Go Emil Kárlsen oahpaha luođi; Jus fal jodle, de ii leat ceavzán

Stjernekamp-gilvvus NRK1:s gilvalit artisttat juohke vahku iešguđet šáŋŋeris. Sii galget moatti beaivvis oahppat amas šáŋŋera ovdalgo ovdanbuktet dan njuolggosáddagis.

Dábálaččat gilvalit šáŋŋeriin mat leat oalle dovddus miehtá máilmmi, muhto dán vahku gilvalit artisttat luđiin - musihkkahápmi mii lea oalle amas eanaš gilvaleaddjiide.

• Dás oainnát makkár luđiid galget juoigat: Joik og duett i Stjernekamp

Bagadeaddji

Go gilvaleaddjit leat válljen luođi, de galggašedje dan mađe oahppat ahte lahkanišgohtet dán šáŋŋera. Dasa dárbbašit dieđusge veahki.

Dán jagi lea Emil Kárlsen bagadeaddjin.

Omasvuotnalaš lea ovdal muitalan ahte lea measta bajásšaddan Riddu Riđđu -festiválas ja sámi kultuvrrain.

– Vaikko in leat almmolaččat juoigan nu guhká, de lean gal juoigan guhkit go galggašii jáhkkit, son muitala.

Ohppet luođi - eai fal juoigama

Son maid muitala ahte dát čájeha man guhkes áiggi olmmoš duođaid dárbbaša oahppat juoigat. Sus ii leat nu ollu áigi guđege artistii, nu ahte eai sii oahpa juoigat gal.

– Don dárbbašat áiggi oahppat juoigat. Dat ii leat vejolaš ovtta beaivvis. Muhto dat lea buorre vuohki oahpásmuvvat luđiin, čilge Emil.

Son háliida čájehit daid reaidduid maid dárbbašit, nugo mo geavahit jiena vai bohtet lagabui luođi. Sus lea doaivva ahte dát sáhttá leat mielde čájeheamen man váttis juoigan duođai lea.

– Doaivumis dat maid boktá diehtoáŋgirvuođa luohtái, ja erenomážit visot mii lea čadnon luohtái ja mii sámi kultuvra lea, čilge Emil.

Duopmár

Lávvardaga lávkejit artisttat lávdái čájehit maid leat oahppan, ja man sii leat hárjehallan dán vahku. Dá lea maid sii oidnet.

Ovddabealde lávddi čohkkájit bagadeaddji Emil Kárlsen, Stjernekampa fásta duopmár Mona B. Riise ja vel nubbi beakkán sápmelaš, Agnete Saba.

– Šaddá somá fas boahtit Stjernekampii, ja lea stuorra gudni leat duopmár, son lohká.

Saba mieđiha ahte lea veahá balus dál, muhto lihkus bargá ovttas čeahpes olbmuiguin.

– Mu mielas lea somá ahte galggan bargat ovttas Emil Karlseniin ja Mona B. Riisein. Mus lea hui stuorra respeakta sudnuide, muitala Agnete.

Agnete lei ieš mielde Stjernekampas 2013, muhto dalle ii lean luohti vel oassin gilvvus. Dan maŋŋá lea son leamaš mielde Melodi grand prixas ja eará stuora TV-prográmmain.

Earret eará Agnete jienáda-ráiddus dál čakčat, mas son rahpasit muitalii mo lea gažadan iežas sámevuođa ja jearran lea go son doarvái sápmelaš.

Ohcala dovdduid

Agnete ii leat gal ovdal árvvoštallan earáid dán láhkái, muhto sus leat jurdagat movt bargá.

– Dat mii lea dehálaš munnje, lea ahte dovdu lea duođaid das ja ahte artisttat dihtet man birra sii juiget, lohká Agnete.

Viidáseappot muitala ahte son geahččá ovdanbuktinnávcca. Dat lea oainnát nu ahte luohti ii leat nu go lávlla.

– Dat ii leat nu dehálaš leat “pitch perfect”. Ovdanbuktin ja dovdu lea “The Key”, son muitala.

Dehálaš prográmma

Adrian Angelico lea sámi operalávlu ja Tik Tokár, ja lea earret eará leamaš mielde NRK prográmmas Muitte mu - Husk meg. Su mielas lea miellagiddevaš ahte luohti gullo ja oidno Stjernekampas.

– Dat ahte šáŋŋer ovddastuvvo, ja ahte artisttat besset geahččalit juoigat, dahká juoga. Dat boktá sáhkkiivuođa, muitala Adrian.

Son buohtastahttá luođi ja opera justa diekko. Don it gula dáid šáŋŋeriid vaikko gos, nu ahte don fertet ieš ohcat daid.

– Jus dat eai oidno ja gullo buoremus sáddenáiggis, de lea váttis gávdnat dáid šáŋŋeriid jus eai gávdno jo sogas, son čilge.

Danne lea Adrian mielas nu buorre ahte luohti lea sierra šáŋŋer Stjernekampas.

– Don oahpat veahá šáŋŋera birra maid. Go bagadeaddji oahpaha artisttaid, dat maid oahpaha gehččiid mo dat dahkko. Nu go teknihkaid ja stiilaáddejumi, čilge Adrian.

Čájehit vuollegašvuođa

Sihke Emil ja Agnete lohkaba ahte lea buorre ahte Stjernekamp lokte luođi.

– Sávašin ahte mun livččen beassan dalle juoigat go mun ledjen mielde, muhto šaddá hui somá leat duopmárin, lohká Agnete.

Emil muitala ges ahte son lea čuvvon dáid artisttaid guhkit áigge, ja su mielas sii dahket barggu respeavttain ja vuollegašvuođain. Sii eai daga luođi duššin.

– Sii orrot áddemin ahte šáŋŋer lea čadnon kultuvrii, mii lea minoritehta sihke Norggas ja máilmmis. Ja mun vásihan ahte bohtet vuollegašvuođain ja háliidit oahppat, muitala Emil.

Ii leat lohpi jodlet

Goappašagat muitaleaba ahte šaddá gelddolaš oaidnit mo dát manná. Dán jagi artisttain lea alla dássi, muhto guoktásis soaitá leat ovdamunni.

Alexandra Rotan lea lávlu Keiino-joavkkus, ja soaitá leat ožžon veahá veahki Fred Buljos. Emil ii dieđe man olu Fred sáhttá veahkehit teknihkain, muhto duogášdieđut leat maid ávkkálaččat.

– Dat lea nu olu kultuvrralaš duogáš maid galggašii dovdat go lea oahppamin juoigat, muitala Karlsen.

Nubbi artista lea Bjørn Tomren. Son dovdá máŋggalágan lávlunvuogi maid earát eai máhte. Earret eará máhttá sihke jodlet ja čottalávlut.

– Muhto jus fal jodle, de ii leat ceavzán, Emil dieđiha.