Hopp til innhold

Ii háliit massit dehálaš ovttasbarggu

Sámedikkiáirasa Silje Karine Muotkka bealljái lea maid ollen Sirpmá bajásšaddanguovddáža heaittiheami sáhka, ja son gal sáhttá dál jo muitalit ahte Deanu gielda vuordá guossi ođđajagis.

Silje Karine Muotka

Sámedikkiáirras Silje Karine Muotka

Foto: Silje Karine Muotka/Kenneth Hætta / Sametinget

Muotka, geas Sámedikkis lea politihkkálaš ovddasvástádus oahpahusáššiin, áigu ieš ođđajagis iskat makkár dat duođaid lea ášši go Deanu gielddastivrra eanetlohku mannan váhkus mearridii heaittihit Sirpmá bajásšaddanguovddáža.

LOGA: Dáppe eai galgga šat skuvllamánát viegadit

– Mun gal áinnas vuolggán Detnui gulaskuddat, ja jus bovdehus ii bođes doppe válddán ieš oktavuođa, lohká Silje Karine Muotka.

Mearrádus ii lean ruđaid duohken

Hartvik Hansen på sitt kontor på rådhuset i Tana

Hartvik Hansen ovddasta Árjja Deanu gielddastivrras.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Ii leat váhkku ge gollan das rájes go almmuhuvvui ahte čavčča rájes giddejuvvojit oahpahusuvssat Sirpmás. Mearrádusa vuođđun čilgii Árjja Hartvik Hansen máŋggabealalažžan.

– Dat lea dat duohta dilli nu ahte mánná ja ohppidlohku lea nu vuollin doppe ahte ii leat šat vejolaš doallat skuvlla. Dasa lassin šattai mannan čavčča vel váddát go masiimet nuoraidskuvllaoahppiid Deanu Sámeskuvllii, go nuoraidskuvllaoahpaheaddji ii lean gávdnamis Sirbmái.

Gieldda ruhtadili gal biehttalii Hansen leat sivvan heaittiheapmái.

– In mun muitte juste man olu gielda seastá dáinna, sullii 3.000.000 jahkái. Ii dás leat dat seastin mii lea dat váldu, baicce dat ahte jus skuvlla galggaš doallat de doppe galgá leat buorre dilli sihke bargiide ja oahppiide. Jáhkan ja doaivvun skuvllamánáid movttáskit go Deanu Sámeskuvllii besset, go dat skuvla gal doaibmá bures, muitala Hansen.

Dehálaš ovttasbarggu šálloša

Sirpmá skuvla

Sirpmá skuvla

Foto: NRK Sapmi

Sirpmá skuvlla ovttasbargu Ohcejoga skuvllain, man váhnemant ja gielladutki rámidit bures doaibman, ii lean gielddastivrraeanetlogu mielas doarvái doalahit bajásšaddanguovddáža. Dát lea šallušahtti Muotka mielas, gii lea maid viidát rápmon dán ovttasbargoprošeavtta.

– Sámedikki bealis leat mii mángii ovdanbuktán, maiddái našunála čoahkkimiin, dán prošeavtta buorrin ovdamearkan das ahte man bures riikkarájáid rastá sáhttá ovttasbargat.

LOGA: – Giella dat gillá go massit skuvlla

Váikko Muotka ii loga diehtit nu olu dán ovttasbarguprošeavttas, namuha son guit máŋga buori beali ovttasbarguprošeavttain man ii háliidivčče dál duššás mannat.

– Dákkár prošeavttaid bokte nannejuvvo sámevuohta, dasa lassin sáhttit mii norggabealde oahppat daid buriid beliid mii suoma skuvllavuogádagas lea.

Evttohan oktasaš skuvlla

Suomabealde árvalii Kati Eriksen čovdosa áššái, nammalassii oktasaš sámeskuvlla cegget. Dát livččii de loktet mánáid ja ohppidlogu. Dán ii jáhke sámedikkiáirras Muotka veadjemeahttumin.

– In mun livččii muđuid politihkket jus in livčče jáhkkit vejolašvuođaide, ja áinnas boađán Detnui suokkardit ášši ovttas Deanu gielddain ja suoma skuvllaeisseváldiin, go daid duohken dat loahpas šaddá ášši. Sámedikkis ii leat makkárge mearridanváldi dás, muhto politihkkálaš dásis sáhttit geahččalit váikkuhit ovdamearkkadihte gulahallama bokte, loahpaha Muotka.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK