Áigu bohccuiguin bargat vaikko dálkkádat áitá

Mats Ailu Eira (22) lea mannamin iežas orohahkii, Fávrrosordii, ealu vuodjit. Son bargá ealáhusas, man boahtteáigi lea eahpečielggas dálkkádatrievdama dihtii.

– Dat leat goit lohkan oba guhká ahte máilbmi rievdá, ja dat gal dieđusge rievdá. Máilbmi lieggana ja juohke dálvvi bidjá eambbo muohta. Eai leat buollašat, dadjá son.

Oanehat ja bivvalis dálvvit. Unnit muohta ja eambbo arvi. Giđđa boahtá árabut ja geassi bistá mánu guhkit. Dát sáhttá leat Mats Aillu duohtavuohta 2100:s.

Son oaidná ahte sii fertejit bargat garrasit boahtteáiggis. Dálkkádatrievdamis ii bala. Ii leat go heivehit ealáhusa rievdamiidda.

– Mii várra eat šatta orrut dálveorohagas nu guhká dalle. Mii šaddat guhkit áiggi orrut davvin. Nu mun jáhkán dat šaddá, muitala Mats Ailu.

Stuorra rievdadusat

Guovdageaidnu lea dál galbmaseamos ja goikáseamos báikkiid searvvis Norggas, muhto 80 jagi geažes sáhttá gaskamearálaš temperatuvra loktanit 3,9:in grádain.

Guovdageaidnu šaddá sullii nugo Mátta-Norgga báiki Trysil dál, boahtá ovdan dutkamiin maid NRK lea čohkken dálkkádatáššái.

Go máilbmi lieggana, de arvá eanet. Dálkkádatdutkit rehkenastet 14% eambbo arvvi dahje 70 millimehtera eanet arvečázi. Sullii 18 lassi arvebeaivvi 2100:s.

Dálkkádatrievdan váikkuha garrasepmosit boazodollui, go boazosápmelaččat ealihit bohccuid dušše mehciin. Dutkit jáhkket maid dálkkádaga suohkudit vumiid ja duoddariid visot vuovdiluvvat. Dát mearkkaša ahte jeageleatnamat gáržžiduvvojit.

Go máilbmi lieggana de ihtet maid eambbo divrrit boazodoalu guovlluide. Niranasat ja čuoikkat lassánit davvin - ja dalle bálget bohccot eambbo go dál.

Oaidnit jo váikkuhusaid

Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáža (ICR) direktevra, Anders Oskal, čilge ahte dálkkádat rievdá johtileappot láhka davvepolaid. Dát váikkuha stuorrát boazosápmelaččaide miehtá davvemáilmmi.

Dan sii leat juo vuohttán máŋga dálkkádatrievdama.

– Buorre muohta dahje seaŋaš, mii lea buorre bohccuide, lea rievdame. Seaŋaš šaddá dalle go lea buolaš, muhto go dál eai leat šat buollašat nugo ovdalaš áigge, de sáhttá seaŋáš muohta hedjonit, dadjá direktevra.

Son čilge ahte stuorámus dálkkádatrievdama váikkuhusat dáhpáhuvvet Nuorta-Ruoššas, Taiga-guovllus. Taiga boazoálbmot massá guohtuneatnamiid earret eará stuora buollimiidda.

Dát lea boađusin dasgo máilbmi gaskamearalaš temperatuvra loktana.

– Guovdageainnus lea giđđadálvvi temperatuvra loktanan maŋimuš 30 jagis 3,7:in grádain. Nuorta-Sibirjjás ges 6,2 gráda ja 7 gráda gaskka, dadjá direktevra.

Lea rievdan ja ain rievdá

Mats Áilu lea lohkan dan maid dálkkádatdutkit leat dadjan NRK:i ja oaidná earálágan dili Sis-Finnmárkkus jagi 2100:s.

Son lea maid gullan iežas ádjás ahte davviguovlu lea rievdame.

– Ádjá buolva dadjá ahte dál eai leat šat seamma buollašat go ovdal. Girsi ii oba šattage ja muohta gahččá liegga eatnamii. Dan dat hohket, dat ii láven ovdal. Ovdal lávii eanan álggos girset, ja de easka muohttit, dadjá son.

Go eai leat šat buollašat ja eanan ii girse ovdalgo bidjá muohttaga, de sáhttá bohccuide ráhkadit heajos ealáhaga.

– Dat sáhttá dagahit bodneskártta, ja dan čađa ii beasa boazu, dadjá son.

Vaikko máilbmi rievdá ja lea ain rievdame Sámis, de lea Mats Aillus jáhkku boahtteáigái.

Son njuike eret skohteris ja ráhpula muohttaga nu ahte jeagil ihtá oidnosii.

– Hui buorre guohtun orru šaddame dán dálvái gal. Beare ii deavdde nu olu muohttaga, iige bival nu ahte jiekŋu, dadjá Mats Ailu Eira.