Su navde biroguoddin

Lågå julevsábmáj: «Riedaslihto» jáhkko

Miessenáhkkegahpira njunnesuorranravda gierduda Inger Márjjá muođu.

Geahčastat lea čielggas, ii aiddo bastil gal, muhto áicil. Čalmmiid birra, njunevuol´ ja goappat bealde njálmmi leat nárvvit, eai fal čiekŋalat, muhto eatnat. Vuorasvuođa hámálaš sárgát leat heivehuvvon dađistaga.

Máddin siseatnama dálvesiiddas ja davvin geasseorohagas Finnmárkku mearragáttis lea Ánden Mikko Inger Márjá – Inger Márjá Sokki Hætta (84) – dovdan ráfi. Muhto maiddái doppe lea measta juvssahallan bahča vásáhusaide.

Liikkis oaidná ahte son aiddo lea ganjaldan. Ii fal morraša ja lossa jurdagiid geažil dán háve, muhto danin go dál dovdá juoga mii lea luoitán.

Viimmat lea iežas diktán hállat earáid gullut čiegus smiehttamušaid birra mat áigá roahkkasedje sillui. Solžžat ja čuoččuhusat maid son duollet dálle ain lea gulastan, leat jorran oaivvis nu guhká ahte váibmu luoddanaddagođii.

– Nie lossat lea munnje álo leamašan. Go mun nohkan ja go mun lihkan, de láven Ipmeláhččái rohkadallat. Ahte mun ain lean eallimin, son láhttesta.

Deattan deaivvai su go lei olu badjel 30 jagi boaris. Dan rájes lea olbmuid gaskka jorran sáhka ahte son lea lihtodan nevrriin, ja ahte son viežžá birofámu. Garra ja váralaš návccain biđii cuvkehit ogi maid, muitaluvvui.

Inger Márjjá stuorámus sávaldat dál – ovdalgo lea menddo maŋŋit – lea ahte buohkat besset gullat manne ja mo son lea gillán eallinagi. Erenoamážit sii geat vuolggahedje ja sii geat solžžaid dolvo bealjis bealljái, berrešedje gullat dán. Son sávašii ahte olbmot heitet navdimis nuppiid biroguoddin.

– Mu navde olmmošgoddin. Ja mun dihten manne. Ieš in sáhttán moktege váikkuhit dahje bissehit sága. Maid mun sáhtten dahkat? In maidege, dadjá Inger Márjá.

Okto ássá dálustis Guovdageainnus. Son lea leaskan báhcán. Inger Márjá bohkosa binnáš go NRK jearrala fitnet go guossit su luhtte.

– Eai deikke gal duostta boahtit biruid oažžut, vástida son ja moddjesta.

Eallilanolbmuide lea dát beanta oahpes diehtu. Sápmelaččaid gaskka goittot. Biro-sáni gal gullá oalle dávjá; lea oainnat garrusátni, mii ain lea geavahusas. Muhto das lea maid mearkkašupmi mii čuohcá eará láhkai ja mii boktá balu. Máŋggaid čuđiid jagiid lea dát jáhkku ceavzán.

Biroguoddi. Jámešsáddo gilvit. Neavrri bálvalit. Bahávuoiŋŋa geavahit.

Dárkilis sátnegeavahemiin sáhttá beanta álkit áddet mas dás lea sáhka. Dárogillii fas daddjo dávjá ovttain sániin; namalassii ganning. Áiggiid čađa leat dážat ballan, muhto seammás viggan bilkidit, dan nu gohčoduvvon ganninga. Dattetge leat soapmásat navdán ahte sápmelaččain leat dákkár attáldagat.

Sii, geat hommájit biruin, dahket dan aiddo fal birolašvuođain, daddjo. Ulbmil lea doalvut soapmása bárttiide dahje bidjat earáid lossamillii, buozalmasvuhtii ja vel vearrát; jápmimii duvdit. Dáid goansttaid máhttet ja čađahit vásedin olbmot.

