– Munnje lea čielggas ahte olmmošvuoigatvuođat leat juo rihkkojuvvon, go sápmelaččat eai leat beassán ráđđádallamiidda, dadjá Martin Scheinin, riikkaidgaskasaš láhka ja olmmošvuoigatvuohta professor.
Eurohpá stuorámus luossačázádaga Deanusoahpamuša ulbmil lea gáržžidit luossabivdu, davvi Norggas ja davvi Suomas, vai luossa beassá lassánit dohkálaš dássái 15 jagis.
Eatnogátte báiki olbmuin oaniduvvo earet eará fierbmegolgadeami ja buođđun árbevirolaš bivdináigi badjel beliin.
Soahpamuš sáhttá mielddisbuktit diggeáššit
Vaikko eiseválddit leat soahpan gáržžidit bivddu, de sáhttá dát soabalašvuohta goitge mielddisbuktit máŋga soabatmeahttun áššiid diggái, oaivvilda professor.
– Lea vejolaš ahte dat buktá hálddahuslaš áššemeannudemiid das ahte geas lea riekti guolástit. Dat sáhttá maid mielddisbuktit diggeáššiid, jus mat luossabivdit eai doahttal ođđa soahpamuša ja jotket bivddu nugo ovdal, dadjá Scheinin.
Hilgu rihkkumis olmmošvuoigatvuođaid
Dálkkádat ja birasdepartemeantta stádačálli Lars Andreas Lunde ii searvan jearahallamii, muhto vástida čálalaččat.
"Sii leat vuđolaččat meannudan ráđđádallan gažaldagaid ovdal sii šiehtadedje deanusoahpamuša. Stáhtaráđđi lea maid máŋgga reivviid bokte čielggadan Stuoradiggái Deanu čázádaga guollehálddašemiin(TF) ja Sámedikki oasseváldima dán proseassas. Son čujuha maid Stuoradikki debáhttii ja Stuoradikki mearrádussii miehtat soahpamuššii, ja sis eai leat dađi eanet kommentárat."