– Lean massán idjanahkáriid NAV dihte

Son lea bargan Sámi Allaskuvllas 1990 rájes dássážii ja njeallja jagi dassái, de fuobmái son boasttuvuođa ja stuorra váilivuođaid iežas ealáhatruđa sturrodagas. NAV han ii lean báljo registrerenge su jahkebargguid ja oadjomávssuid dán áiggis maid lea leamaš barggus Norggas. Olles su bargoáigodagas ledje 12 jagi registrerekeahttá.

Ieš roggagođii dieđuid

Son lea maŋimuš njeallja jagi bidjan ollu iežas searaid geahččalit njulgehit daid váilevaš penšuvnna registreremiid.

– Go mun iskagohten iehčan ealáhatruđa NAV:s, de boahtá diehtu ahte du ealáhaga ii sáhte rehkenastit, dus váilot dieđut. Ja mun álgán imaštallet mo hearráid mus sáhttet dat dieđut váilut?

Stáhtaealáhatkássa dieđuid mielde gal leat munnje čoggon dat ealáhatruhta, muhto ii NAV:s, ja dan in ádden go dat spiehkasta dan Suoma systemas.

Ollu earát gillájit seamma láhkái

– Mun lean gullan ollu earáidge váivašuvvamin, Ohcejoga gielddas dat han leat hui ollu olbmot geat barget Norggas, Deanus ja Kárášjogas.

De mun álgen ságastallat daiguin oahppásiiguin dáppe – ahte mo bat dis lea mannan dat, ja, juohke okta muitala ahte NAV ii leat merken sin tietnasiid dohko. Ja okta muitalii munnje ahte sus livčče váilon 14 jagi, dego ii livčče leamaš ii mihkkege tietnasiid, dadjá Hirvonen.

Heađušta ovttasbarggu

Sámi parlamentáralaš ráđi lahttu, Aili Keskitalo, oaivvilda ášši lea heađušteaddjin sámi ovttasbargui.

– Mu mielas lea hui vahát gullat ahte dakkár váttisvuođat leat min servodagas maid mii háliidivččiimet galggašii leat rájá haga servvodat. Dat gal čielgasit váikkuha dan davviriikalaš sámi ovttasbargui. Min ásahusat fertejit dávjá viežžat gelbbolašvuođa nuppe bealde ráji, ja go orrot Davviriikkain, de ii galggašii dát leat ná stuorra váttisvuohtan.

Norgga váttisvuohta

– Dát berrelii leat áššin Sámi parlamentáralaš ráđis, muhto vuosttažettiin orru dat dakkár Norgga beali hástalus, norgga byråkráhttaijain, ja dan berre norgga Sámediggi loktet ráđđehusain ja dain direktoráhtain mat váikkuhit dakkár áššiide, dadjá Keskitalo.

Vihtta jagi ain váilot

Njealja jagi njulgehanbargu, bálká- ja oadjomávssuid duođaštusaid roggan, lea addán bohtosiid, muhto ášši ii leat válmmas; su ealáhat ruhtadan jahkelogus váilot dál ain vihtta jagi. Hirvonen doaivu NAV njulgešii daidge farggamusat.

Mo du mielas lei go don šaddet ieš bargagoahtit bargguid maid stáhta ásahusat ieža livčče galgan fuolahit?

– Na, mu mielas gal lei nu ártet, nu go duokkár ásahus, ii leat vurkkodan daid mu dieđuid. Mun gal ledjen nu suorganan ja mun dieđusge veardidan mo dáppe Suoma bealde gos maid lean bargan.

Dáppe Suomas sáddejit jahkásaččat vel dieđuid ahte man olu don leat ánssášan dan ealáhatruđa ja Norggas ii boađe makkárge diehtu.

Jus don it máhte skurbat daid dieđuid, de don luohtát dan eiseváldái ahte dat lea bargan dan barggu mii sutnje gullá, ja mu mielas dat lea eiseválddiid bargu.

Geahča ja guldal maid nubbi Ohcejoga ássi, Aino Snellman, lea vásihan penšuvnnainis. Son lea doavttirin bargan lahka 20 jagi Deanu gielddas:

Vaikke vel Vuokko Hirvonen lešge árpašuvvan dáinna áššiinis, de deattuha ášši gullat ollu earáide.

– Dát ii leat beare mu priváhta ášši. Mun dovddan maiddái nie ahte dát guoská nu máŋgasii ja dat ii leat nu ahte mu guovdu lea dat meattáhus, muhto dat orru diekkár systemáhtalaš ášši – mun dovddan ahte mun lean vealahuvvon.

NAV direktevra, Kjersti Monland, šálloša go nu guhkes áigi mannan áššái.

– Min mielas lea dat hui váivašuhtti. Áššiin leat ádjánan menddo guhká ja dan mun šállošan.

Monland lasiha ahte Hirvonena áššái dárbbašit sii gul vel eanet dokumentašuvnna ja orru nu ahte dat sáhttá geavvat johtilit ja dalle besset daid eará áššiiguin bargagoahtit.

– Ja de lea dehálaš ahte sii guđet oaivvildit ožžon boasttu penšuvdnavuođu, dieđihit dan NAV:i vai mii sáhttit njulget áššiid ja bidjat rivttes penšuvdnaaddi dieđu, dadjá Monland.

Sámi parlamentáralaš ráđi lahttu, Aili Keskitalo, oaivvilda penšuvdnaášši sáhttit šaddat heađušteaddjin sámi davviriikalaš ovttasbargui. Maid dasa dajat?

– Sakka váivašuhtti. Mii áigut njulget dan nu ahte ii galgga leat váttisvuohtan boahttevuođas, ii goitge daidda gielddaide geaiguin mis dál jo lea buorre ovttasbargu, dadjá Monland.