Mo noaidut?

Leatgo goassege imaštallan man vejolaš lea máhcahit uhkádusa? Ja gávdnojitgo oppanassiige rávvagat mo noaidut?

Inga Margrethe Vars oahpásmuhttá midjiide noaiduma ja uhkádusaid, gehččon sámi oaidnin sajis.

Muhto manne mii galggašeimmet jáhkkit Inga Margrethii?

Inga Margrehtii lea sámi mytologiija oahpis, go dat gullá su kulturárbái ja dat lea maiddái oassin su barggus RiddoDuottarMuseain.

Sámi museas sus lea oktavuohta sámi dutkamiin, ja sámi historjjá ja kultuvrra akademalaš beliin.

– Mii eat leat dieđalaččat duođaštan noaiduma eatge uhkádusaid. Dás lea hui olu sáhka jáhkus, Inga Margrethe muitala.

Na álgot dal, Inga Margrehte muitala midjiide buot mii gulaš uhkádusaide ja noaidumii.

Mii lea uhkádus?

Inga Margrethe muitala ahte olmmoš uhkida dahje noaidu eará olbmuid, sogaid dahje báikkiid go “bidjá baháid” daidda.

Sáhttá leat spábbačiekčanjoavku mii noidojuvvo vuoittáhallat dahje sáhttá muhtuma noaidut ahte ii goassege galgga gávdnat guoimmi. Buot vearrámus sáhttá datte leat ahte dat, gii “bidjá baháid”, sávvá nuppi jápmit.

Uhkádus sáhttá badjánit doppe gos ilgadis dáhpáhusat leat geavvan. Ovdamearkka dihtii goddin, veahkaválddálašvuohta, veagalváldin.

Uhkádus dahje garuhus gullá noaidumii.

Stian Thorbjørnsen (Staysman) ja Ole Rune Hætta leaba fitnan máŋgga báikkis, mat begget leat noidojuvvon NRK ođđa ráiddus “Uhkádus”.

Olbmot leat rávven sudno ahte eaba mana hástalit dakkár báikkiid, go sii oaivvildit ahte dát ii leat duhkoraddanášši.

– Ammal jo uhkádusat eai leat bastán sudnuide, leaikkastallá Ole Rune.

Mii lea noaidun?

Olbmot, geat máhttet noaidut, sáhttet dahkat ahte geavvá nugo sii dáhttot, almmá dagakeahttá maidege, Inga Margrethe dieđuid mielde.

Sii sáhttet dahkat buriid, dahje sáhttet maiddái noaidut olbmuid.

Go olmmoš noidojuvvo, de sáhttá dagu gohčodit uhkádussan.

Wikipedia mielde de lea noaidun vuolgán dološ davviriikkalaš sánis, mii geavahuvvui noaidungoansttaid ja -gaskaomiid oktavuođas, mat čatnasedje sápmelaččaide.

Mo noaidut?

Inga Margrethe muitala ahte dát golbma čuoggá gullet noaidumii.

1. Vuostáiváldi: Ovdamearkka dihtii: Dán šiljus...
2. Boađus: Ovdamearkka dihtii: Dán šiljus ii galgga goassege riegádit bárdnemánná, mii šibitdálu váldá badjelasas...
3. Sivva: Ovdamearkka dihtii: Dán šiljus ii galgga goassege riegádit bárdnemánná, gii šibitdálu váldá badjelasas, danin go Tore lea mu eamida váldán.

Ole Rune oaivvilda ahte noaidunmuitalusain lea bajásgeassin doaibma.

– Olmmoš sáhttá leat hui skibas oaidnit, muhto das soitet datte leat fámut. Nu mii oahppat buohkaiguin meannudit bures, oaivvilda Ole Rune.

Sáhtát go attáldagaid alccet geavahit buorrin?

It. Eai sii sáhte alcceseaset fuolahit lotto-vuoittu, oaivvilda Inga Margrethe. Muhto buressivdnidit iežaset gal sáhttet rohkadaladettiin alit fámuide.

Dan sáhttet dahkat ovdamearkka dihtii go leat vuolgimin okto mátkái dahje oččodeamen alcceseaset guollelihku.

– Dat ii leat seamma go noaidun, muhto dan sullii, muitala Inga Margrethe.

Mo don dieđát ahte leat noidojuvvon?

