Sápmelaš filbmadáiddár gávnnai arkeologalaš dávvira go lei filbmemin

Les på norsk.

Gjert Rognli orru dál Oslos, gos son bargá earret eará govvendáidagiin, filbmadáidagiin ja ovdanbuktimiin (performance).

Dál son lea ruovttubáikkistis Olmmáivákkis Davvi-Romssas filbmemin oasážiid iežas ođđa filbmii.

Ođđa filbma lea oassi trilogiijas mii vuolgá filbmamenestusas «Life is a two-way dream - Eallin lea guovttesuorat niehku».

– Háliidin geavahit muhtin dološ viessosaji báddemis. Mun vulgen ájaroggái geahččat makkár sajis lea vuohkkaseamos filbmet. De gávdnen dán vejolaš kulturárbbi, dološ čoarvebastte.

Rognli dagai dalle dan áidna riekta, maid buohkat geat dahket arkeologalaš gávdnosiid leat geatnegahtton dahkat.

Son dieđihii gávdnosa birra Sámedikki kulturmuitoossodahkii. Nubbi vejolašvuohta lea dieđihit fylkkagildii.

– Ii leat vuos beaiváduvvon

Sámedikki kulturmuitoossodaga, Ingvild Larsen, duođašta ahte Gjert Rognli lea sidjiide dieđihan čoarvebasttegávdnosis.

Čoarvebaste lea dál registrerejuvvon.

– Dat lea fiinna objeakta. Sámediggi lea ilus go olbmot dieđihit dávviriid maid gávdnet. Go dat dolvojuvvojit museai, de sáhttet dávvirat seailluhuvvot maŋisboahttiide, ja maiddái geavahuvvot dutkamis ja gaskkusteamis, lohká Larsen.

Ráđđeaddi ja arkeologa muitala, ahte sámit leat guhkes áiggi badjel ráhkadan čoarvebasttiid. Ollu leat áigodagas 1500 - 1700.

– Mii eat leat vel dárkileappot beaivádan dán čoarvebastte, lohká Larsen.

Máŋga arkeologalaš gávdnosa Olmmáivákkis

Čoarvebastte gávdnanbáiki lea dál merkejuvvon ja registrerejuvvon.

Sámedikki kulturmuitoossodat áigu dasto báikkis čađahit roggamiid.

Arkeologat áiggošedje dutkat leago báikkis eará vejolaš kulturmuittut.

Rognli-bearraša eatnamiin leat dahkkon máŋga arkeologalaš gávdnosa jagiid mielde.

Seammá guoská moatti eará eatnamii Olmmáivákkis.

– Mu áhkku Edith (Nilsen) gávnnai dan nu gohčoduvvon kveanaákšu. Áddjá gávnnai muhtun ávdnasa buđetbealddus. Dat lea lahka dan saji gos gávdnen čoarvebastte, čilge Rognli.

Son muitala, ahte dákkár gávdnosat leat sutnje dehálaččat.

– Mun lean guhká beroštan sámi kulturhistorjjás. Šaddá hui gelddolaš oaidnit maid dutkit gávnnahit maŋŋel go leat analyseren čoarvebastte.