Ja áiggiid čađa – don doložis gitta otnážii – lea biroguoddin darvvihuvvon vissis sogaide dahje bearrašiidda. Ja dákkár beaggimis lea measta veadjemeahttun beassat.

Go logat ja geahčat dán muitalusa, de ii leat jearaldat ahte galggat go jáhkkit vai it. Nuppe dáfus ii sáhtege gohčodit dán fáktan. Muhto duohtavuohta lea dattetge ahte olusat ballet, dovdet lossamiela ja olgguštuvvojit.

Dát guoská sihke daidda, geat jáhkket ahte soapmásat bidjet nuppiide bahávuoiŋŋaid ja daidda, geat navdojuvvojit dan dahkat.

– Ammal ballet mun bijan biruid gohppii

Gievkkanis ordnegoahtá Inger Márjá káfe munnuide. Dás jo vuohttigohte maid son lea vásihan.

Birgen dihtii dákkár dilis lea Inger Márjá geavahan iežas givrodaga. Jávohisvuohta lea leamašan su vuohki. Okto lea guoddán jurdagiid, dovdduid ja vásáhusaid mat ain leat deaddán su. Iiba isidiinnis, dalle go son elii, ságastan silolaš spiidema birra.

– Na mun in dieđe mii dat lea mii veahkeha. Go mun veahá čirrostan, de dat lea veahkki. Ja jurdilan manne mu nala galget dieid bidjat, dieid ságaid bidjat, jearrá ja šuohkiha.

Otná eallimis orru biroguoddin ja neavrebálvaleapmi badjelbávtteságat. Muhto seammás ii leat Inger Márjjá muitalus erenoamáš. NRK lea galledan earáid ja háleštan singuin geat leat vásihan sullii dan seammá maid son.

Sin muitalusaid olis oažžu dadjat ahte dát lea juoga man birra olusat ain hállet ja jurddašit – ja vel mas ballet. Maiddái muhtin politiijanjunuš gulahallá olbmuiguin geat dovddahit balu ja unohisvuođa.

Muhto vuos vuolgit girkoeatnamii.

Nu dat beakkán Johan Turi-rohkki čálii girjjistis «Muitalus sámiid birra» mii almmuhuvvui 1910. Son čálii vel ahte birot biddjojit ealli lotti mielde, ja dat loddi boahtá jur dan olbmo lusa gosa lea sáddejuvvon.

Ja moadde garjjá girddašitge sogiid gaskka Guovdageainnu girkogárddis. Guoldu čeasaha muohtačalmmiid dološ ruovderuossaid ja hávdegeđggiid guorral, mat aiddo dal de oidnojit gassa muohttaga bajildusas.

– Lea álo nu čoaskkis girkoeatnamis, láhttesta nisu geainna NRK váccaša doppe.

Berit Andersdatter Bongo (70) lea dán nissona namma. Son dat lea čujuhan Johan Turi čállosiidda garjjá birra go ieš dutkkai sin geat navdojuvvojedje biroguoddin.

Go galggaimet govvidit su, de árvaleimmet dan dahkat girkogárddis. Biret mieđihii dasa.

Nuorran fárrii son Álttás Guovdageidnui. Dalle jo gullagođii juoga maid ii áibbas ádden.

– Leatgo sihkastan ja bassan soffá gokko diet olmmoš čohkohalai, jearai verdde geasa muitalin gii dat lei gallestan mu. Mun vástidin in dan gal leat dahkan, manne nu gis? Ja de logai; it don dieđe? Das han leat birot. Sáhttá biruid bidjat du ala. Ja dalle jurdilin hearrá sivdnit, dadjá Biret.

Fearána muitalii son iežas oabbái.

– Ale beroš. Olbmot dušše hubmet tulljaságaid. Dat lea dušše dan dihtii go dat lea nu rikkis. Dat gáđaštit, čilgii mu oabbá gii lei jo ássan doppe muhtin áigge, muitala Biret.