Eai dus dieđusge leat čielga duođaštusat ahte leat noidojuvvon. Muhto Inga Margrehte čilge maid don berret mearkkašit jos várohat iežat noidojuvvon.

– Don sáhtát guorahallat leatgo dutnje geavvan olu dáhpáhusat, maid it sáhte čilget, muitala Inga Margrethe.

Olu maŋŋálas dáhpáhusat šiljus sáhttet leat dasa ovdamearkan.

– Jos njealját buolvvas ii leat šaddan bárdnemánná, de sáhttá jurddašišgoahtit, dadjá Inga Margrethe.

Ole Runes ii leat aiddo seamma jáhkku čilgemeahttun fearániidda.

– In dieđe jáhkkit. Muhto lean gal gullan muitalusaid, in sáhte dadjatge ahte ii leat nu.

Sáhttá go uhkádusa máhcahit?

– Don sáhtát mannat dan olbmo lusa, gii du noaiddui ja vuiget ahte lei du sivva. Ja de sáhtát jearrat dan olbmos iigo máhcat uhkádusa, muitala Inga Margrethe.

– Maid dalle jos it dieđe gii du lea noidon?

– Dalle sáhtát mannat muhtun eará lusa, geas maid leat dakkár fámut. Dat sáhttá máhcahit uhkádusa, dahje sáhttá dutnje muitalit gii du lea noidon, muitala Inga Margrethe.

Sáhttá go vaikko gii oahppat noaidut?

Eai buohkat gal sáhte oahppat noaidut, muhto buohkat sáhttet oahppat dan dovdat. Dušše muhtun olbmuin leat dakkár attáldagat, oaivvilda lnga Margrethe.

Jos dáhtožat iskat leatgo dus dakkár attáldagat, de sáhtát muhtuma bivdit oahpahit dan dutnje. Muhtumat lihkostuvvet ja muhtumat eai.

– Ovdamunnin lea jos don leat rabas molssaevttolašvuhtii, ja leat mielas jáhkkit vuoiŋŋalašvuhtii, dán oktavuođas sámi, muitala Inga Margrethe.

Olmmoš gal maid ferte gudnejahttit ja atnit árvvus vuoiŋŋalašvuođa.

– Ja ii bilkiditge iige geavahit dan beaivválaččat, lohká Inga Margrethe.

Makkárin dat adnojit geain leat dákkár attáldagat?

Muhtumat soitet háliidit máhttit noaidut, muhto leatgo sii mielas váldit badjelasaset dan maid dat mielddisbuktá?

– Olmmoš jurddaša ahte ii galgga loavkašuhttit olbmo, gii noaidut máhttá. Danne eatnašat eai háliit nu sakka ovttastallat singuin, muitala Inga Margrethe.

Son čilge ahte eai sin nu čábbát gal soaitte meannudit ja adnojit veahá ártegin. Dakkár olbmo mánát, áhkubat dahje áddjubat sáhttet maiddái meannuduvvot seamma láhkai.

Sáhttá go uhkádusa árbet?

– Uhkádusa sáhttá ovdamearkka dihtii bárdni árbet áhčis. Ja noidojuvvon báikkiid gillámuš sáhttá bistit máŋggaid buolvvaid, muitala Inga Margrethe.

“Uhkádusa” vuosttaš oasis fitnaba Ole Rune guovttos Stianiin noidojuvvon báikkis, gosa leat huksen hotealla.

Muitalusa mielde de ii galgga sáhttit dán báikkis fidnet tietnasa. Olus leat geahččalan, muhto ii oktage leat lihkostuvvan.

Maiddái beaggá ahte gopmohallá doppe.

– Moai geahččaleimme idjadit doppe, muhto dat gal ii lean mihkkege suohttasiid, muitala Ole Rune.

Gos vuolgá noaidun?

Álgoálggus vuolgá noaidun luondduoskkuin, muitala Inga Margrethe. Luondduoskkut leat dakkár oskkut, main noaiddit leat njunnošis.

Sihke sámi ja davviriikkalaš oskkut leat luondduoskkut. Ja go Norgga jorahedje kristtalažžan, de jávke maiddái dološ oskkut.

– Sámi servodagas dat ii ovdánan nu johtilit, ja danin leat sámiid gaskkas bistán noidošanjáhkku ja vuoiŋŋalašvuohta buorebut go muđui, čilge Inga Margrethe.

Geahča TV ráiddu Uhkádusa