– Fylkkamánnis gal dađi bahábut ii leat gal nu buorre boazodoaluipmárdus diekko, dahje luondduipmárdus obanassiige. Dat geahččá dušše dan... Na in mun dieđe masa dat geahččá, dušše paragráfaide. Daid dat goit čállá dieidda reivviide, dadjá Henrik A. Sara.
Guovdageaidnulaš ja Ábborášša boazoeaiggát Ellan Ánte Heandaraga mielas ii leat riekta go fylkkamánni ii vuhtiiváldde sihkarvuođa boazoealáhusas, muhto baicca reivviid bokte bággejit orohaga johttit rašes jieŋaid nala.
Lávvordaga son muitalii NRKai go
. Lihkus leat gávdnan dušše ovtta ráppi maŋŋel lihkohisvuođa, dadja son.- Loga:
– Eat leat bággen sin rašes jieŋaide
Romssa ja Finnmárkku fylkkamánni boazodoallodirektevra Sunna Pentha ii mieđa dasa ahte sin gohččun ja váruhus sáhkkohit sin mohtege bággi orohaga johttit rašes jieŋa nala.
– Mii eat leat bággen sin johttit rašes jieŋaid nala, muhto mii leat sádden gohččuma sidjiide dan dihte go Ábborášša lea bisánan eatnamiidda mat eai gula sidjiide, dadjá son.
Direktevra deattuha ahte orohat lea válljen johttit eatnamiidda maidda sis eai leat rievttit.
– Gokko sii válljejedje johttát vai nagodit ollašuhttit min gohččuma ja johttit eret doppe, dan han eat mii stivre, lasihastá son.
Beaivesáhkku - 10 000 ruvnno
Ábborášša ollii ealuin Ginalvári-guvlui Guovdageainnu suohkanis disdat eahkeda, mannan vahkkus.
– Na mii leimmet johtime dálveorohahkii ja olliimet eanu duohkái, dás vuos álggos, ja dálle ii lean jiekŋa vuos eanu. Nu ahte mii eat beassan njuolggát rastá, dadjá Heandarat.
Beaivvi maŋŋel, gaskavahkku ožžo reivve fylkkamánnis. Eiseválddit váruhit reivves ahte orohaga eallu lea bisánan lobihis guohtuneatnamii, ja čujuhit ahte ášši lea váidojuvvon sidjiide.
Fylkkamánni gohčču orohaga sirdit eret guovllus ovdal lávvordaga diibmu 1200. Jus eai jeagat de árvvoštallá sáhkkohit sin.
Sáhkku lea njeallje ruvnno juohke bohcco nammii. Ábboráššas lea sullii 2500 giđđaeallu, nu ahte fylkkamanni áitá sáhkkohit orohaga:
10 000 ruvnnuin juohke beaivvi nammii, gitta sirdet ealu eret guovllus.
- Loga:
Imaštallá njuolggadusaid
Ellan Ánte Heandarat ja su siidaguoimmit eai sáhkkohallan dán háve, go sii johttájedje eret báikkis bearjadaga sullii diibmu njealji áigge.
– Mun in ipmir manne nie oanehis áigemeari bidje go mii galgat leat mannan eret das. Mii oainnat leimmet min iežamet johtingeainnu nalde, mii lea min oarjesona bruksregeliin (doaibmanjuolggadus, journ. anm.). Ja go das ii leat lohpi bisánastit moadde jándora go ii beasa meattá, de lea dat mu mielas oba ártet, dadjá son.
NRK ii leat beassan diđoštit Ábborášša doaibmanjuolggadusaid.
Jáhkat go ahte fylkkamánni bealis ballet dii bahodagaid bisánehpet eará orohaga eatnamii?
– Mu mielas orru dego dat ballu fylkkamánnis, muhto eat dat mii goit iešmielat bisán dasa orrut go mii leat mátkkis dálveeatnamiidda, dadjá Heandarat.
Ábborášša orohat beasai eanu rastá álkit, muhto sullii bealli ealus doddjui Vuorášjávrái.
Mii deattuhit ahte dás lea sáhkan guovtti siiddas gullevaččat Ábboráššii, iige leat sáhkan olles orohagas.
– Muhtumat oidnet dárbbašlažžan geavahit earáid eatnamiid
Boazodoallodirektevrra mielas lea dárbbašlaš buohkaid čuovvut njuolggadusaid vai buohkaide lea saddji ja buohkaide leat guohtuneatnamat mat bistet dálvvi.
– Mii fertet leahkit oalle garrasat ja váruhit vai orohagat eai beasa dálveeatnamiidda ovdal áiggi, skábmamánu vuosttaš beaivvi, ja eai ane eará orohagaid eatnamiid. Eará jus ieža leat soahpan gaskaneaset eará soahpamušaid eanangeavaheapmái, dadjá son.
- Loga:
Romssa ja Finnmárkku fylkkamánni lea dán čavčča sádden guokte gohččuma orohagaide, mas váruhit sáhkuid jus eai sirdde ealu.
– Dál go orohagat leat johtime dálveorohagaide, de leat mis leamaš olu guohtunriido-áššit, dadjá direktevra.
Diimmá guohtunroasu oktavuođas ledje Romssa ja Finnmárkku fylkkas 70 guohtunriiddu.
Manne leat ná olu guohtunriiddut?
– Min mielas gal orru nu ahte dat orru leame veaháš gárži, ja muhtumat oidnet dárbbašlažžan geavahit earáid eatnamiid, dadjá Sunna Pentha.