Troy (54) áite goddit diibmá – sávvá ahte Trump lonuhuvvo Bideniin

• Čálus lea ođastuvvon 07.11.20. válgabohtosiin.

– Eatnašat, geaid dovddan dáppe, leat sihke suorganan ja suhttan Trump stivrejumiin, lohká Troy Storfjell.

Son boahtá Bállagis Nordlánddas ja lea universitehta professor Tacoma gávpogis Washington oassestáhtas.

Lávvordaga skábmamánu 7.beaivvi bođii diehtu ahte demokráhtaid evttohas Joe Biden lea vuoitán presideantaválgga.

Njeallje jagi lea Donald Trump stivren riikka. Su cealkámušat ja stivrenvuohki lea ožžon fuomášumi miehtá máilmmi.

– Dilli vearáskii dán moive-jagi mielde. Sihke koronadilli ja antirasisttalaš miellačájeheamit miehtá riikka, lohká Storfjell.

USA álgoálbmogat dovddahit maid ahte sin dilli lea hedjonan Trump stivrejumi áigge.

• Loga maid: USA válga: – Veadjemeahttun diehtit man stuorra oassi álgoálbmogiin leat jienastan

Áite goddit

Storfjell logaldallá earret eará álgoálbmogiid birra.

Go diibmá ledje stuimmit maŋŋá go George Floyd goddui, de almmuhii Storfjell ge sosiála mediain ahte son vuostálastá fascisttalaš oainnuid.

De vásihii juoidá, mii suorggahii su.

– Mon ožžon goddináitagiid. Dát bohte bellodagain, mat leat olgešbeale USA politihkas, muitala son.

«Kill-list»

Áitagiid oaččui son sosiála mediain, telefovnna bokte ja poasttas.

Diehtu lei ahte Storfjell namma lei dihto listtus.

Nu gohčoduvvon «Kill list». Son mieđiha ahte lei unohas ja ilgat.

Politiijat ja 54-jahkásačča bargoaddi gávnnahedje ahte áitagat eai dáidán leat nu duođas oaivvilduvvon.

– Diet dáiddii leat ođđa-fascisttalaš vuohki baldit mu. Ahte galggašin leat jávoheapme, lohká Storfjell.

Vaikko dálge maŋŋá válggaid leat leamaš garra miellačájeheamit , de ii leat son seamma balus go diibmá lei.

– Dovddan iežan oadjebasabun go diibmá ledjen. Muhto ii sáhte olmmoš leat dieđusge 100 proseantta sihkkar ahte manná bures. Dál lea politihkalaš dilli vuot veahá moivvas, lohká son.

– Vearrát go sisriikasoađi áigge

Dalá maŋŋá go Trump vuittii válggaid, de dohkkehii son oljobohcci huksema Dakotas.

Dán leat USA álgoálbmogat garrasit vuostálastán, ja sámit ge leat dorjon sin.

– Diet jo lei Trumpas čielga diehtu álgoálbmogiidda, ahte sin áššit eai vuoruhuvvo, lohká sámisogalaš Nathan Muus.

Son ássá Californias. Su máttut leat Mátta-Sámis Snoasas.

Sutnje lea unohas gullat Trump cielaheamen iežas gilvaleaddjiid.

USA lea juohkásan guovtti oassái. Garra cielaheamit gullojit beaivválaččat, šuohkiha son.

– Ná garrasit ii dáidde USA álbmot leat juohkásan sisriika soađi rájes, lohká Muus.

Rasisma-sátni gildojuvvon

Biden ferte olu áššiid njulget maŋŋá Trump stivrejumi, oaivvilda son.

Earret eará lea ráhkaduvvon njuolggadus mainna sáhttet čiehkat álgoálbmogiid gillámušaid, muittuha Muus.

– Trump ráđđehus lea gáržžidan vejolašvuođa geavahit rasisma sáni. Nu lea unnit vejolašvuohta muitalit vealaheami birra, čilge son.

Trump lea maid sihkastan luonddugáhtten lágaid.

– Miella buorránišgoahtá

Muus sávvá ahte Biden bisseha vealaheami maid ollugat vásihit USA:s.

– Mii fertet ovttas bargat vai beassat eret garra rasismmas maid álgoálbmogat ja sevdnjesvarat olbmot vásihit, lohká son.

Storfjell ge lea optimista.

– Vuohtán juo ahte olbmuin buorránišgoahtá miella, go oidnet vejolašvuođa ahte Trump beaivvit dáidet luohpat dál.

Trump ii leat vel dohkkehan ahte Biden lea válggaid vuoiti.

Muus ii bala datte ge stuimmiin.

– Gal mon jáhkán dat manná bures, lohká son.

• Loga maid: Norggas eai dieđe sámit ahte leat lohkamin gallis sis máhttet sámegiela
• Loga maid: Dovde ahte bággehalle johtit rašes jieŋa nala