Árvvoštallan: Ann-Irene Buljo
Teáhterbihttá "Lihkošolmmái" lea vuosttažettiin guoimmuheaddji muitalus muhtun boaresbártni birra gii lea agibeavvi orrun eatni luhtte. Neavttár Nils Ole Oftebro ja juoigi Iŋgá-Máret Gaup Juuso máinnasteaba eatni ja bártni oktavuođa hearvas fearaniid bokte. Muhto muitalusas lea maid sevdnjes bealli, mii gažada juoidá maid ii oktage dán rádjái leat duostan eahpidit, namalassii eadneolbmo bajášgeassinvuogi. Mielbargi Ann-Irene Buljo finai Nationaltherateris geahččame “Lihkošolbmá” teáhterbihtá vuosttaščájáhusa mii lei lávvordaga.
Lea váttis ipmiridit movt muhtun šáhttá ráhkistit soapmasa gii su eallima lea rivven. Dattege, go lean diimmu guldalan neavttára láđisvuođain máinnašeame iežas eadnerohkii, de mun jáhkkigoađán ahte eatni ja bártni oktavuođas lea sadji sihke ráhkisvuhtii ja vaššivuhtii.
Mii leat Norgga nanunálteáhteris, Oslos, Malersalen lanjas. Vilges duottár deavdá lávddi, ja dušše johka botke daid gábba duovdagiid ja čatná min Deanuleahkái. Doppe lea girječálli Rauni Magga Lukkari čohkken fearaniid ja čállán "Lihkošolbmá" monologa. Našunálteáhterá neavttár, Nils Ole Oftebro, neaktá "min olbmá", gii lea agibeaivvi ássan eatni luhtte. Alla hámiin, galjes fnalebáiddiin ja loamppe buvssaiguin addá son hámi “min olbmai”. Eatni govvida sániguin searas nissoniin, muhto measta olmmošmeahttun galbma olmmožiin, dovdduid haga. Son muitala iežas eallima birra garra dovdduiguin, dattege reaškkasa bokte, go monologa lea čállon komediija šlájas.
Iešalddis lea monologa ovtta olbmo sárdni. Dan dihte lea erenoamáš go teáhterbagadeaddji Piotr Kolozinski lea bidjan juoigi, Iŋgá-Máret Gaup-Juuso, veahkkin ovddidit muitalusa. Vaikko Iŋgá-Máret ii daja ii ovttage sáni lávdde nalde, de lea son goitge oassi monologas. Son lea eadni, son lea nieida ja son lea moarsi. Rájiid earuha čalbmáičuohčči Guovdageain´gáktegáhpiriin ja luđiin muitala makkár nissonolmmoš son lea. Dá leaba eadni ja bárdni luomemeahcis.
Mii deaivvadit “min olbmái” go son lea guđalot jahkái joavdan. Su eadni lea aiddobáliid jápmán, ja oarbbesvuođas álget jurdagat givssidit. Son álgá guorahallágoahtit eallima vásáhusaid, go gullá ahte son lea gáskkahas. Lei go su eadni gáskán su mánnán, vai son lodju ja bissu ruovttus?
Oktasaš lihkastagaiguin doalvvuheaba juoigi ja neavttár geahččiid, geasuheaddje vugiin, ja ollašuhttiiba mearkkášahtti buori teáhtervásáhusa. Dego dán oasis gos "min olmmái" lea garren máilbmái vuolgit, muhto áibbašeapmi eatni lusa máhcaha su. Iŋgá-Máret geassigoahtá oaidnetmeahttun bátti, ja go Nils Ole Oftebro čoavji ravggiha juohke háve go Iŋgá-Máret gaikkiha, de mii buohkat ipmiridt man čanasteamis lea sáhká - ja mii šaddat oadjebasat sutno oktavuhtii.
Teahterbihttá atná dušše moadde veahkkeneavvu lávdde nalde. Smávva visožat govvidit “min olbmá” ruovttubáikki ja stoahkabiillaiguin guokkarda neavttár láhttis go muitala bárttiid birra mat čuožžilit go Deatnu lea riikkarádji Norgga ja Suomas gaskkas. Mii boagustit maid njálgat su boaresbárdne-vuogi nieiddaid lahkonaddat.
Muhto, komediijas lea maid čiekŋalis muitalus, mii gažada juoidá maid ii oktage leat dán rádjái duostan veardádallat, namalassii eadneolbmo bajášgeassivuogi. Dan oasi ovdanbuktá Nils Ole Oftebro rehálaš vugiin, mii hukse oadjebasvuođa garra dovdduid čađa. Mii vásihit bárdnemáná, gii hilgu ollu eallimis, dan dihte go jeagada iežas eatni. Son lohká iežas leamaš eatni gohčostahkan. Leat juste dát váikkuhusat eatni ja bártni oktavuođas mat bávččagahttet ja hástala geahčči. "Min olmmái" suorgana go Johkamohkemárkaniin ráhkasmuvvá, nu garrasit ahte vásiha lieggasa mii nagoda vajálduhttit dálveruvvaša. Muhto, son ii bálle ráfis dovdduiguin. Eatni cuiggodeamit ja gáibideaddji rávvat vurjet su. Go lea beassan nieidda báldii, de Iját´ihkku gullá son eatni jiena.
Monologa loahppa boktá gehččiid ja hástala earuhit áibbášeami, vaši ja ráhkisvuođa. Geahččalusat leat máŋga go "min olmmái" stoahka jurdagiin, jos liivččii garren moarssi buktit ruoktot ja gáibidan eatni soigŋostallat. Nu movt ieš lohká, de ii dieđe mii lea buoremus vuohki gieđahallat ráhkisvuođa - vásihit dan, muittašit dan, vai vajalduhttit dan?