Son gulai vel eanet dánlágan cuvccaid. Maiddái ahte muhtin olbmot vižžet sáddo girkoeatnamis ja bidjet daiguin bahávuoiŋŋaid earáid ala.

Maŋŋágo son lei geargan buohccidivššároahpuin ja bargan guhká, álggii vel dárkilabbot guorahallat dáid ságaid.

Dassá leat 20 jagi go hommágođii virggálaš dutkamušain Tromssa universitehtas. Barggu boađus lei váldofágačálus; «Hva er en bærer?». Dás čilgii son earret eará mii ja gii lea biroguoddi, ja mo dát fenomena lea vuolggahuvvon ja mas daddjo ahte sáhttá bidjat bahávuoiŋŋaid earáid ala.

Ja dákkár vuoiŋŋat leat jápmán olbmuid čolggas ja dávttiin, daddjo.

Muhto girkoeatnan-sáttu lei dan birra maid Biret dávjjimusat gulai – dat issoras jámešsáttu. Dán sáhtte muhtimat seaguhit juhkamuššii nu go káffii dahje buolliviidnii. Maiddái biktasiid sisa ja eará dávviriid ala sáhtte gilvilit sáddo.

– Ná sáhtte mahkáš bidjalit bahávuođa dan nammii ahte olmmoš galggai buohccát dahje vel jápmitge, čilget Berit Andersdatter Bongo.

Albmi ja helvet bođii Sápmái

Ádden dihtii manne aiddo sáttu šattai gaskaoapmin dákkár daguide, de fertii dutki guorahallat dološ dieđuid.

Nu áigá go 300 jagi dassái, rievdagođii sápmelaččaid vuoiŋŋalašeallin.

Báhpat ja miššonearat bohte davás. Iešguđetge vugiin báidnigohte ja hávkadišgohte sii sápmelaččaid vuoiŋŋalašvuođa ja eamioskku.

Noiddiid meavrresgáriid duoguštedje, bolde maid dahje sáddejedje daid máttás dalá eiseválddiid háldui. Meavrresgáriid geavaheapmi ii soahpan kristtalaš bálvaleaddjiid oskui.

Girkut ja kapeallat ceggejuvvojedje miehtá Sámi. Kristtalaš ipmil lei stuorát ja fámoleabbo go sámiid iežaset osku; ná dat derpojuvvui sápmelaččaid jurddašeapmái 1700-logu rájes.

Sámi oskkus lei maid nu ahte noaiddit ožžo oktavuođa «nuppi máilbmái» gos sii gulahalle ipmiliiguin, muhto maiddái jábmiiguin. Daddjui ahte son lei «guovtte ilmmi gaskkas» dalle.

Noaidi galggai maid bearráigeahččat erenoamáš ipmila mii lei eatnan vuolde. Aiddo dát ipmil lei heakkaváralaš sihke olbmuide ja elliide jus lei luovus.

Dán áddejumi ja dáid árbevieruid dulkojedje miššonearat báhkinvuohtan, ja maiddái ahte dát lei juogalágan lihttu biruin. Dán jurddašeami báidnigohte kristtalaččat sápmelaččaide maid. Seammás gohčodišgohte maid sámi ipmiliid biruin, ja kristtalašvuođain bođii maid albmi ja helvet Sápmái.

– Go sápmelaččat bággehalle čuovvulit kristtalaš oskku, de rievddai maid sin áddejupmi ipmiliid dáfis. Dat buorre ipmil lei siste girkolanjas, ja jámežiid nanu ja váralaš návccat fas girkoeatnamis, čilge Berit Andersdatter Bongo.

Eamiosku ii jávkan liikká áibbas, ja soames vierut leat ceavzán gitta otnážii, árvala Bongo.

Muhto árbevirolaš noidošeapmi čadnui bahá- ja birolašvuhtii kristtalaš miššonearaid geažil. Ná ođđa oskku bálvaleaddjit návccahuhtte noiddiid, ja maiddái sápmelaččaid gaskka rievddai oaidnu; noaidi šattai juoga mas olbmot galge ballat – ja vel vearrát; gean sáhtte cielahit.

