Hopp til innhold

Emil Kárlsen lávllui ráfilávlaga ruoššagillii

Lávlla sáme- ja ruoššagillii čuozai njuolgga olbmuid váimmuide. Juoigi, lávlu ja lávllačálli ieš lohká lávlaga sáttasátni lea ráfi.

Emil Kárlsen Riddu Riđus

LIGGII VÁIMMUID: Dán vuoru lei Emil Kárlsen okto lávddi alde masá olles konsearttas. Dása orro olbmot liikomin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mun čállen dien lávlaga ovttas Ruošša beale skihpáriin. Dat šattái proteastalávllan Ukraina-Ruošša soađi vuostá, čilge Emil Kárlsen NRK Sápmái.

Lávlla «Min áiggis - Ближе, чем кажется» máidnu ráfi ja cuiggoda soađi.

– Mii fertet suodjalit min máilmmi ja doallat min máilmmi gieđas. Dat mearkkaša suodjalit dan. Dáhpáhusat leat lagabut go dan maid mii jáhkkit. Fertet respekteret nuppiideamet ja guldalit nuppiideamet, ávžžuha Kárlsen.

Kárlsen šattai fáhkka ráhkkanišgoahtit čuožžut Riddu Riđu lávddi alde go bođii diehtu, ahte Katarina Barruk ii sáhttán boahtit.

Emil Kárlsen

LÁVLLUI RUOŠŠAGILLII: Emil Kárlsen orru leamen dakkár dáiddár gii ii bija rájáid iežas dáidagii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Slava Ukraini

Njeallje ovttaskas Ruošša bealde sápmelačča oassálastet dan jagi Riddu Riđus.

Sii leat hirbmat ilus go sápmelaš násti gudnejahttá sin lávlagiin ruoššagillii.

– Dat lea áibbas buorre. Mun liikon go son lávlu, ahte mii buohkat leat vieljat ja oappát. Mii sápmelaččat gullat seammá bearrašii. Mii eallit Norgga, Suoma, Ruoŧa ja Ruošša bealde. Dát lávlla lea nu fiinnis ja Emil lávlu áibbas buori ruoššagillii, deattuha Bolšunov.

– Munnje mearkkaša olu gullat dan. Mun lean hui giitevaš dasa ja anán árvvus gullat dan. Hui somá gullat. Sávan soahti fargga nohká. Slava Ukraini (Gudni Ukrainai), lohká Kárlsen.

Semen Bolšunov ja Arina Shaborshina

STUORRA GUDNI: Semen Bolšunov (gurut bealde) filbmii iežas giehtatelefovnnain go Emil Kárlsen lávllui ruoššagillii. Arina Shaborshina (olgeš bealde) spieččui gieđaid ja mojohalai.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Dát lávlla lea hirbmat fiinna skeaŋka midjiide Ruošša beale sápmelaččaide. Mii eat leat nu gallis dáppe Riddu Riđu, dušše njealjis, čilge Bolšunov.

Almmuhan skearru

Emil Kárlsen (25) lea bajásšaddan Čávkkusis Omasvuonas, muhto ássá Romssas.

Son lei Resirkulert nammasaš joavkku lávlu ja gitárista.

Son lei Riddu Riđu jagi 2019 nuorra artista.

– Váivi go Katarina Barruk ii boađe. Dá lei okta konsearttain masa mun áigon. Seammás lea somá go fas beasan čuojahit dáppe Riddu Riđus, lohká Kárlsen.

Diibmá almmuhii Emil Kárlsen skearru «Nagirvárrái» ovttas artisttain Lávre. Lávre lei bearjadaga konsearttas mielde lávddi alde moadde lávlaga lávlumin.

Lávlla «Min áiggis - Ближе, чем кажется» lea skearrus.

Semen Bolšunov

MOJOHALLÁ: Semen Bolšunov lea hirbmat duhtavaš dán jagi festiválain.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohcit oahpaheaddjiohppui - eambbosat háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohčamušain.

    Dan čájehit «Samordna opptak» logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektediehta ja medisiidna leat ain dat bivnnumus oahput.

    Ohcit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohciidlohku oahpaheaddjiohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.