Hopp til innhold

Buohkat sáhttet juoigagoahtit

Dál lea máilmmi olbmuin vejolaš oahppat juoigat, ja dát dat leage e-skuvlla áigumuš. E-skuvlla jođiheaddji Jan Skoglund Paltto dat lea dál hutkan dán vejolašvuođa.

Jan Skoglund Paltto

Jan Skoglund Paltto

Foto: Privat

Gula ášši

Interneahtas lea dál vejolaš oahppat juoigat, go dál leat sámit juoigan luđiid e-skuvllii. Dát lea de gávdnamisinterneahtas e-skuvlla vuolde. E-skuvlla jođiheaddji Jan Skoglund Paltto muitala dál leat buot olbmuin vejolašvuohta oahppat juoigat.

Vuosttas interáktiiva oahpahus juigamis

Gula ášši luođi birra

Dása leat gávcci juoigi juoigan luđiid, ja de leage sus gii dán gulla, sus lea vejolaš oahpahallat dáid mielde ja sáhttá maid dasa lasihit čuojanasaid. Davvi sámi luđiin dat dás lea sáhka.

CD-romma oasttit sáhttá

Jos interneahtas ii hálit oahpahallat, de lea vejolaš oasttit cd-romma ja dan geavahit go oahpahallá juoigat. E-skuvla áiggošii ná máilmmi álbmogii fállat vejolašvuođa oahppat davvi sámi luđiid.

Skuvllade jurddašuvvon

Álgo álggus ráhkadedje sii dán oahppanvejolašvuođa skuvllaide, vuođđoskuvlii ja joatkaskuvlii, muhto go interneahtas lea dát, de lea olles máilmmis vejolaš oahppat dás juoigat. Dál sáhttet váikke gos juoigagoahtit máilmmis, muitala Jan Skoglund Paltto.

Juoigá ádjá ja etno luođi

Gula ášši Ánne Biret Peltoperäin

Gávccis dat juiget luđiid maid lea vejolaš gullat ja oahppat. Anne Berit Peltoperä lea okta sis, ja iežas muitala juoigat ádjás ja etnos luođi. Dáid juoigá son danne go dáid olbmuid son juoigamin muittaša.

Anne Berit Peltoperä

Anne Berit Peltoperä

Foto: e-skuvla

Korte nyheter

  • Bođii 65:in turn EM:as

    Les på norsk.

    Peder Funderud Skogvang bođii 65:in dán jagi turn Eurohpá-meašttirgilvvuin Riminis Itálias.

    Dan čállet Norges Gymnastikk- og Turnforbund iežaset neahttasiidduin.

    Pederis ledje moadde boasttuvuođa, mat dagahedje ahte ii šaddan dat buoremus gilvu dán vuoro, čállá searvi. Almmáiolbmuid junior ja senior gilvvut leat miessemánu 24. beaivvi rájes gitta 28. beaivái.

  • Háliidit priváhta dearvvašvuođafálaldaga Áltái

    Álttá Bargiidbellodat, Guovddášbellodat ja Gurutbellodat lea bargagoahtán oččodit priváhta dearvvašvuođafálaldaga, Aleris bokte.

    Dát ii soabat ráđđehusa strategiijain. Ráđđehus áiggošii uhcit priváhta dearvvašvuođabálvalusaid.

    – Buot buoremus livčče dieđusge jos mis livčče almmolaš dearvvašvuođafálaldat mii nagoda buohkaid dikšut, muhto nu ii leat. Álbmoga bálvalusat leat buot deháleamos, ja mun sávan dat duohtandahkko, dadjá Álttá Bargiidbellodaga Ole Steinar Østlyngen, ja čujuha priváhta dearvvašvuođafálaldahkii.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    Ráđđehusas eai ge doarjjo dán barggu.

    – Geavahit resurssaid hukset priváhta fálaldaga, ii atte buoret dikšofálaldaga álbmogii. Dušše sidjiide geain lea ráđđi máksit iežas lupmas, čállá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálli Karl Kristian Bekeng e-poasttas NRK:i.

    Kantar iskos čájeha ahte gávccis logi olbmos háliidit priváhta ja almmolaš buohcciviesuide eanet ovttasbarggu, čoavdin dihtii dearvvašvuođabálvalusa hástalusaid, muitala Anita Tunold, Aleris hálddašeaddji direktevra.

    Ii ge leat vuos mearriduvvon ahte Aleris ásahuvvo Álttá gildii.

    – Jus mii áigot ásahit fálaldaga ođđa báikái, de fertet mii ásahit fálaldaga mas lea buorre dássi, ja ahte dat lea ekonomalaččat gánnáhahtti. Dat leat min prinsihpat, beroškeahttá gosa mii galgat, dadjá Tunold.