Ođđa muitalusat beaggigohte maid: Girkoeatnamiid hávddiid alde ledje soapmásat oainnahallan. Sáhkan šattai ahte sii vižže jámešsáddo. Buolvvas bulvii máinnastedje áiddo dán.

Ja danin ballagohte olusat dakkár olbmuin, geat mahkáš gudde bahávuoiŋŋaid. Dát myhta lea dollon heakkas miehtá Sámi.

Jagi 2002 gárvvistii Berit Andersdatter Bongo váldofágabarggus. Son galledii Sámis gávcci olbmo geaid báikkiolbmot navde biroguoddin.

Nu guhká go ii oktage dovddas ja muital geat dat gilvet solžžaid, de in sáhte goassige bissehit dáid bahás solžžaid. Buohkat sivahallet nuppiid.

Dajai muhtin geainna Biret háleštii. Nubbi logai fas ná:

Muhtumiid gaskkas min servvodagas eallá ain dat jáhkku ahte soapmásat leat biroguoddit. Jáhkku lea ain nanus.

Son galggai fargga jápmit

Máhccat ruovttoluotta Inger Márjá Sokki Hætta lusa.

Birrasii 50 jagi lea vássán dan rájes go Inger Márjjá čáŋadii muhtin viesus. Doppe ásai maid nisu guhte lei áhpeheapme. Iige Inger Márjá diehtán das maidge ahte nisu lei buozus. Moadde beaivvi maŋŋá bohte fas guokte eará nissona Inger Márjá geahčai.

Dan maid nissonat dalle dadje, darvánii muitui.

– Mun gal suhtten ja huškkastin iežan beavdái ahte gohput vel njuiko. Don leat bidjan biruid nissonii, dajai nubbi munnje. Mun? Mun dat gal oainnat suhtten, muitala Inger Márjá.

Guossi guovttes bođiiga váivves ságain. Nisu, gii lei máná vuordimin, lei cuovkanan. Čilgehusa dáhpáhussii ožžo muhtin guvlláris.

Moatte beaivvi maŋŋá finadii fas nubbi nisu ođđa mohki Inger Márjjá luhtte. Dán háve vel garrasit dieđuin. Guvllár lei cealkán ahte Inger Márjá fargga galggai jápmit. Su sivvan han lei cuovkaneapmi. Dán fasttes dagu dihtii fertiige son gillát, ledje guvllára dearvuođat.

– Mun lohken ahte dat dat gal lea ortnegis. Muhto seammás jearralin maid ahte leago sin duohken dat olbmojápmin. Go mun lean maid dan ipmila fárus mii lohká gii galgá jápmit ja gii ii, dadjen. Ja de jerren; mo jus dat guvllár jápmá ovdalgo mun? Ii dat gal jáme ovdal, don dat jámát, vástidii munnje.

Inger Márjá šluvgá oaivvi go jaskkoda. Ii goassige leat ieš ádden manne áiddo son galggai navdot bijaheaddjin 50 jagi dás ovdal. Dan rájes lea vásihan ja dovdan vuortnuheami, givssideami ja olggušteami.

Šláddarat mat badjánedje maŋŋágo cuovkaneami birra muitaluvvui viidát, ollejedje Inger Márjái. Guvllára soaiggus oainnáhus čuozai vaikko vel ieš ii jáhkkán dása.

– Olbmot álge garvvašit mu. Ja nu lea leamaš dan rájes, dadjá son.

Soaimmaldagat váikkuhedje maid eará láhkai. Olusat balle sus, ja soames mánát givssidedje maid. Muhtin gánddaš álggii čolgat álo go oinnii su. Son jáhkká ahte ollesolbmot dat ledje hállan fasttiid mánáid gullut su birra.

Muhtimin bajida Inger Márjá jiena go hállá. Dalle čárvesta maid čorpma. Son doaivu ahte dál eai šat jora nu olu dušši ságat su birra. Muhto duollet dálle ain gulasta liikká.

