Hopp til innhold

Ballet heajos suoidnešattu dagahit heahtedili

Heajos suoidnešaddu Davvi-Norggas vuorjá boanddaid, geat ballet ahte šaddá unnán borramuš omiide.

Les på norsk: Frykter fôrkrise

Jon Evald Hætta gusat

FUOLASTUVVAN: Leago doarvái suoidni omiide dán jagi? Olu boanddat leat fuolastuvvan.

Foto: Ronald Pulk

– Vearrámus mii sáhttá geavvat, lea ahte boanddat šaddet njuovvat elliid go ii leat doarvái borramuš, muhto mun sávan ahte mii eat gártta dan dillái gal, lohká Finnmárkku boanddaid searvvi jođiheaddji Lise Kaldahl Skreddernes.

Guovdageainnus lea boanda Jon Evald Hætta geargan lájuiguin ja čohkken suoidnespáppaid náveha lusa Ávžžis. Dán jagi eai gártan nu olu spáppat go lávejit.

Jon Evald Hætta

Guovdageainnu boanda Jon Evald Hætta oažžu olu telefuvnnaid boanddain geat áiggoše oastit suinniid sus.

Foto: Ronald Pulk

– Dán geasi lea oba heittot suoidnešaddu leamaš, lei guhkes dálvi ja bođii hui goikegiđđa, mii dagahii ahte álggii maŋŋit šaddat, dadjá Hætta.

Son muitala alddis 30% unnit suoinni go dábálaš jagiid láve. Diibmá sus ledje 750 suoidnespáppa go gearggai lájuiguin. Dán jagi eai leat eará go 450.

– Mun gal birgen, muhto in sáhte vuovdit suinniid eará boanddaide ja boazodolliide nu go láven, dadjá Hætta.

Sávvá ahte ii šatta heahtedilli

Finnmárkku boanddaid searvvi jođiheaddji Lise Kaldahl Skreddernes muitala ahte olu boanddat leat dál fuolastuvvan heajos suoidnešattu geažil.

– Man vearrái dilli lea ii dieđe vel áibbas sihkkarit ovdal go buohkat lea geargan lájuiguin, dadjá son.

Son muitala ahte muhtin guovlluin leat guhkes dálvi ja goikegiđđa billistan gittiid, maid boanddat leat ođđasit šaddan gilvit, ja dáid eai leat vuos láddjen.

Leder i Finnmark bondelag, Lise Kaldahl Skreddernes.

Finnmárkku boanddaid searvvi jođiheaddji muitala ahte olu boanddat leat fuolastuvvan go lea nu heajos suoidnešaddu dán jagi.

Foto: Lise Kaldahl Skreddernes

Ii leat gal seamma heittot juohke sajis, ja Skeddernes sávvá ahte ii šatta heahtedilli ealáhusas.

Son lea gal sihkkar ahte olu boanddat šaddet oastit suinniid go iežaset gittiin ii leat doarvái buorre šaddu.

– Vearrámus lea jus Davvi- Norgga boanddat eai juollut vuovdit, de ferte Lulli-Norggas diŋgot suinniid ja de gal sáhttá jođánit gártat divrrasin, čilge Skreddernes.

Oallugat háliidit oastit suinniid

Guovdageainnu boanda Jon Evald Hætta láve juohke jagi vuovdit suinniid sihke eará boanddaide ja boazodolliide.

Rundballer

Olu boanddain davvin leat dán jagi olu unnit suoidnespáppat go dábálaččat.

Foto: Ronald Pulk

Son muitala jo ožžon olu telefovnnaid Álttá boanddain, geat áiggoše oastit suinniid.

– Álttás lea hui heittot , doppe lea oallugat geain leat giettit billahuvvan giđđat, ja dat eai leat oba šaddange dán geasi, muhto mun in sáhte vuovdit ovdalgo dieđán ahte birgen ieš.

Sus leat báhcán olu suoinnit diimmážis. Ovtta guorbmebiilla dievva lea jo sádden Áltái. Reastta lea šaddan vurket iežas omiide vai dain lea doarvái suoidni dálvái.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK