Hopp til innhold

Rávvagat mo álkidahtát oahppoáiggi

Dál lea vuot ođđa skuvlajahki, ja ollu nuorat leat álgimin alitohppui. Dá leat moadde rávvaga mo seasttá ruđa ja dahká oahppoáiggi álkibun.

Gutter og jenter ser ut til å ha ulik forståelse av språk

Studeanttat geat leat lohkamin. (Arkiivagovva)

Foto: ScanStockPhoto/Andres Rodriguez

Studeantaeallin lea hušaš áigi gos ollugat rahčet sihke lohkamiin ja ekonomiijain.

Dás gávnnat TikTokara ja stipeandiáhta rávvagiid, mo studeantaeallimis sáhttá birget. Nubbi rávve mo birge ruđalaččat, ja nubbi ges mo berre smiehttat go studere.

Bivnnuhis TikTokar

Kristoffer Tvilde

Kristoffer Tvilde

Foto: Privat

Kristoffer Tvilde ráhkada borramušvideoid Instagramas ja TikTokas.

Son lea čállán girjji «Den store spareboken», gos muitala mo sáhtát borrat dego gonagas bušeahtas. Dát girji ilbmá borgemánu 25. Beaivve.

Pláne gávppašeami

Hanna holder en handleliste på butikken. Listen er skrevet på kyrillisk.
Foto: Håkon Benjaminsen / NRK

Fina hárve buvddas. Jus dávjá gávppaša, de soaitá oastit eanet go dan maid dárbbaša. Die lea Kristoffer Tvilde vuosttaš ráva, ja son ávžžuha studeantta čállit listu ja plánet maid áigu oastit ovdal manná buvdii.

Dán jagi leat borramušhattit divron 6,8 proseanttain diimmá ektui, ja danne lea dehálaš geahččat mo sáhttá ruđa seastit.

Buvddain lea sierra báiki gosa bidjet gálvvuid main lea dáhton mii dagaha ahte eai sáhte olles haddái vuovdit daid. Dávjá leat dát gálvvut vuoliduvvon 40-50 proseanttain, ja eanaš dain gálvvuin sáhttá galmmihit.

Ivttá beaivve láibi lea maid buorre jus dan čuohppá vajahassan ja galmmiha. Dat láibi šaddá measta dego varas láibi go dan liggesta toastruvddiin.

Iskka hattiid

Manges favoritt til speileggene en søndagsmorgen.
Foto: Pål Tegnande / NRK

Biergu lea divrras. Dalle sáhttá ráhkadit bađvešattuiguin mállása oktii vahkus, dan sadjái go bierggu borrat. Bađvešattut mákset sullii 10 ruvnno ja daiguin gallána bures.

Geahča kilohatti go leat oastimin šattuid ja ruotnasiid. Lea hálbbit oastit daid ruotnasiid maid ieš čoaggá ja vihke.

Galmmihuvvon guolli lea mihá hálbbit go varas guolli. Dávjá lea varas guolli maiddái leamaš galmmihuvvon, nu ahte ii leat stuora erohus.

Rahkat biepmu ieš

Matlaging MO-senteret i Bergen
Foto: Marit Sirm-Eikre / NRK

Lea buoret ráhkadit borramuša ieš go oastit gárvvesbiepmuid nu go Fjordland dahje Grandiosa. Iežas ráhkaduvvon biebmu lea maiddái eanet dearvvašlaš ja dainna seastá ollu ruđa.

Dábálaččat gávppašit studeanttat dušše ovtta olbmo várás, muhto Tvilde ávžžuha ráhkadit ollu borramuša oktanaga. De sáhttá galmmihit dan mii leat báhcán ja ligget eará beaivvi.

– Jus ovdamearkka dihte sotnabeaivvi ráhkada stuorra mállása, ja galmmiha oasi das, de lea máŋgga beaivái borramuš. Ekonomalaččat ii leat nu stuorra erohus vuoššá go mállásiid ovtta dahje njealji olbmui.

UIT stipendiáhtta

Magnus Ingebrigtsen

Magnus Ingebrigtsen

Foto: Privat

Magnus Ingebrigtsen ges bargá stipendiáhttan UITas. Son logaldallá psykologiija-oahpus.

Son ges neavvu mo ieš dat studeren ja lohkan sáhttá čađahuvvot, vai ii šatta lossat ja váivi studenttii.

Oahppan galgá leat váttis

Lær deg å takle eksamenssituasjonen

Lea buoret smiehttat ahte oahppan lea váttis, ja atnit dan positiivvalažžan.

Lea veara rahčat jus duođai háliida šaddat čeahppi juoga mas. Álggos lea veahá váttis, muhto de berre diktit iežas veahá vuollánit duollet dálle.

