Hopp til innhold

– Dát addá eanet návccaid eastadit vaši sápmelaččaid vuostá

Otne dubmejuvvui dievdu go lea fasttit cielahan sápmelaččaid neahta bokte. Dál sávvet ollugat ahte dat balddiha earáid dahkamis dan seamma.

Hans Petersen

Hans Petesen lea ilus go diggi celkkii ahte neahttavaššii sápmelaččaid vuostá ii leat dohkálaš.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Otne almmuhuvvui ahte olmmái 50 jagiin Nordlánddas eret, lea dubmojuvvon danin go čálii nehttii vaššiságaid sápmelaččaid birra. Son dubmejuvvui 18 beaivvi giddagassii ja gártá máksit 15.000 ruvnno sáhku. 

Hans Petersen lea hui ilus go dievdu dál lea dubmejuvvon. Son válljii váidit dán neahttacielaheami sápmelaččaid vuostá.

Son lohká NRKii ahte dát vuoitu gullá buot sápmelaččaide ja ahte dát addá sutnje vel eanet návccaid bargat dainna ahte eastadit vaši sápmelaččaid vuostá.

Doaivva boahtte áigái

– Mu mielas lea illudahtti ja dárbbašlaš ahte eastadit dan almmolaš nuoskkideami, mii lea go cielahit ja vealahit olbmuid interneahta bokte. Nu lohká sámediggeráđđelahttu Silje Karine Muotka.

Silje Karine Muotka

Sámediggeráđđelahttu rámida Hans Petersen go váiddii dán ášši.

Foto: NSR

Su mielas lea hui dehálaš ahte neahttavaši dihte dubmejuvvo.

– Dat lea dieđusge dehálaš dan hárrái ahte de mis lea čielga ovdamearkkat ahte leat váikkuhusat ja ahte sáhtát ráŋggáštit du jus čálát dakkáriid mat leat čearddalaš vealaheapmi ja njulgestaga cielaheapmi ja rasisttalaš, lohká son.

Muotka lea ilus go Hans Petersen váiddii dán ášši.

– Dát ášši ii noga dása ahte duopmu lea celkon, muhto dál lea boahtán duopmu mii váikkuha sullasaš duomuin boahtte áiggis, lohká son.

Petersen lea váidán 20 dakkár ášši politiijaide. 19 dáin áššiin heaittihuvvoje politiijáid bealis.

– Mu mielas dat lea buorre ja sáhttá buktit doaivaga ahte almmolaš digaštallan buorrána, lohká Silje Karine Muotka.

Stuora vuoitu

Jurista Ande Somby lohká dán duomu stuora vuoitun.

Ánde Somby
Foto: Inga Renate Buljo / NRK Sápmi

– Mun jáhkkan dát lea vuoitun olles Norgga servvodahkii, dat ahte min servvodat ii galgga leat báidnojuvvon cielahemiin ja soaibmamiin. Dat lea guhkit áiggi vuollái buorre midjiide buohkaide geat eallit dán servvodagas, muhto dat lea maid dieđus ilolaš jus geahččá dan sámi geahččansajis.

Jáhkkatgo ahte eambbosat dubmejuvvojit dákkár áššiin?

– Mun jáhkkan ahte sápmelaččat leat dál lihkkan ja bohtet eambbo váidagiid sáddet dákkár áššiiguin. Ja jáhkkan ahte áššáskuhtti eiseváldi lea dál čuoigan lahtu ja duopmostuollu lea dál dan duođaštan. Nu ahte mun navddán ahte dál boahtá okta áigi gos diekkár áššit bohtet eambbo oidnot. dadjá Somby.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohcit oahpaheaddjiohppui - eambbosat háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohčamušain.

    Dan čájehit «Samordna opptak» logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektediehta ja medisiidna leat ain dat bivnnumus oahput.

    Ohcit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohciidlohku oahpaheaddjiohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.