– Na muhtimat čohkkájit čihkosis ja cielahit, son láhttesta.

Muhtin jagiid dás ovdal lei mealgat vearrát.

NRK dárkkuha ahte guvllár ja nissona guoktá birra gean Inger Márjá hállá, leat jápmán.

84-jahkásaš Guovdageainnu-nisu ii leat áidna geasa lea darvvihuvvon dánlágan šluttardeapmi. Sámi guovlluin ellet olbmot, geat leat mealgat nuorat go son, ja sii leat mánnávuođa rájes jo gullan ahte bohtet biroguoddi-sogas dahje bearrašis.

«Rávdná», guhte lea badjel 50 jagi, lea okta dain. Son ássá muhtin sámi gilážis.

Dasa leat dušše moadde jagi go dáhpáhuvai juoga mii su muittuhii váivves beaggima.

Cielahuvvon mánnávuođa rájes

– Mun jurddašin, leago dát jur duohta ahte dál ain hohket dakkáriid muhtimat. Na dat ii leat beare guhkes áigi go mus soames jearai sáhtán go mun bahávuoiŋŋaid bidjat nubbái su ovddas, muitala son.

Su ruovttugilis dat dáhpáhuvai dát. Ii son suhttan dahje vázzilan eret. «Rávdná» rávvii dan oalle nuorra dievddu bivdit veahki dearvvašvuođabálvalusas. «Rávnná» jurdda lei oainnat ahte sus ledje rahčamušat maid ii diehtán mo čoavdit.

Fearán gárttai maid duođaštussan sutnje dasa ahte gili ássit ealihit solžžaid su birra. Ammal dat amas dievdu lei gulastan ahte son lei dakkár guhte máhtii biruid bidjat nuppiid ala, jurddaša «Rávdná».

Jur dát dáhpáhus ii čuohcan sutnje liikká nu garrasit.

– Mun dieđán ahte mus eai leat makkárge návccat. In mun sáhte inge máhte olbmuid dákkár dilis veahkehit. Mun lean dábálaš olmmoš ja in leat doavttir. Muitalin ahte ferte eará sajis ohcat veahki, čilge son.

NRK čohkohallá njunnálagai «Rávnnáin». Son deattuha ahte go su muitalus almmuhuvvo, de ii hálit ámadajus čájehit. Olles fáddá lea sutnje sihke rašši ja váttis. Mánnán jo álggii gullat ahte lea biročivga, ja dalle sealgádii son sin geat rohkkáhedje su cielossániiguin.

Oalle guhká gal árvvoštalai ahte galggašii go viimmat rahpasit muitalit buot. Muhto loahpas gávnnahii ahte bearaš livččii vuot gártan gillát.

– Seammá mun dagan vahága vel eambbo bearrašii, fulkkiide, sogaide, earát geat leat maid soaimmahallan ja cielahuvvon. Fas ealáska dát sáhka, eambbogat álget jurddašit dan birra ja ballagohtet vel eambbo, dadjá son.

«Rávdná» smiehtai maiddái sin birra geat duođai ballet, jáhkket ja várra buhcet maid.

– Dainna lea juogalágan váttisvuođat. Seamma daidda šaddá vel vearrábun, ja mun in hálit ovttage olbmo duolbmut dahje geasage dahkat vahága.

Orrut jaska ja nu hávkadit sága, lea maid jurddašan. Muhto ii datge leat heivvolaš dan ektui maid son lea gillán.

– Dábálaččat gal lea nu ahte rabasvuohta ja ságasteapmi dat čoavdá áššiid. Dál sávan ahte almmolaš fuomášupmi dása oažžu olbmuid ipmirdit ahte go sii gilvet dákkár dušši ságaid, de soitet dahkat eambbo vahága go dan maid dat máhttet oppa jurddašit. Galget jurdilit ahte dát ii lean áibbas riekta ja ii lean vuoiggalaš, dadjá «Rávdná».

Dan maid mii earát eatba fihtte jurdilitge, lea mo mii meannudat dat eará olbmuiguin. Muhto dát lea šaddan vierrun «Rávdnái» sihke árga- ja bassebeivviid.

– Mun lea máŋgii šaddan vázzát eret sin lahka geat orrot ballamin go lean fuobmán ahte álget nu geahčastallat ja váruhit ahte in boađe sin sealggabeallái, muitala son.

Erenoamáš váivi lea leamaš girkus.

– Máŋgii lean vásihan ahte soames gii čohkká mu ovddabealde, dan ovddit beaŋkkas, álgá nu geahčastallat, ja joraha iežas nu ahte mu oaidná juobe čalbmegežiinge, dego ballagoahtá mus. Várra ballá jus mun dattetge botkalan biruid su ala, danne ferte mu lihkastagaid oaidnit čađat, čilge «Rávdná».

Su mielas lea eanet suddu sidjiide geat ná láhttejit.

– Mun dat gal álo birgen gii lean vigiheapme ja dearvvaš. Máŋgasis mu lagas fulkkiin leat seamma sullasaš vásáhusat, ja lea ahkit jurddašit ahte mii leat galgan girkus maid gillát vigihisvuođas, son dadjá.

Oppa áigge lea son alcces deattuhan ahte dát eai leat duođat. Baicca čáhppes giellásat. Muhto máŋgii leat liikká bahča dovddut bahkken.

– Dat váikkuha čiekŋalassii olbmo siskkimus sillui, ahte cielahallat ja soibmojuvvot, dadjá son.

Siivvožit dearppada muhtimin beavddi suorbmagežiin. «Rávdná» hállá gulul ja čielgasit, ja suopmanis ii ge sáhte vávjit erenoamáš dovdduid. Ieš lohká iežas šaddan garrasit olmmožin dovdduid dáfus.

Manne aiddo su sohka ja iešge gárttai dán dillái, ii dieđe vissásit. Gáđašvuohta? Utnohisvuohta? Jugešvuohta? Ahkiduššan? Losses miella? Silolaš buozalmasvuohta?

– Máŋgga geardde leamašan várra nu ahte sápmelaččat leat ohcan čilgehusa olggobealde, earás dahje earáin ahte manne olbmot buhcet, son árvala.

Son smiehttá maid dávjá gos ja mo son sáhttá vánddardit. Ieš lohká diehtit bures geat dat ballet. Danin ii mana dakkár olbmuid lahka.

– In hálit bahkket dohko, ja dalle ferte leat anonyma vaikko ieš in hálit dan, muhto bággehalan. Ná sáhttá hehttet ahte dakkár dušši ságat eai vuolgge. Dat lea veahá deaddán diet, dadjá son.

Jagi 2020 berre leat nu ahte olbmot heitet jáhkkimis ahte earát bidjet biruid nuppiid ala. Ahte muhtimat vižžet jámešsáddo. Ahte bálvalit nevrriid. Nu dat «Rávdná» jurddaša.

– Mun vuohtán muhtimin dakkár dajaldagaiguin, geažuhallamiiguin, ahte in leat áibbas dohkkehuvvon servvodagas. Dat lea hui ártet jurddašit ahte 2020 ain galget olbmot dovdat ahte eai leat dohkálaččat dákkár dološ gáddooskku dihte, dadjá son.

Politiijanjunuš: – Boktá balu

Aslak Finvik (60) lea badjel 30 jagi bargan politiijan Hápmiris ja Divttasvuonas Nordlánddas. Dáppe son lea riegádan ja bajásšaddan. Son lea leansmánnin maid leamašan. Danin dovdá sihke guovllu, kultuvrra ja álbmoga nana bures.

Muhto 10-15 jagi áigi dassái hirpmástuvai sakka, ja ii diehtán oppanassiige mo galggai dustet muhtin nissonolbmo vuorjašuvvamiid.

Nisu čilgii ahte lei mášoheapme. Girkoeatnamis njágadit muhtimat hávddiid alde, diđii muitalit.