Muitte ahte don it leat okto dainna dovdduin. Eanaš ođđa studeanttat leat vásihan justa dan seamma.

Joatkkaskuvllas lea hui ollu plánejuvvon, muhto go lea studeantta, de ferte ieš plánet.

Álggos soaitá leat váttis, ja dasa manná áigi hárjánit. Veahážiid mielde fuomáša mo buoremusat oahppá.

Pláne iežat lohkanáiggi

Lesesal
Foto: Frank May

Lohkanáigi lea dego bargobeaivi. Gávnna vuos áiggi goas dutnje heive buoremusat álggahit ja loahpahit bargobeaivvi, ja bargga fal bures dan áiggis man leat bidjan alccesat.

Máŋgasis soaitá šaddat heajos oamedovdu jus ieža dovdet ahte eai loga doarvái. Muhto de lea dehálaš muitit ahte lohkan lea dego bargu gosa vuolgá, bargá (studere), ja man loahpaha go bidjá eret girjjiid.

Lea dehálaš earuhit lohkanáiggi ja friddjaáiggi.

Gávnna ovttasbargoguoimmi

Studenter på UiS
Foto: Rolv Christian Topdahl / NRK

Fágagirjjálašvuohta sáhttá dovdot hui lossadin máŋgasa mielas.

Muhto dat mii lea losimus, lea dat ahte oba álgit ge lohkat. Danne leat máŋggas geat maŋidit juste dien lohkama, go studeanttas orru iežas mielas nu buorre dilli juohke diŋgii.

Stipendiáhtta ja logaldalli Magnus Ingebrigtsen ávžžuhus lea ahte hukset joavkku mii ovttas lohká ja bargá fágain.

– 25 minuktasaš lohkanáigi álggos, ja de váldibehtet oanehis bottu, lohká Ingebrigtsen juste dien bargojoavkku birra.

Son muitala viidáseappot ahte dalle šaddá olmmoš hui dihtomielalaš lohkamii, seammás go lea ovttas earáiguin. De han lea sadji eará ságaide go lea boddu.

– Dutkan čájeha ahte boddu lea maiddái áigi gos oahppá, muhto eará vuogi mielde, loahpaha Ingebrigtsen.

Les også: Her er folkets sparetips

Sparegris
Sparegris

Korte nyheter

  • Fuolas ovttasbarggus Ruošša beale sámiiguin

    Kárášjoga sámiid searvvi Ragnhild Lydia Nystad dovddahii Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSRa) riikkačoahkkimis, ahte son lea fuolas ovttasbarggus Ruošša beale sámiiguin Ukraina soađi olis.

    – Soahti hehtte min sámiid ovttasbarggu ja mii eat sáhte šat doallat oktavuođa rájáid badjel. Mii eai galgga dan dihtii vajálduhttit sin, deattuha Nystad.

    Nystad lei 1980-vuođđalogus mielde čadnamin oktavuođa Ruošša beale sámiiguin ja oččodit sin mielde Sámiráđđái.

    Ragnhild Lydia Nystad
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Gudnebálkkašupmi ovddeš sámediggepresideanttaide

    Norgga Sámiid Riikasearvi (NSR) riikačoahkkin geigii gudnebálkkašupmi Svein Roald Nystøi ja Aili Keskitaloi, čállá Ávvir.

    NSRa gudnebálkkašupmi lea bálkkašupmi mii 2005 rájes lea juhkkojuvvo riikačoahkkimiin. Bálkkašupmi juhkkojuvvo olbmuide geat rehkenastojuvvojit dego ovdavázzin geat barget NSRa ja sámi áššiid ovddas.

    Egil Olli, Aili Keskitalo, Svein Roald Nystø, Ole Henrik Magga
    Foto: Sergey Gavrilov/Gavrilov Media / NRK
  • Ber om å fryse omsetningene i ulovlig vindkraftverk på Fosen

    Norske Samers Riksforbund (NSR) krever at regjeringen iverksetter umiddelbare tiltak, i samarbeid med reindrifta på Fosen og Sametinget, som avslutter menneskerettsbruddet på Fosen.

    NSR mener det er skammelig at norske myndigheter ennå ikke har gitt en offentlig beklagelse overfor reindriftssamene på Fosen.

    NSR krever derfor at omsetningene som er generert av de ulovlige vindkraftverkene skal fryses.

    NSR viser til dommen fra Høyesteretts storkammer av 11.oktober 2021 hvor Høyesterett konkluderer med at vedtak om konsesjon og ekspropriasjon til vindkraftutbygging på Fosen er ugyldig fordi det krenker samenes rett til kulturutøvelse etter FNs konvensjon om sivile og politiske rettigheter artikkel 27.

    Vidar Andersen
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK