus oanehis áiggis ovtta sámi nisson dáiddáriin stuorra museas Oslos. Gieskat loahpahuvvui Britta Marakatt-Labba čájáhusNorgga Našunálamuseas.

    Åpning av Silje Figenschou Thoresens utstilling på Astrup Fearnley museet september 2024.
    Foto: Helle Holm
  • Čalmmustahttet iešsorbmeneastadeami

    Dán mánu 10.beaivvi čalmmustahttojuvvo iešsorbmeneastadeapmi máilmmiviidosaččat.

    Guovdageainnus rahpet dan beaivvi girku oapmahaččaide ja earáide, čállá Ávvir (ávvir.no).

    Suohkanpsykologa, heahtejoavku ja psyhkalaš dearvvašvuođajoavku maid bohtet dien deaivvadeapmái Guovdageainnu girkus.

    Sámediggeráđđi lea geassit maid juolludan ruđaid iešsorbmeneastadanbargguide.

    Dalle lei Girku SOS mii oaččui doarjaga Sámedikkis.

    Sii leat davviriikkalaš álbmotdearvvašvuođafierpmádahkii čohkkemen buohkaid geat barget iešsorbmeneastademiin Sámis.

    Girku SOS lea Norgga stuorimus birrajándora heahtebálvalus telefovnna ja interneahta bokte.

    Girku Guovdageainnus
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Eallilan olbmot nevvot nuoraid TikTok-videoin

    TikTok:ii leat ihtigoahtán ealligovat mas oaidná vuorrasat olbmuid neavvumin nuoraid.

    Nuorat jerret juo go vánhemiin, áhkuin ja ádjáin dahje eará vuorasolbmuin rávvagiid ieš guđet ge áššiin eallimis.

    – Lean ieš oahppan olu iežan áhkus ja ádjás, dovddaha joatkkaskuvlaoahppi Skien gávpogis Telemárkkus, Julie Marie Myrland NRK:i.

    råd fra mamma tik tok

    Unge søker råd fra eldre på TikTok: – Følg drømmene

    Råd fra eldre med livserfaring har blitt populært på sosiale medier. Hva kan man lære av folk i sin beste alder?