Dát gal lei áibbas amas politiijabálvái. Muhto son áddii eanet go gulaskuddagođii: Dá lei namalassii man láhkai viežžat jámežiin fámu maid de sáhtte geavahit mo nu.

Muhtin jagiid maŋŋá de dárbbašii aiddo dán ipmárdusa. Roassu deaivvai Divttasvuona. Guhkit áigge ledje doppe bállen muhtin albmát rohcošit.

Go politiijat dutke veahkaválddálašvuođa- ja veagalváldináššiid, de vávje juoga: Olbmot illá arve muitalit. Orro dego ballamin.

– Sii dovde ahte muhtin olbmuin lei erenoamáš fápmu earáid badjel, čilge Aslak Finvik.

Hárjánan ja eallilan politiija ii eahpit ahte dáinna vugiin vigget soapmásat fámostallat baldalemiin. Su mielas lea dát silolaš veahkaváldin.

Finvik lea háleštan guovllu olbmuiguin guovttá gaskka, ja dalle muitalit vásedin olbmuid birra geat máhttet iešguđetlágan hommáid.

– Sii geat dán muitalit, leat ollesjierpmat olbmot. Sii dovddahit ahte dihtet muhtimiid birra geat máhttet eanet go earát. Dát boktá balu, čilge son.

Aslak Finvik dadjá ahte jus oktage áitojuvvo dákkár baldalemiin, de galggašedje dieđihit dán politiijaide.

– Psyhkalaš terror

Barggadettiin birofáttáin lea NRK háleštan olu olbmuiguin, ja máŋggas leat njuolgut dovddahan čilgetmeahttun unohisvuođa ja balu. Sihke dakkárat, geat navdojuvvojit biruid ja nevrriid bálvalit ja dakkárat guđet jáhkket iežaset bijahallan, eai leat dáhtton searvat nu ahte earát oidnet sin.

– Ii han olmmoš dieđe makkár fámuid boktá ja mat sáhttet deaivat, dadjá muhtin.

Earát fas dihtet muitalit vuorrasit olbmuid birra, geat ieža rábmojit gean sii leat noidošan ja geaidda bidjan bahávuoiŋŋaid. Muhtimii leat sii mahkáš duvdán jápminriikii dahje goittotge ožžon sin jávohuvvat.

Muohtačalmmit hápmašuvvet dego silbagavjan go beaivesuotnjarat deivet daid. Loaččes biegga njávkkada daid viidásabbot sogiid ja hávdegeđggiid meattá.

Berit Andersdatter Bongo lea máŋgii vázzán justa dákko. Su isit lea deikke hávdáduvvon.

– Ovdalgo almmuhin dutkosa jagi 2002, de eai lean measta lieđit dahje čuovggat hávddiid alde. Eai olbmot duostan vuolgit deikke go balle ahte earát álge navdigoahtit ahte sii mat vižže sáddo. Buorrelihkus lea dál šaddan buoret, dadjá Biret.

Seammás diehtá son ahte dál ain eallá ovddeš jáhkku, ja šálloša go vigihis olbmot gillájit.

– Dát lea njulgestaga psyhkalaš terror, árvala son.

Varra lihkastii

Mii leat juhkan káfe.

Veaigebeaivváš čuvggodahttá gievkkana. Inger Márjá Sokki Hætta dovddaha giitevašvuođa go lea beassan muitalit.

– Mus gal lihkastii varra go gullen muhtin oahppásis ahte doppe leat olbmot mat leat bargamin dainna mun lean giksašuvvan. Lea munnje buorre go dát šaddá almmus, dadjá son.

Eallinagi váivvit leat veahá goittot luvvejuvvon. Inger Márjjás lea sávaldat sidjiide geat ain jáhkket ahte sin gaskkas lea «biroguoddit».

Ja go earránaddat, čuoččasta Inger Márjá. Son moddjá.

– De manni dearvan.

Ja moai vástidetne fas oktanaga; báze dearvan.

Podkasta: Guldal makkár balu journalistta guovttos deaivvaiba barggadettiin dáinna áššiin.